Atos 1

Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Pyno mesuwat waku uimiwan ewawiat mehĩ Teowiru atipo­'oro. Uito ti ewy Iruka. Ha'a­wyte atipo­'oro wẽtup uimiwan Iesui etiat ewawi mehĩ. Ha'a­wyte uimiwan me ahenoi epe yne Iesui minug sa'a­wy­'iwuat hap ko'i ete i'ewyte imienoi sa'a­wy­'iwuat ko'i hap ahenoi. Mekewat miwan ahet'ok Iesui etiat Iruka mienoi are.
1 Theophilus au buk wantoro’ot i Jesu ana bowabow etei mi’itube busuruf bow sabuw i’obaibiyih inan
2 Sa'a­wy'i Iesui ti'a­tu­'airo temiit'in sese hawyi to'e i'atuepe — Uiwy­ria'in e woro­ho­'o­po­'oro eipe uimo­herep wuat'i ywania piat hamo e.
2 God bora’ah au mar yey isan i ao akirum. Baise au mar yena’e ana veya orot iyab kob abarin isan rurubinih i Anun Kakafiyinane roube’aten tur itih.
3 Mi'i hawyi Iesui iku'uro ra'yn aika­wiano ma'ato ti toku­'uro pyi toĩne'en pakup i ra'yn. Mi'i hawyi tuwe­mo­herep i ra'yn temiit'in kape. 40 e'at kapiat tuwe­mo­herep i'atue­wawiat tuwẽtem gu'uro pywiat hawyi. Wẽtup ewaty hap ewy toi'a­tu­mu'e itote hawyi ta'a­tu­mohey sese ra'yn heĩne'en pakup i hap. Toi'a­tu­mu'e aikotã aru Tupana topy­hu'at Miit'in Porekuat no hap ete.
3 Ana bai’akir ufunamaim, isah irerereb hai not hikwaris hima hibinotanot ana sinaf ef tata’amaim botabirih hi’itin hiturobe i, i yawasin ma’ama, veya 40 wanawanan ana bairererebamaim God ana aiwob isan i’obaibiyih hima hinowar.
4 Wẽtup ewaty toi'a­tu­mu'e hawyi te'e­ru­wa­'a­tunug yne Iesui kape. Mi'i hawyi to'e temiit'in me — Uiwy­ria'in apuete meiũran ti aru Ui'ywot tipo­'oro Topã'ãu ehowawi e.
4 Veya ta bairi hima bay hi’aa ana maramaim, iuwih eo, “Jerusalem men kwanihamiy, baise kwanama Tamai a siwar baitimih eomatani, ao kwanonowar isan kwanakaif.
5 Aikotã sa'a­wy'i are'e ehepe hap ewy — Tupana ehet'ok kahato irane Topã'ãu wo uiwy­ria'in are'e sa'a­wy'i. Sa'a­wy'i sese Iuwãu ehet'ok y'y wo ma'ato mesup Tupana to'e uhepe — Uha'yru e wẽtup e'at pe aru yne esaipe­piaria ati'a­tu­set'ok Uipã'ãu Wakuat no e uhepe. Pyno mi'i to'e hap ewy irane einug eipe Topã'ãu Wakuat no uiwy­ria'in e. Mi'i pote waku ewehe­katup o meiũpe tawa Ieru­sarẽi me Tupana Pã'ãu Wakuat ut hap e'at e. Areto irane atipy kape hawyi Ui'ywot tipo­'oro meremo ehowawi Uipã'ãu Wakuat aikotã are'e sa'a­wy'i ehepe hap ewy e. Mi'i hawyi waku kahato eweikup­te'en eipiit yne puo Tupana Pã'ãu Wakuat topy­hu'at hawyi e Iesui temiit'in me.
5 Anayabin John i harewamaim bapataito it, baise veya bai’ab na’atube ufunamaim kwa boro Anun Kakafiyinamaim bapataito kwanab.”
6 Wẽtup e'at tokosap hawyi apo'i­'a­tu'e Iesui pe — Uruka­'iwat i'atu'e koitywy apo eti'a­tue­ha­kye­ra'at irane ra'yn ai'y­wania ahewa­nĩ­kaptia po pyi sio yt i'atu'e. Koitywy apo ai'y­wania pe etum i ra'yn ahe'yi sio yt i'atu'e.
6 Basit Tur Abarayah etei hina hibita’imon ana veya hibatiy, “Regah, karam iti boun aiwob itab Israel sabuw ititih maiye?”
7 Mi'i hawyi toi'a­tu­wesat — Uiwy­ria'in e Tupana yn ni ikuap kat e'at pe aru tutum ai'y­wania pe i'atue'yi Kanã'ã i ra'yn hap e. Tupana yn ni ikuap kat e'at pe tutum i ai'y­wania po pe hap i ra'yn e. Mi'i pote yt eipo pe kuap i e. Ta'i Ai'ywot yn ikuap karãpe ahewa­nĩ­kaptia po pywiat ai'y­wania e'yi hep hamuat e. Kat e'at pe kat ewaty pe hap Tupana yn ni ikuap e.
7 Iyafutih eo, “Veya naatu sumar abisa’amaim iti sawar hinamamatar isan i God akisin ana fair tafanamaim veya yakitifuw, i boro men kwa kwanaso’obamih.
8 Ma'ato pywo tut irane Tupana Pã'ãu ehowawi eimoe­saika hamo e. Totopag Topã'ãu Wakuat ehepe hawyi ti aru Uimo­herep ta'yn eipe wuat'i miit'in me e. Sa'a­wy'i ti aru tawa Ieru­sarẽi miaria pe Uimo­herep ehehay wo e. Mi'i hawyi ti aru yi Iuteu piaria pe uimo­herep hawyi yi Samaria piaria pe Uimo­herep e. Mi'i hawyi yi wato hap ok tã wyti aru Uimo­herep eipe ehehay wo wuat'i ywania puo e Iesui topot­mu­'eria pe ahepe.
8 Baise kwa i Anun Kakafiyin nanan ana veya’amaim fair boro kwanab, naatu ayu isau Jerusalemamaim boro kwanabusuruf kwanakubuna, kwanatit Judea wanawanan, Samaria, naatu kwanatit kwanan tafaram yomanin.”
9 Mio tã to'e rokirẽ Iesui ta'am na'yn yity'ok pyi. Mi'i hawyi te'e­ra­ha'at turan teke ra'yn ywyhig me. Mi'i hawyi yt heremo i ra'yn Iesui.
9 Iti na’atube eo ufunamaim, God bora’ah yen himtitiy auman in sakuk wanawanan run himat kasiy.
10 Mi'i hawyi te'e­ra­ha'at re turan typy ok atipy kaipywiat put'ok'e i'atuete i'atue­sokpe ikytsig kahato rakaria.
10 Matah etei hikubar nati mar wanawanan rurumaim hibat hi’i’itin, naniyan meyemeye orot rou’ab hai faifuw kwes sisibihimaim himatar. Tounamatar ro’ab bai’ufununayah bairi teo|alt="Two angels speaking to disciples" src="CN01887B.TIF" size="col" loc="Act 1.10" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="1.10-11"
11 Mi'iria te'e­ro'e Iesui saipe­piaria pe — Kat poteĩ eweha'at atipy kape eipe yi Karireia piaria i'atu'e katu­pono toto ra'yn Iesui atipy kape i'atu'e ma'ato aikotã toto hap ewy te ti aru ta'aipok i i'atu'e ipotpo­'o­roria pe ahepe.
11 Naatu hi’uwih. “Galilee oro’orot, kwa aisim kwabat au mar kwanuwanuw? Iti Jesu ta’imon God kwa biyamaim bora’ah au mar yey, i boro ef ta’imon kwa’itin yeyebe boro namatabir maiye nanan kwana’itin.”
12 Mi'i hawyi Ipotpo­'oria te'e­ra­'aipok i ra'yn Uriweira ypia pyi tawa wato Ieru­sarẽi kape yity'ok apype kaipyi te'e­ra­'aipok i. Yt pya pyi i te'e­ra­'aipok aikotã Iuteu ywania i'atue­wyry yt pya i Tupana mõtypot e'at turan hap ewy.
12 Imaibo Olive Oyaw hihamiy himatabir maiye hin Jerusalem hitit, ef ana manin i one kilometre na’atube.
13 Mi'i hawyi put'ok­'i­'a­tu'e i ra'yn ipotpo­'o­roria mekewat okipy ywaiti rakat pe. Mi'i hawyi itote tukup­te'en i ra'yn aikope sa'a­wy'i Iesui wywo tukup­te'en hap tote. Itote tukup­te'en ipotpo­'o­roria PETERU IUWÃU hawyi TIAKU hawyi ÃTERE WIRIPI TUME PATORUMEU MATEU TIAKU mekewat Auweu sa'yru SIMÃU mekewat surara IUTA mekewat Tiaku ywyt. Mi'iria ipotmu­'eria sese tukup­te'en aikope sa'a­wy'i Iesui tenuk okipy ywaiti tote hap tote te'e­ro­py­hu'at 11 ok takaria.
13 Hina bar hitit, naatu hiyen bar awan ta no tafan i hima’ama’amaim hitit. Iyabowat nati’imaim hima’ama wabih i iti, Peter, John, James, Andrew, Philip, Thomas, Bartholomew, Matthew, naatu James, Alpheus natun, naatu Simon Kafafarayan, naatu Judas, James natun.
14 Mi'i hawyi irania'in Iesui mohey haria i'ewyte hary­po­ria'in ko'i Iesui ty Maria tukup­te'en itote. Mi'i hawyi Iesui ywyt'in ity mẽpyt'in tukup­te'en itote torania. Mi'i hawyi at ka'ap i'atuehay Tupana kape mi'iria. To'o­'e­wy­'ewy ta'a­tu­hẽtup Tupana kape wẽtup wanẽtup hap ewy yn. Itote wẽtup ehay yn i'atu­wa­nẽtup hap Tupana kape.
14 Iti orot i mar etei hina hita’imon hiyoyoyoban, baibin bairi, naatu i wanawanahimaim i Mary Jesu hinah naatu taitin auman.
15 Wẽtup e'at pe 120 ok takaria Iesui mohey haria tuwe­hyt'ok ywaiti pe. Mi'i hap tote Peteru ipoĩ'ãm i'atu­py­'a­setpe tehay i'atue­wawiat hamo.
15 Nati ana veya’amaim bai’ufununayah etei 120 na’atube wanawanahimaim Peter misir eo,
16 Mio tã to'e i'atuepe — Uiwy­ria'in e sa'a­wy'i sese ti Tupana Pã'ãu henoi kahato Tosa­'yru Iesui etiat aha'a­se'i morekuat Tawi pe — Meiũran aru atipo­'oro esaipepiat Wuat'i Porekuat nuat e. I'ewyte Uimi­po­'oro ma'at hanuat aru toĩne'en wẽtup ok hemiit sese e Tupana sa'a­wy'i morekuat Tawi pe yiannote Aika­'iwat Iesui ma'at hanuat Iuta etiat tohenoi e Peteru. Mi'i hap ewy Iuta tima'at sa'ag Aipo­rekuat Iesui aikotã Tupana to'e aha'a­se'i Tawi pe hap ewy ra'yn e.
16 “Taitu, marasika Anun Kakafiyin David iwan Bukamaim eo kikirum i Judas ana sinafumaim nati tur na yabin matar. I rafot rouwayan na’atube sabuw bonawiyih Jesu hifatum.
17 Ga'atpo Iuta wywo watoĩ­ne'en 12 ok te. Ta'i ipotpap kahato mi'i aiwywo e.
17 Judas i ata kou’ay orot ta naatu iti bowabow wanawananamaim bairi tabow.
18 Ha'a­wyte Aika­'iwat ma'at hap sa'up wywo toikyi'at te'yi. Mi'i hawyi Iuta yt iwepit hin i tominug sa'ag hap ete hawyi tuwe­'auka ra'yn tuwe­'ut'yp kytyt pe. Mi'i hawyi ipiit ipuk kahato. Mi'i hawyi i'oghyt'at yi itote hap tote i'ok pok'e hawyi ime'en wẽtem e.
18 Bowabow kakafin sisinaf isan ana baiyan hibitin imaim me tubun ukwarin aubabe re yi yan fudir kabutin ihouw.
19 Mi'i hawyi ti Ieru­sarẽi miaria ikuap ta'yn Iuta iku'uro hap. Mi'i hawyi iku'uro hap tote ta'a­tu­set'ok — Suu sa'up muat mikyi'at yi i'atu'e ma'ato i'atu­pusu puo Akeutama i'atu'e.
19 Sabuw Jerusalem hima’ama etei ana tur hinowar, imih hai turamaim nati efan wabin Akeldama hiwab. Wab anayabin ‘Rara ana Efan.’
20 Ta'i sa'a­wy­'iwuat mienoi morekuat Tawi pypy'e hap ewywuat — Ewei'atoiat ro iwat he'yi e i'ewyte ewei'atoiat i'yat e. Waku yt uwe i toĩne'en itote e. Mi'i hawyi mono waku wẽtup ok po pe ra'yn iwat motpap topy­hu'at e Tupana Tawi pe sa'a­wy'i Iuta piat pe Saumu 109.8 pe e.
20 Anayabin Psalm wanawananamaim iti na’atube eo,
21 Pyno uiwy­ria'in waku Iuta potpap wẽtup ok po pe watopag aikotã sa'a­wy'i Tupana to'e Tawi wẽ pywiat hap ewy e Peteru.
21 Isan imih, igewasin orot yait ata Regah Jesu wanawanatamaim ma reremor ana veya i bairi tama tabowabow boro i tanarubin.
22 Waku ti watopag wẽtup miit wakuat po pe Iuta mipun motpap e Peteru. Waku wati­'airo wẽtup ok miit ha'a­wy­tewuat Iesui wywuat hewyry rakat e. Waku wati­'airo wẽtup ok yne Iesui minug ko'i kapiat akasa hat i'ewyte Iuwãu miat Iesui het'ok hawyi ta'am i ra'yn To'ywot kape hap kapiat akasa hat e. Waku wati­'airo wẽtup ok wakuat yne Iesui toku­'uro hawywiat toĩne'en pakup i hap kapiat akasa hat e Peteru Iesui potmu­'eria pe.
22 Naatu nati orot i John Baptist ana veya’amaim bairi taibuya tana Jesu hibora’ah au mar yey i boro tanarubin. Anayabin ata orot ta nati na’atube tanarurubin i boro Jesu morobone mimisir isan bairi sif tanarubon.”
23 Mi'i hawyi ta'a­tukat hawyi ta'a­tu­puẽti typy ok Iesui potmu­'eria ha'a­wyte wuaria ikuap kahato haria ipotmu­'eria sese wẽtup ok Matia hawyi wẽtup ok Iuse. Typy ok ta'a­tu­puẽti Iuta saipepiat waku rakat. Iuse set wẽtup Para­sapa i'ewyte Iutu i'atu'e. — Pyno waku watikat uwe Tupana miky­'esat eywuat 12 ok takat sio mehĩ Matia sio mehĩ Iuse i'atu'e.
23 Basit orot rou’ab hikutaitih, Joseph wabin ta Barsabas, wabin baitounin Justus naatu Mathias hairi hirubinih.
24 Mi'i hawyi ta'a­tu­hẽtup — Tupana i'atu'e ehenoi uruepe aiũ emiky­'esat ewywuat Iuta saipe­painuat i'atu'e. Katu­pono En yn miit'in py'a wanẽtup hap kuap hat. Mi'i pote En yn etikuap uwe waku rakat sio Matia sio Iuse i'atu'e.
24 Imaibo hiyoyoban. “Regah o sabuw etei dogoroh iso’ob. Imih abifefeyani orot iti rou’ab kwi’obaiyi menatan i o irubin. Peter ana ofonah bairi teyoyoyoban|alt="Peter and others praying" src="cn01903B.tif" size="col" loc="Act 1.24" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="1.24"
25 Katu­pono yt uwe i Iuta potpap nug hat mesup i'atu'e. Toto ra'yn Iuta teiam aria wo'o­mo­so­'opot hap kape i'atu'e. Pyno waku eti'airo wẽtup ok Iuta saipe­painuat sio Iuse sio Matia i'atu'e Tupana pe.
25 Judas ana efan nab tur abarayan namatar, anayabin Judas iti efan ihamiy ana ma’ama efan rurubinimaim in.”
26 Mi'i hawyi ti te'e­ru­we­ma­hara ra'yn aikotã Tupana tiky­'esat typy ok takaria kaipywiat kuap hamo. Mi'i hawyi i'atu­we­ma­hara hap henoi ra'yn Matia e. Mi'i hawyi — Ta'i Matia ti Tupana mi'airo i'atu'e to'ope. Mi'i hawyi ta'a­tupag 11 ok takaria kape mehĩ Matia hawyi 12 ok i ra'yn topy­hu'at ipotmu­'eria sese ra'yn tukup­te'en itote. Waku i ra'yn.
26 Imaibo hi’arow, naatu Mathias wabin hisusu’ub ana veya arow ben, basit Mathias hibai tur abarayah nah 11 hima’ama wanawanah run.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.