Lucas 2

Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Sa'a­wy'i toĩne'en mesuwat yi tote wẽtup ok morekuat akag kahato more­kuaria porekuat koro Sesa Aukutu e hap het rakat. Mi'i turan toiky­'esat kahato temiit'in yne yne atumo­rania hap. Mi'i hawyi toi'a­tu­po­'oro kahato tesu­ra­ra'in sem tomiwan wywo yne tetama ko'i kape temiit'in atuset pehik yne hamo — Atiky­'esat kahato yne yne uhemiit'in set ko'i miwan me e. Waku i'atuset ko'i ewei'a­tu­pehik yne are katu­pono ati'a­tu­mo­rania teran torania uhemiit'in sem ko'i uhetama wato piaria e ok tã katu­pono toiky­'esat yne miit'in kaipyi tekat ko'i i'atu­sa­'upsat hamuat. Mi'i hawyi toi'a­tu­po­'oro ra'yn tomiwan ko'i yne tetu­'i­saria pe tosu­ra­ra'in sem po pe.
1 E aconteceu, naqueles dias, que saiu um decreto da parte de César Augusto, para que todo o mundo se alistasse.
2 Mi'i hap ewy ta'a­tunug mesuwat yi tote Tu'isa wato Sireniu e hap het rakat toĩne'en morekuat koro wuat mekewat yi wato Siria pe turan.
2 (Este primeiro alistamento foi feito sendo Cirênio governador da Síria.)
3 Mi'i hawyi mõtypot Sesa Aukutu etama puaria tuwat ra'yn ta'a­tue­tawa sese ko'i kape. Ta'a­tue­'a­se­'i'in etawa ko'i kape tuwat ta'a­tuset pehik hamo sa'up ium hamo morekuat koro Sesa Aukutu e hap ewy.
3 E todos iam alistar-se, cada um à sua própria cidade.
4 Mi'i e hap upi i'ewyte toto mehĩ Iuse yi Karireia popykiat tetawa Nasare kaipyi yi upi tawa hit Perẽi kape te'a­se'i morekuat Tawi ywã'ĩ hap kape mekewat yi Iuteu piat tawa hit Perẽi kape toto tuwe­set­pehik hamo. Toto tawa Perẽi kape katu­pono mehĩ Iuse ti toĩne'en mekewat sa'a­wy­'iwuat morekuat Tawi emiariru emiariru pote. Mi'i pote toto te'a­se'i Tawi etawa kape.
4 E subiu da Galileia também José, da cidade de Nazaré, à Judeia, à cidade de Davi chamada Belém (porque era da casa e família de Davi),
5 I'ewyte mana Maria toto mehĩ Iuse upi toupi'a wato kahato wywo toto. Ma'ato yt Iuse wat toupi'a wywo i toto ma'ato Tupana Pã'ãu Wakuat upi'a wywo toto. Yt pya hin i ra'yn put'ok­ta­'a­tu'e hamuat tawa hit Perẽi tote turan imẽpyt haty kahato ra'yn mana Maria.
5 a fim de alistar-se com Maria, sua mulher, que estava grávida.
6 Mi'i hawyi itote Tawa hit Perẽi me tukup­te'en hawyi put'ok'e he'at ra'yn hewãtym na'yn hawyi imẽpyt tuwe­mo­herep hap e'at put'ok'e meremo itote hawyi meremo ta'a­tukat kahato itote ta'a­tuket hap wen ma'ato yt aikope kuap i katu­pono yt uwe i Perẽi miaria — Waku eiwe­hyt'ok uru'yat pe e haria itote katu­pono i'atu kahato miit'in õ'ẽ haria itote pote.
6 E aconteceu que, estando eles ali, se cumpriram os dias em que ela havia de dar à luz.
7 Mi'i pote ta'a­tukat kahato ta'atueiam hawyi yt ta'a­tu­puẽti hawyi tuwe­hyt'ok wewato ahup yat pe hawyi mekewat hũria yat pe te'e­roket. Mi'i hawyi mekewat wãtym muo tuwe­mo­herep ta'yn Maria Mẽpyt sa'a­wy­'iwuat ihainia ra'yn. Tuwe­mo­herep hawyi sokpe wo tohuwy kahato ra'yn ta'a­tueko ewy ipiit mohãpyk sese nug hamo. Mi'i hawyi tawa hit Perẽi me te'e­ru­we­mo­sy'at ra'yn wẽtup ewaty.
7 E deu à luz o seu filho primogênito, e envolveu-o em panos, e deitou-o numa manjedoura, porque não havia lugar para eles na estalagem.
8 Mekewat ewãtym muo Iesui tuwe­mo­herep turan tukup­te'en itote yt pya hin i tawa Perẽi kai yahig note ta'a­tuhũ Uweuria apykok haria. Mi'i tote te'e­roket ta'a­tu­hũria py'a­setpe katu­pono ta'a­tu­'a­pykok teran ta'a­tu­hũria awyato pupi.
8 Ora, havia, naquela mesma comarca, pastores que estavam no campo e guardavam durante as vigílias da noite o seu rebanho.
9 Mi'i tote ti atipy kaipywiat sut hat tuwe­mo­herep wehũria apykok haria kape. Mi'i ti Tupana ẽtyhot hap wywo tuwe­mo­herep hawyi yne i'atuete hẽtyhot kahato. Mi'i pote Uweira ko'i apykok haria te'e­ro­ken'ẽ kahato hẽtyhot put'ok'e ta'a­tuetiat pote.
9 E eis que um anjo do Senhor veio sobre eles, e a glória do Senhor os cercou de resplendor, e tiveram grande temor.
10 Mi'i hawyi atipy kaipywiat sut hat to'e wehũria apykok haria pe — Yt eweiken'ẽ tei'o uipupi e i'atuepe. Katu­pono wakuat sehay ahenoi teran ehepe eimo­wepit kahato hamo e. Ta'i yt ehepe yn i uhehay wakuat ma'ato wuat'i ywania mesuwat yi totiaria mowepit hap ahenoi e.
10 E o anjo lhes disse: Não temais, porque eis aqui vos trago novas de grande alegria, que será para todo o povo,
11 Waku kahato Tupana tunug mesup ehepe katu­pono mesuwat ewãtym Tupana tum Temiit sese Wuat'i Miit'in Ehakye­ra'at hanuat tuwe­mo­herep ta'yn e. Pywo ti rat tuwe­mo­herep ta'yn mesup ta'yn itote eha'a­se'i morekuat Tawi tawa Perẽi me Tupana Mipo­'oro Wuat'i Ywania Ehakye­ra'at Hanuat e. Mi'i sehay wakuat enoi hamuat Tupana uipo­'oro ehowawi e.
11 pois, na cidade de Davi, vos nasceu hoje o Salvador, que é Cristo, o Senhor.
12 Pyno ahenoi teran ehepe aikotã waku eweipuẽti imẽpyt e hamuat hap. Pyno waku eweiwat tawa Perẽi kape hawyi waku eweikat eihũria yat mekewat eihũria poi hap. Mi'i tote wyti aru eweipuẽti ui'e hap ewywuat e i'atuepe. Mi'i tote sokpe wo tosuwy pe ra'yn ti aru eweipuẽti Tupana Sa'yru e. Ta'i eihũria mi'u upip tote toket itote ui'e hap ewy e. Mi'i ui'e hap ewy eweipuẽti hawyi ti aru eweikuap ta'yn pywo kahato ui'e hap e mekewat atipy kaipywiat sut hat wehũria apykok haria pe.
12 E isto vos será por sinal: achareis o menino envolto em panos e deitado numa manjedoura.
13 Mi'i to'e turan atipy kaipy­wiaria sem itote te'e­ru­we­mo­herep wy mekewat yahig note. Mi'i hawyi mekewat sa'a­wy­'iwuat wemo­herep hat wywo tukup­te'en Tupana mõtypot hamo.
13 E, no mesmo instante, apareceu com o anjo uma multidão dos exércitos celestiais, louvando a Deus e dizendo:
14 — Wakuat wakuat wakuat En Tupana i'atu'e. Ywaiti Piat Ieĩne'en Hat Sese En i'atu'e. Uruimõ­typot kahato En katu­pono mesup ta'yn Miit'in Mowepit Hat Sese etum na'yn yi totiaria pe i'atu'e. Pyno Miit'in Wo'o­wese Hap Nug Hat topy­hu'at ra'yn mesuwat mytyp tote i'atu'e. Waku kahato katu­pono mesup ta'yn aru wo'o­ky'e haria wo tukup­te'en miit'in emohey haria i'atu'e. Emiky'e kahato ko'i miit'in mote i'atu'e Tupana emiit'in atipy kaipy­wiaria typy'i rakaria yahig note Tupana mõtypot hamo.
14 Glória a Deus nas alturas, paz na terra, boa vontade para com os homens!
15 Mi'i hawyi atipy kaipy­wiaria te'e­ra­'aipok i ra'yn atipy kape hawyi hũria apykok haria te'e­ro'e to'ope — To'iro tawa hit Perẽi kape Tupana mienoi kapiat akasa hamo i'atu'e to'ope.
15 E aconteceu que, ausentando-se deles os anjos para o céu, disseram os pastores uns aos outros: Vamos, pois, até Belém e vejamos isso que aconteceu e que o Senhor nos fez saber.
16 Mio tã ta'a­tu'e hawyi meremo tuwat ra'yn tawa Perẽi kape. Put'ok­ta­'a­tu'e itote hawyi ta'a­tukat kahato atipy piaria mienoi upi hirakat. Mi'i hawyi ta'a­tu­puẽti ra'yn Hirakat hũria yat pe hũria poi hap upip tote. I'ewyte uhyt Iuse mana Maria ta'a­tu­puẽti itote.
16 E foram apressadamente e acharam Maria, e José, e o menino deitado na manjedoura.
17 Te'e­ra­'a­kasa hawyi ta'a­tu­henoi ra'yn uhyt Iuse pe mana Maria pe atipy kaipywiat sut hat ehay yne Iesui etiat ta'a­tu­henoi.
17 E, vendo- o, divulgaram a palavra que acerca do menino lhes fora dita.
18 Mi'i hawyi tuwat hawyi mu'ap upi ta'a­tu­henoi yne irania'in me tawa hit Perẽi miaria pe. Mi'i hawyi irania'in te'e­ru­wa­nẽtup kahato Uweria ko'i apykok haria mienoi kape.
18 E todos os que a ouviram se maravilharam do que os pastores lhes diziam.
19 Mi'i hawyi mana Maria tereko yne tomẽpyt wemo­herep hap etiat topy'a pe. Mi'i hawyi yne e'at pe tuwa­nẽtup kahato atipy piaria ehay tomẽpyt etiat hap kape.
19 Mas Maria guardava todas essas coisas, conferindo- as em seu coração.
20 Mi'i hawyi Uweuria apykok haria te'e­ra­'aipok i ra'yn ta'a­tu­hũria ko'i kape. Te'e­ra­'aipok turan te'e­ru­wehum kahato ra'yn Tupana kape — Wakuat kahato En i'atu'e katu­pono atipy kaipywiat sut hat mienoi ewywuat ra'yn uruta­'a­kasa i'atu'e Tupana pe.
20 E voltaram os pastores glorificando e louvando a Deus por tudo o que tinham ouvido e visto, como lhes havia sido dito.
21 Mi'i hawyi 8 e'at ra'yn toĩne'en hawyi Hirakat ta'a­tue­murui sokpe ãpy tek hawyi ta'a­tu­set'ok ta'yn — IESUI eset i'atu'e aikotã sa'a­wy­'iwuat atipy kaipywiat sut hat Kapireu mienoi mana Maria yt upi'a i te turan hap ewy ra'yn ta'a­tu­set'ok Imẽpyt — Iesui het i'atu'e.
21 E, quando os oito dias foram cumpridos para circuncidar o menino, foi-lhe dado o nome de Jesus, que pelo anjo lhe fora posto antes de ser concebido.
22 Mi'i hawyi Iuse'in te'e­ru­we­mo­sy'at wẽtup ewaty hap kahu hawyi tuwat ra'yn tawa wato Ieru­serẽi kape Tupana mõtypot yat wato kape. Mi'i tote ta'a­tu­henoi Iesui Tupana pe — Uruikuap ta'yn ewanuat kahato Mesuwat Hirakat toĩne'en wuat'i e'at pe i'atu'e.
22 E, cumprindo-se os dias da purificação, segundo a lei de Moisés, o levaram a Jerusalém, para o apresentarem ao Senhor
23 Mi'i hawyi ta'atuium Iesui Tupana pe itote aikotã sa'a­wy'i Tupana mienoi ase'i Musei miwan me e hap ewy — Waku etum esa'yru sa'a­wy­'iwuat Uhepe e hap ewy.
23 (segundo o que está escrito na lei do Senhor: Todo macho primogênito será consagrado ao Senhor)
24 Mi'i hawyi ta'a­tu­henoi Iesui Tupana kape hawyi ta'atuium Tupana pe typy pykasu hit ko'i pa'i pe. Pa'i ti'a­tu­'auka pykasu hawyi toi'a­tuwuk itote Tupana mõtypot hamo aikotã Tupana to'e ase'i Musei miwan me sa'a­wy'i hap ewy — Waku etum typy pykasu hit sio typy pykasu wato uhepe uimõ­typot hamo esa'yru sa'a­wy­'iwuat tuwe­mo­herep hawyi e hap ewy ta'a­tunug itote.
24 e para darem a oferta segundo o disposto na lei do Senhor: um par de rolas ou dois pombinhos.
25 Toĩne'en Ieru­sarẽi me wẽtup ok pa'i koro Simeãu e hap het rakat. Simeãu ni waku rakat toĩne'en Tupana mõtypot kahato hat mi'i. Mi'i i'ewyte hekatup kahato Isareu ywania Ehakye­ra'at Hat Isareu Ywania powyro hanuat katu­pono Simeãu kai toĩne'en kahato Tupana Pã'ãu.
25 Havia em Jerusalém um homem cujo nome era Simeão; e este homem era justo e temente a Deus, esperando a consolação de Israel; e o Espírito Santo estava sobre ele.
26 Tupana Pã'ãu henoi ra'yn tope — Eku'uro hap owakai te ti aru era'a­kasa Uimi­po­'oro Ehakye­ra'at Hanuat e Tupana Pã'ãu Simeãu me.
26 E fora-lhe revelado pelo Espírito Santo que ele não morreria antes de ter visto o Cristo do Senhor.
27 Meiũran hawyi wẽtup e'at pe Tupana henoi i ra'yn Simeãu me — Ereto ro koran uimõ­typot yat kape e. Mi'i hawyi toto ra'yn Tupana Pã'ãu mienoi ewy. Pa'i Simeãu toto turan put'ok­'i­'a­tu'e Iuse'in Tupana mõtypot yat ete. Mi'i hawyi tuwe­hyt'ok ta'a­tueko ewywuat nug hamo.
27 E, pelo Espírito, foi ao templo e, quando os pais trouxeram o menino Jesus, para com ele procederem segundo o uso da lei,
28 Mi'i hawyi Simeãu i'ewyte teke itote hawyi totat ra'yn Iesui hit Maria po pyi hawyi tuwehum kahato Tupana kape.
28 ele, então, o tomou em seus braços, e louvou a Deus, e disse:
29 Mi'i hawyi to'e — Woro­mõ­typot kahato En Tupana katu­pono uheha wo ara'a­kasa ra'yn Emipo­'oro Wuat'i Ywania Ehakye­ra'at Hanuat kape ara'a­kasa ra'yn e Tupana pe Iesui hit piat pe.
29 Agora, Senhor, podes despedir em paz o teu servo, segundo a tua palavra,
30 Uimo­wepit kahato Tupana katu­pono e'e hap ewy etunug na'yn mesup uiku­'uro hap e'yianmete e.
30 pois já os meus olhos viram a tua salvação,
31 — Pyno waku ra'yn uiku­'uro hap mesup uimo­wepit hap wywo katu­pono mio atikuap ta'yn Emipo­'oro Uheha­kye­ra'at Hat toĩne'en mote e pa'i Simeãu Tupana pe.
31 a qual tu preparaste perante a face de todos os povos,
32 Mi'i hawyi pa'i Simeãu to'e Maria pe — Mesuwat uipo piat Emẽpyt wyti aru topy­hu'at Wuat'i Ywania Piat Tupana Moherep Hano e. Aikotã ariãty timo­herep mu'ap ahepe wãtym muo hap ewy wyti aru Emẽpyt timo­herep mu'ap Tupana kapiat e. Ta'i Emẽpyt topy­hu'at Wuat'i Miit'in Pu'ap Tupana kapiat hat e. Emẽpyt Iesui wyti aru topy­hu'at Uru'y­wania Mimõ­typot kahato wo e pa'i Simeãu Iesui ty pe.
32 luz para alumiar as nações e para glória de teu povo Israel.
33 Mio tã to'e hawyi mehĩ Iuse mana Maria te'e­ru­wa­nẽtup kahato pa'i Simeãu ehay kape.
33 José e Maria se maravilharam das coisas que dele se diziam.
34 Mi'i hawyi Simeãu ti'a­tu­poi­tyro Iuse'in hawyi to'e mana Maria pe — Emẽpyt wyti aru Ai'y­wania Ehakye­ra'at Hano topy­hu'at ma'ato irania'in ai'y­wania yt timohey i Emẽpyt itag hawyi pote te'e­ru­we­ma'at kahato yt ta'a­tu­mohey i hawyi e. Mi'i hawyi Tupana mi'a­piheg wanuaria tukup­te'en e. Ma'ato irania'in ai'y­wania imohey kahato haria Tupana mimõ­typot kahato wanuaria tukup­te'en wuat'i e'at pe e. Mi'iria Tupana mimo­wepit kahato ko'iria tukup­te'en wuat'i e'at pe e pa'i Simeãu Iesui piat Maria pe.
34 E Simeão os abençoou e disse à Maria, sua mãe: Eis que este é posto para queda e elevação de muitos em Israel e para sinal que é contraditado
35 Ta'i sa'ag kahato aru ta'a­tunug Emẽpyt ete itag hawyi e. Mi'i pote haty kahato topy­hu'at aru epy'a pe aikotã kyse aipy'a piat haty hap ewy topy­hu'at eete emẽpyt ta'a­tu­'auka hawyi e pa'i Simeãu Iesui ty pe.
35 (e uma espada traspassará também a tua própria alma), para que se manifestem os pensamentos de muitos corações.
36 Mi'i hawyi toĩne'en wy itote Tupana mõtypot yat pe wẽtup ok hiwu mana Ana e hap het rakat. Mi'i ti uhyt Wanueu saki'yt toĩne'en i'ewyte ase'i Ase ywania toĩne'en. Hiwu Ana tuwe­mo­sy'at kahato tuereto tehay teran Tupana wywuat turan.
36 E estava ali a profetisa Ana, filha de Fanuel, da tribo de Aser. Esta era já avançada em idade, e tinha vivido com o marido sete anos, desde a sua virgindade,
37 Hiwu Ana ti Tupana ehay moherep hat kahato toĩne'en. Mi'i ti waku kahato rakat toĩne'en Tupana wanẽtup hawe. Tupana eropat kahato rakat toĩne'en itote. At ka'ap toimõ­typot kahato Tupana tehay wo. Waku pe toĩne'en mi'i hap ete. Ihay kahato Tupana wywo at ka'ap. Ihay Tupana wywo turan yt tenuk hin i hawyi yt tuwẽtem hin i Tupana mõtypot yat pyi. He'aito iku'uro hawyi toto Tupana mõtypot yat kape hawyi toĩne'en mot'i itote at ka'ap hap ewy 84 anu toĩne'en itote he'aito iku'uro hawyi. Hiwu pot 84 anu turan hiwu i'atu'e.
37 e era viúva, de quase oitenta e quatro anos, e não se afastava do templo, servindo a Deus em jejuns e orações, de noite e de dia.
38 Mi'i turan Mana Ana put'ok'e pa'i Simeãu henoi Iesui piat mana Maria pe turan. Mi'i hawyi mana Ana ta'a­kasa imẽpyt Iesui kapiat hawyi tuwehum kahato wy Tupana kape — Waku kahato En Tupana e. Mesup ta'yn ara'a­kasa Emipo­'oro Urueha­kye­ra'at nuat e. Mi'i hawyi yne itotiaria Tupana yat piaria pe tohenoi Iesui etiat torania Tupana Mipo­'oro ekatup haria pe — Put'ok'e ra'yn wyti Aheha­kye­ra'at Hanuat sese uiwy­ria'in e. Tupana Mipo­'oro Aipo­rekuat nuat sese wyti put'ok'e ra'yn e mana Ana Iesui piat. Mi'i hawyi toto wuat'i piat henoi hamo tawa wato Ieru­sarẽi miaria Tupana Mipo­'oro ekatup haria piat henoi hamo. Mi'i hawyi tohenoi hirakat Iesui etiat — Put'ok'e ra'yn wyti Aheha­kye­ra'at hanuat sese uiwy­ria'in e hiwu Ana.
38 E, sobrevindo na mesma hora, ela dava graças a Deus e falava dele a todos os que esperavam a redenção em Jerusalém.
39 Mi'i hawyi Iuse'in tunug na'yn yne Tupana mienoi ewy hawyi te'e­ra­'aipok i ra'yn tawa wato Ieru­sarẽi kaipyi yi Karireia popykiat tawa hit Nasare kape tuwat sa'a­wy­'iwuat ta'a­tuieĩ­ne'en hap kape.
39 E, quando acabaram de cumprir tudo segundo a lei do Senhor, voltaram à Galileia, para a sua cidade de Nazaré.
40 Mi'i tote Iesui tuwe­motag kahato tawa Nasare pe. Ihay kahato Tupana wywo itote. Tupana Pã'ãu wo tuwe­mo­we'eg kahato hawyi hesaika kahato rakano toĩne'en ipiit ete i'ewyte iwe'eg hap ete Tupana ehay ete. Yne e'at pe po'og po'og itag sa'a­wy­'iwuat kai. Mi'i hawyi Tupana tipoi­tyro sese Iesui iwemotag turan.
40 E o menino crescia e se fortalecia em espírito, cheio de sabedoria; e a graça de Deus estava sobre ele.
41 Mi'i hawyi wẽtup e'at pe tuwat ra'yn Iuse'in tawa wato Ieru­sarẽi kape man teneg u hamo. Te'e­ru­wa­'a­tunug itote ta'a­tue­'a­se­'i'in ehakye­ra'at ta'a­tue­wa­nĩ­kaptia po piat yi Esitu'in ywania po pywiat hap e'at kapiat te'e­ru­wa­nẽtup hay piat kape.
41 Ora, todos os anos, iam seus pais a Jerusalém, à Festa da Páscoa.
42 Mi'i hawyi kurum iwasu Iesui 12 anu ra'yn hawyi toto wy Iuse upi toty wywo tawa wato Ieru­sarẽi kape te'e­ru­wa­'a­tunug yne anu hap kape. Itote tukup­te'en 7 e'at.
42 E, tendo ele já doze anos, subiram a Jerusalém, segundo o costume do dia da festa.
43 Mi'i hawyi te'e­ru­wa­'a­tunug hap tokosap hawyi tuwat ra'yn Iuse'in ta'a­tu'yat kape ma'ato Iesui yt toto i tawa Ieru­sarẽi myi toty'in upi. Sa'a­wy'i yt ta'a­tukuap hin i Iesui topy­hu'at hap.
43 E, regressando eles, terminados aqueles dias, ficou o menino Jesus em Jerusalém, e não o souberam seus pais.
44 Ma'ato yt te'e­ra­'a­kasa i hawyi ta'a­tu­wy­ria'in tok pe rasom Iesui i'atu'e — Towy­ria'in upi tut wat'ymo i'atu'e to'ope wen ma'ato wãtym hawyi ta'a­tukat Kurum Iwasu Iesui iwyria'in upi ma'ato yt ta'a­tu­puẽti i.
44 Pensando, porém, eles que viria de companhia pelo caminho, andaram caminho de um dia e procuravam-no entre os parentes e conhecidos.
45 Mi'i hawyi te'e­ra­'aipok i ra'yn tawa wato Ieru­sarẽi kape Iesui kat hamo.
45 E, como o não encontrassem, voltaram a Jerusalém em busca dele.
46 Mye'ym e'at ta'a­tukat Iesui itote hawyi ta'a­tu­puẽti Tupana mõtypot yat pe. Isareu ywania wo'o­nãpin haria akag tok pe ta'a­tu­puẽti kurum iwasu Iesui. Mi'i tote Iesui tuwa­nẽtup kahato wo'o­nãpin haria akag ko'i ehay kape hawyi apo apo'e wo'o­nãpin haria akagnia kape. Mye'ym e'at turan ihay se kahato mi'iria kape.
46 E aconteceu que, passados três dias, o acharam no templo, assentado no meio dos doutores, ouvindo-os e interrogando-os.
47 Mi'i pote itotiaria wo'o­mu'e akag kororia te'e­ru­wa­nẽtup kahato Kurum Iwasu Iesui piat ta'a­tu­wesat kuap kahato hap kape. Mi'i hawyi te'e­ro'e to'ope — Ta'i iwe'eg kahato rasig Iesui i'atu'e.
47 E todos os que o ouviam admiravam a sua inteligência e respostas.
48 Iuse'in ipuẽti Tupana mõtypot yat pe wo'o­nãpin haria py'a­setpe hawyi te'e­ru­wa­nẽtup kahato hawyi ity Maria to'e tope — Kat poteĩ meiũpe erepy­hu'at uimẽpyt e. Paa'u­ru­to'e kahato ekat haype kowo'i kowo'i uruikat en tawa wato pe e. Haty kahato uruwa­nẽtup hawe yt uruipuẽti i En hawyi e Iesui pe ity.
48 E, quando o viram, maravilharam-se, e disse-lhe sua mãe: Filho, por que fizeste assim para conosco? Eis que teu pai e eu, ansiosos, te procurávamos.
49 Mi'i hawyi Iesui tiwesat — Kat pote uikat kowo'i kowo'i e. Kat pote yt uikat i mesuwe Tupana mõtypot yat pe yn e. Yt eweikuap i apo aikotã areĩne'en neran Ui'ywot sese yat pe ipotpap nug hap ete e Iuse pe Maria pe.
49 E ele lhes disse: Por que é que me procuráveis? Não sabeis que me convém tratar dos negócios de meu Pai?
50 Ma'ato yt ta'a­tukuap hin i Iesui e hap.
50 E eles não compreenderam as palavras que lhes dizia.
51 Mi'i hawyi Iesui ta'aipok i ra'yn to'ywot hit mana Maria wywo tawa Nasare kape i'atu­mi­ky­'esat ewywuat nug hamo. Mi'i hawyi ity yt waure'e hin i ra'yn Iesui e hap tawa Ieru­sarẽi miat hap. Tuwa­nẽtup kahato ihay kape — Kat pote yt uikat i Ui'ywot Sese yat upi Iesui e hap kape at ka'ap tuwa­nẽtup.
51 E desceu com eles, e foi para Nazaré, e era-lhes sujeito. E sua mãe guardava no coração todas essas coisas.
52 Mi'i hawyi tawa hit Nasare pe Iesui topy­hu'at mot'i. Tuwe­motag itote yne ete. Mi'i hawyi itote tuwe­piit­moe­saika hawyi tuwe­motag kahato po'og po'og yne e'at hap ewy. Iwe'eg kahato yne e'at pe po'og po'og totag hap ewy'ewy iwe'eg. Mi'i hap ewy miit'in mowepit hap ete tuwe­motag i'ewyte Tupana kuap hap ete tuwe­motag. Mi'i hap upi Tupana tuwehum kahato Iesui ete.
52 E crescia Jesus em sabedoria, e em estatura, e em graça para com Deus e os homens.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.