Atos 3

Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Wẽtup e'at pe wãtym'i turan Peteru Iuwãu tuwat Tupana mõtypot yat koro kape Tupana wywuat ta'a­tuehay hamo.
1 Veya ta rabirab three korok na’atube Peter, John hairi Tafaror Bar gagaminamaim yoyobanamih hiyen hin.
2 Mi'i hawyi itote ta'a­tu­puẽti wẽtup ok miit toty kaipywiat wemo­herep hat yt hewyry kuap i rakat. Mekewat ipy kĩ'ã kahato rakat toĩne'en Tupana mõtypot yat koro e'oken­'ypy kai mekewat Oken'ypy Kahu e hap het rakat tote toĩne'en yne e'at pe. Mi'i tote sẽtup sẽtup e hat sese wo topy­hu'at ha'a­wy­tepyi. Mekewat miit ipy yt ikahu hin i rakat ti. Ity'in terut yne e'at pe Tupana yat e'oken­'ypy kape. Itote wuat'i miit'in õ'ẽ haria kaipyi toiky­'esat yt kat sa'up i ta'atuium tepiat hap ko'i.
2 Nati Tafaror Bar gagamin ana seboseb Etawan Gewagewasin awanamaim orot an kafikafirin auman tutufuw, i mar etei te’abar tena nati’imaim teyare sabuw tirun titit isah ema efefeyan.
3 Mi'i hawyi Peteru Iuwãu tuwe­hyt'ok mekewat Tupana mõtypot yat pe turan mekewat ipy kĩ'ã rakat hẽtup ta'yn Peteru Iuwãu me — Mehĩ'in e eweho'oium no uhepe eheti­neiru e.
3 Peter, John hairi hina hirur itih, isah kabayamih fefeyan.
4 Mi'i hawyi te'e­ra­ha'at kahato yt hewyry kuap i rakat kape hawyi te'e­ro'e tope — Eraha'at ro uruewawi uhyt i'atu'e.
4 Peter John hairi mutufor isan hinuw naatu Peter eo, “Aki kui’iti!”
5 Mi'i hawyi teha'at i'atue­wawi i'atumiium tepiat hap ekatup haype katu­pono tohẽtup hawyi tuwa­nẽtup — Ta'a­tu­ho'oium aru uhepe e.
5 Basit orot isah nuw, notanot boro hairi biyahimaim abisa ta tab.
6 Ma'ato Peteru to'e hẽtup hat pe — Pywo ti rat yt kat i sese uruekat uhyt e. I'ewyte yt kat i urueti­neiru Uru kawiat Parata kawiat mehĩ e. Yt hekat rakaria hin i ti uruto wen ma'ato kat som toĩne'en uruwanuat rakat atum yne epe mehĩ e. Mi'i hawyi to'e ipy tyt i rakat pe — Tupana Mipo­'oro Aipo­rekuat nuat Iesui tawa Nasare piat wemotag hat set no woro­moe­hãite teran mesup mehĩ e. Mi'i tupono epoĩ'ãm no ewyry ro uhyt e ipy kĩ'ã sese rakat pe.
6 Baise Peter isan eo, “Ayu auru kabay en, baise abistan abai anan i boro anit. Jesu Keriso Nazareth mowan i wabinamaim, abiyuni kumisir kubat kuremor!”
7 Mi'i hawyi Peteru timo­poĩ'ãm na'yn ipo sese ete. Mi'i hawyi meremo ipy waku ra'yn topy­hu'at hesaika kahato ipy.
7 Naatu ofere uman ana asukwafune bai ibais misir an yan bat. Mar ta’imon orot an fuk sun higewasih,
8 Mi'i hawyi peso peso'e ra'yn. Mi'i hawyi teke ra'yn Tupana mõtypot yat koro pe Peteru Iuwãu wywo — Waku poity'i Tupana waku poity'i Tupana e tuwehum haype.
8 fasi iwa’an misir an yan bat remor. Imaibo bairi etawan awan hirun kunununuw God ana merar yi wabin bora’ara’ah.
9 Mi'i hawyi itotiaria yne te'e­ra­'a­kasa peso peso'e hap waku Tupana e hap.
9 Sabuw rou’ay gagamin hima’am kawasa kununuw God bobora’ah hi’itin,
10 Mi'i hawyi te'e­ro'e to'ope — Ta'i watikuap uwe meke miit i'atu'e. Ta'i mi'i ti mekewat oken'ypy ikahu rakat rotiat sẽtup sẽtup hat wyti i'atu'e to'ope. Sa'a­wy'i ahepiat ahekat ẽtup hat ra'yn wyti meke toĩne'en i'atu'e to'ope. Aikotã som pyno mio hewyry kuap kahato i'atu'e. Iwato kahato ra'yn ni ipy mohãpyk hap i'atu'e to'ope. Aikotã som pyno mio waku pe i ra'yn hewyry i'atu'e te'e­ru­wa­nẽtup kahato haype.
10 Naatu hi’i’inan i fefeyanayan Etawan Gewagewasin awanamaim ma’ama, naatu biyanamaim abisa matar hi’i’itin isan hi’oror sa’irih naatu hai kasiy ra’at.
11 Mi'i hawyi mekewat ipy pakup takat iporok'at Peteru Iuwãu py ete — Uiwepit kahato e uiwepit kahato e i'atuepe. Mi'i hap kape wuat'i kaipyi ra'yn te'e­ru­wa­'a­tunug kahato te'e­ra­ha'at hamo. Mi'i hawyi typy'i rakaria õ'ẽ haria tukup­te'en itote mekewat morekuat Sarumãu e'oken­'y­pyke. Mi'i hawyi te'e­ru­wa­nẽtup kahato mekewat Tupana mimoe­hãite kape.
11 Orot na Peter, John hairi biyahimaim bukikinih batabat sabuw hi’i’itin ana veya hifofofor erekasiy auman hinunuw hin biyah hitit, efan wabin Solomon ana seboseb efanamaim.
12 Mi'i hawyi Peteru iha'at kahato tewawiat seha'at haria kape wanẽtup kahato haria kape hawyi to'e i'atuepe — Kat poteĩ ewehe­ha'at kahato uruewawi urumõ­typot kahato hap wywo e aikotã ten uruewaku hap kaipyi uruimoe­hãite mesuwat sa'a­wy­'iwuat ipy kĩ'ã rakat e. Yt naku i urumõ­typot mi'i miit moehãite hap ete katu­pono yt uruwat uruewaku hap kaipyi i ti imoehãite hap toĩne'en mesup e Peteru. Yt uruwat uruesaika hamo i mi'i miit topy­hu'at ipy kahu rakano e. Ta'i Ahetu­pana ti imoehãite meiẽwat miit e. Tomi­po­'oro Iesui mohey hap upi wyti toimoe­hãite meiũwat sa'a­wy­'iwuat ipy kĩ'ã rakat are uhyt'i'in mana'in e.
12 Peter bat sabuw itih in sawar naatu iuwih eo, “Israel sabuw, aisim iti sawar mamatar isan kwabifofofor? Naatu aisim aki kwa’i’iti kikini? Kwanotanot iti i aki ai fairamaim, ai aki ai kakafiyinamaim iti orot ai yawas bat ereremor?
13 Aha'a­se­'i'in Aparãu Isaki Iako eTupana mimoe­hãite ti meiũwat miit e. Eweikuap apo kat pote Tupana timoe­hãite ipy kĩ'ã rakat ehehamo e. Pyno ahenoi ehepe. Toiky­'esat kahato temiit sese Iesui mõtypot hap haype wyti e. Ta'i Ahetu­pana tiky­'esat kahato ra'yn wyti eimi­kuasa te Iesui mõtypot hap e. Morekuat Piratu ti yt i'auka teran i wen ma'ato eipe ti eweiky­'esat i'auka hap — Yt naku i Iesui ewei'e morekuat pe itote sa'a­wy'i e. — Eti'auka ro pyno Iesui ewei'e kahato morekuat Piratu pe e.
13 Iti i Abraham, Isaac naatu Jacob hai God, naatu it ata’a’agir auman hai God, ana omatanen i iti ana’akir orot Jesu kakafiyin isan eo, baise kwa kwabai a orot ukwarih umahimaim kwayai hi’asabun, naatu Pilate botaitinamih eo ana veya Pilate nanamaim kwakwahir.
14 — Wakuat sese Uito Tupana ewywuat e Iesui wen ma'ato mi'i pytkai — Yt kan hamo i Iesui ewei'e. Mi'i hawyi wo'o­'auka hat Parapa eweiky­'esat po'og Iesui kai. — Yt eti'auka tei'o Parapa ewei'e itote ma'ato mekewat po'og po'og wakuat wuat'i kawiat rakat Iesui pe ti — Eti'auka ro eti'auka ro Mi'i Miit ewei'e sa'ag Piratu pe e. — Yt naku i kahato wyti wati­'auka ra'yn Iesui e Piratu pytkai — Eti'auka ro eti'auka ro Mi'i Miit ewei'e ti ra'yn itote eipe. Yt naku i kahato eiminug sa'ag e Peteru.
14 Kwa Orot Kakafiyin naatu ana Yawas Mutufurin kwakwahir, efanin Pilate kwaifefeyan sabuw asbunuwenayan i botait.
15 Ta'i miit'in moieĩne'en wuat'i e'at piat hat auka haria sese eipe pãi ma'ato mi'i pytkai eimi­'auka Tupana tomoieĩ­ne'en i ra'yn e. Toihep i ra'yn wyti Tomi­'airo gu'uro pyi pãi. Mi'i hap ti uruikuap kahato ra'yn katu­pono heĩne'en pakup i hap kape uruta­'a­kasa mot'i kahato uruto e Peteru.
15 Kwa ayawas ana bonawiyenayan orot kwa’asabun. Baise God morobone bora’ah misir maiye naatu aki i iti yawas ana kourerebayah.
16 Koitywy wyti Tupana timoe­hãite ra'yn mesuwat sa'a­wy­'iwuat ipy kĩ'ã rakat katu­pono toiky­'esat Tomi­po­'oro Iesui set mõtypot hap mesuwe pote e. Iesui set kawiat mohag wo toimoe­hãite mi'i miit ehehamo katu­pono toiky­'esat kahato eipe yne Tosa­'yru mohey haria wo hap e. Uruimohey Iesui hawyi waku ra'yn topy­hu'at mesuwat sa'a­wy­'iwuat ipy kĩ'ã rakat. Mesup Tupana mimo­hãpyk wo ra'yn toĩne'en na'yn ehehamo mana'in uhyt'i'in e. Iesui set esaika hap wywo Tupana timoe­hãite mesuwat miit e.
16 Aki abitumatum Jesu wabinamaim iti orot iyawas fair bai. Iti i Jesu wabinamaim naatu baitumatum i wanawananamaim na, iti orot biyan tutufin etei iyawas boun iti kwa’i’itin naatu kwaso’so’ob.
17 Ta'i ui'y­wania atikuap kahato aikotã yt eiwe'eg i hap wywo ewei'auka Iesui nagnia ehay upi hap e.
17 Taitu tuwai’inah Jew, ayu bounabo aso’ob kwa a ukwarih bairi a kasiyomaim Jesu isan iti na’atube kwasinaf.
18 Ha'a­wyte yianmete ra'yn Tupana ehay enoi haria henoi kahato aikotã aru aikotã aru wata­'a­kasa mesuwe hamuat hap e. Mi'i hap ewy wyti sa'a­wy­'ite yne Tupana ehay enoi haria henoi ti ra'yn yianmete Iesui mi'auka wuat hap etiat e. Mi'iria piat henoi kahato ra'yn Urupo­rekuat piat ho'opot hamuat e. Mi'i henoi hap ewy ti ewetunug na'yn mesup Tupana e hap ewy e.
18 Baise God marasika ana dinab orot biyahimaim itenaya, ana Roubininenayan orot boro ni’akir naatu ana tur nati i boun na iturobe.
19 Aikotã Tupana henoi yianmete hap ewy ti topy­hu'at mesup. Mi'i pote waku mio tã ewei'e ro Tupana pe — Koitywy paa'u­ru­to'e ewawi Tupana katu­pono yt naku i kahato urutunug Esa'yru ete ewei'e pote meremo waure wo topy­hu'at eiminug sa'ag ete e. Mi'i hawyi waku pe i ra'yn iwywo eweikup­te'en mehĩ'in mana'in e. Mi'i hawyi ti aru Tupana mimo­wepit ko'i wo i ra'yn wuat'i e'at pe eweikup­te'en katu­pono tutum ehepe Topã'ãu Wakuat eimoe­saika hamuat hap hawyi e. Ta'i eiwe­morem Tupana kape i ra'yn pote waku pe iwywo eweikup­te'en e Peteru.
19 Imih dogor kwanikitabir naatu God isan kwanatatabir maiye, saise i boro a kakafih nakusouwen.
20 Mi'i hawyi ti aru tuwe­kaipyi toipo­'oro i ra'yn ehowawi Iesui e. Sa'a­wy'i sese ra'yn Tupana ti'airo Mi'i Miit Eika­'iwat nuat e. Pyno eiwe­morem howawi hawyi ti aru toipo­'oro i ra'yn Tosa­'yru Pã'ãu ehowawi e.
20 Nati namamatar ana veya, imaibo ayub ana fair bain baiboubun isan boro Regah wanawananamaim nan biya natit. Jesu, i ana Roubinineyan orot marasika kwa isa rurubin boro niyafar.
21 Mio ti toĩne'en Iesui atipy pe e. Mio itote tohe­katup topo­'oro i meiko wuat hap e'at e. Mio tã i'atu'e Tupana ehay moherep haria sa'a­wy­'i­wuaria — Tut wyti aru wẽtup e'at pe aikotã Tupana tunug mesuwat yi sa'a­wy­'iwuat hap ewy tutunug i irane e miwan me e. Mi'i hap e'at wyti aru Tupana tunug mesuwat mytyp ikahu ipakup takat sa'a­wy­'iwuat ikahu hap ewy i'atu'e yianme Iesui toĩne'en Wuat'i Porekuat nuat hap kape i'atu­mu­'etu e Peteru.
21 I boro maramaim nama nanan God ana veya ya’iyai nan natit, sawar etei nasinaf hinan hiniboubuh maiye, marasika ana dinab orot kakafiyih biyahimaim kukurereb na’atube.
22 Aikotã aha'a­se'i Musei henoi sa'a­wy'i Iesui etiat hap ewy. Mio tã e — Wẽtup e'at pe wyti aru Tupana tipo­'oro ehowawi wẽtup ok ui'e­wywuat kahato rakat e. Mi'i Miit ti Tupana Mi'airo sese Wuat'i Porekuat nuat e. Ta'i Mi'i Miit wyti aru toĩne'en eipy­'a­setpe Tupana Ehay Moherep sese hano aikotã ui'ewy ma'ato po'og uikai e Musei sa'a­wy'i tomiwan me. Mi'i Miit wyti aru ei'y­wania suu kawiat tuwe­mo­herep ui'ewy e. Put'ok'e eipy­'a­setpe hawyi eweikuap yne o imienoi e. Kat e kat e wyti aru ihay ehepe. Ewetunug no yne yne i'e hap ok tã e Musei.
22 Moses eo, ‘Regah a God boro kwa wanawanamaim a orot ta narubin dinab orot namatar ayu rurubinu na’atube, imih tain kwanarub sawar etei sinafumih nao kwananowar.
23 Ma'ato uwe uwe Tupana Ehay Moherep hat sese ehay pun haria ti aru tukup­te'en Tupana mimo­weityk ko'i wo e. Ewetunug no yne imienoi ewywuat. Ma'ato yt ewetunug i pote yt Tupana ywania wo hin i eweikup­te'en aru e Musei sa'a­wy'i ahowawi e Peteru.
23 Orot yait nati dinab orot fanan men nabobosiyasiyar i boro God ana sabuw biyahine hina’afuru’um natit anababatun.’
24 Ui'y­wania yne ti sa'a­wy­'i­wuaria Tupana ehay enoi haria mio tã i'atu'e yianme Iesui etiat aikotã Musei to'e hap ewy e Peteru. Wẽtup ehay yn i'atuehay e sa'a­wy­'iwuat Tupana ehay moherep haria e. Ta'i sa'a­wy­'iwuat aha'a­se'i Samueu i'ewyte ihay yianmete Iesui ete i'ewyte yne yne Samueu saipe­piaria Tupana ehay moherep haria wẽtup ehay yn i'atuehay e. Mesuwiat Aika­'iwat Iesui etiat yn i'atuehay yianme e.
24 Dinab oro’orot etei tur hibai, Samuel ma’am ana veya’amaim dinab orot afa i ufununamaim auman iti veya boun boro abistan namamatar isan i hi’orerebaka.
25 Eiperia ti Tupana ehay moherep haria emiariru ko'i pãi e. Kat i'atu'e kat i'atu'e sa'a­wy'i Iesui etiat ta'a­tu­mo­herep ehepe e. Sa'a­wy'i aha'a­se­'i'in me Tupana ihay kahato aikotã aru tutunug hap ete ihay e. Aha'a­se­'i'in tiwan kahato i'e hap aimu'e hamo. Koitywy aipo pe ra'yn mesup Tupana e hap i'e hap ewy e. Aikotã sa'a­wy­'ite Tupana to'e aha'a­se'i pot Aparãu me hap ewy tutunug mesup ehehamo e. Sa'a­wy'i mio tã e Aparãu me — Uiwy meiũran aru wẽtup ok emiariru epu'i kaipywiat tuwe­mo­herep yi tote e. Mi'i Miit esaipepiat sese wo aru ati'a­tu­poi­tyro wuat'i ywania mesuwat yi wato hap ok tã e Tupana Aparãu me Iesui piat pe.
25 God ana’omatanen dinab biyahine nan i kwa isa, naatu obaibasit iti boun kwafafaram God bai uwatanah bairi hibasit ana veya, Abraham isan iti na’atube eo, ‘O wawaw wanawanahimaim sabuw tafaram wanawanan tutufin etei boro baigegewasin hinab.’
26 Pyno Tupana tunug na'yn mio tã to'e Aparãu miat hap are katu­pono mesup ta'yn toipo­'oro Temiit Iesui ai'y­wania kape aimo­wepit hamo aheha­kye­ra'at hamo aiminug yt nakuap i kaipywiat aipo­re­ra­'aipok hamo toipo­'oro Iesui e Peteru Tupana mõtypot yat koro totiaria pe.
26 Imih God ana bai’akirayan orot rubin iyafar kwa isa wan na, anayabin God ana kok i kwa baigegewasin tit naatu kwa ta’ita’imon a ef kakafihine kwama’am kwatamatabir maiye isan.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.