Mateus 22

Rote Lole Alkitab (LLG) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Basa boe ma Yesus kokolak no sala bali, nenik nakandandaak, nae,
1 De novo, entrou Jesus a falar por parábolas, dizendo-lhes:
2 “Manetualain totoꞌu palendan ndia, sama leo manek esa tao ndia ana manen feta kabin.
2 O reino dos céus é semelhante a um rei que celebrou as bodas de seu filho.
3 Ledoeik lahehele lala feta so, boe ma nadenu ndia ata nala leu lafada hataholi nana hoka kala, lae, ‘Mai, huu feta sangga mulai ia so.’ Tehuu hataholi la sila taa nau mai.
3 Então, enviou os seus servos a chamar os convidados para as bodas; mas estes não quiseram vir.
4 Basa de, ata la sila fali fo lafada manek. Namanene leondiak, boe ma manek ndia nadenu ata feꞌe nala, nae, ‘Ei miu mafada hataholi la sila, fo ala mai leo, huu feta nahehele so. Au hala sapi, ma tunu-nasu ala nanaꞌa malada la so. Madenu sala mai laꞌa feta, huu basan nana sadiak so.’
4 Enviou ainda outros servos, com esta ordem: Dizei aos convidados: Eis que já preparei o meu banquete; os meus bois e cevados já foram abatidos, e tudo está pronto; vinde para as bodas.
5 Ata la sila leu lafada leondiak. Tehuu hataholi nana hoka kala sila taa nau mbali sala. Hambu mana neni osi neu, hambu mana neni mamana tao ues neu,
5 Eles, porém, não se importaram e se foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio;
6 hambu luma humu lala manek ata nala, de tao doidoso sala losa mate sala.
6 e os outros, agarrando os servos, os maltrataram e mataram.
7 Namanene leondiak, boe ma manek luli nalan seli. Basa de nadenu soldadu nala leu tao lisa hataholi la mana tao lisa ndia ata nala. Boe ma soldadu la hotu heni kota ndia bebelak no dae.
7 O rei ficou irado e, enviando as suas tropas, exterminou aqueles assassinos e lhes incendiou a cidade.
8 Basa boe ma, manek noke nala ata feꞌe nala, de nafada sala, nae, ‘Feta kabin nahehele so, tehuu hataholi fo au hoka kala sila, taa landaa tungga au fetang.
8 Então, disse aos seus servos: Está pronta a festa, mas os convidados não eram dignos.
9 Hatematak ia, ei kalua mini dala hataholi noꞌu kala miu, fo hoka sudi see fo ei matanggo mia sala lai ndia.’
9 Ide, pois, para as encruzilhadas dos caminhos e convidai para as bodas a quantos encontrardes.
10 Boe ma ata la sila leni dala hataholi noꞌu kala leu. Ala latonggo hataholi noꞌu kala lai ndia, de loo sala leni feta kabin ndia leu. Hataholi noꞌu kala tao lahenu feta ndia, de, hambu hataholi neulauk ma hataholi manggalauk.
10 E, saindo aqueles servos pelas estradas, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala do banquete ficou repleta de convidados.
11 Basa de, manek neni feta ndia dalek neu de, ana mete ndule ndia hataholi mana mai nala sila. Boe ma nita hataholi esa taa pake baloꞌa feta.
11 Entrando, porém, o rei para ver os que estavam à mesa, notou ali um homem que não trazia veste nupcial
12 Boe ma manek ndia natanen nae, ‘Heh tolanoo! Hatina de o maso ia mai, taa pake baloꞌa feta?’ Tehuu hataholi ndia kada namanggonggoak.
12 e perguntou-lhe: Amigo, como entraste aqui sem veste nupcial? E ele emudeceu.
13 Boe ma manek ndia palenda ana mana ono-lau nala nae, ‘Hengge hataholi ia ei-lima nala, fo mbian deak neu. Ela ana namatani ma doidoso nai mamana makiuk ele.’
13 Então, ordenou o rei aos serventes: Amarrai-o de pés e mãos e lançai-o para fora, nas trevas; ali haverá choro e ranger de dentes.
14 Leondiak boe oo, Manetualain hoka hataholi noꞌuk, tehuu Ana hele nala kada lumak fo dadik neu Ndia hataholin.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos, escolhidos.
15 Lamanene basa Yesus kokolan ndia, boe ma hataholi Farisi la lala-halak fo sangga teꞌen ma soli salak neu Ndia.
15 Então, retirando-se os fariseus, consultaram entre si como o surpreenderiam em alguma palavra.
16 Boe ma ladenu sila ana mana tungga nala lo Herodes hataholi partei politik, fo ala latane-lataak lo Yesus. Ala sosoꞌuk Ndia, lae, “Ama Mesen! Ai bubuluk Ama dalen ndoos. Ama taa masapepeko malelak, ma taa hehele matak. Ama manoli taa-taa Manetualain Dedeꞌa-kokolan no ndoos.
16 E enviaram-lhe discípulos, juntamente com os herodianos, para dizer-lhe: Mestre, sabemos que és verdadeiro e que ensinas o caminho de Deus, de acordo com a verdade, sem te importares com quem quer que seja, porque não olhas a aparência dos homens.
17 Hatematak ia, ai sangga matane dedeꞌak esa. Tungga ita anggama Yahudi heti-heun, na, meda ita musi bae bea fee mana palenda Roma mane ina-huun, do taa?”
17 Dize-nos, pois: que te parece? É lícito pagar tributo a César ou não?
18 Tehuu Yesus bubuluk so, ala sangga doluk Ndia, fo kokolak laban mana palenda Roma. De, Ana nataa nae, “Memak ei hataholi mana dea-dalek! Hatina de ei sangga teꞌek Au minik dedeꞌak ndia?
18 Jesus, porém, conhecendo-lhes a malícia, respondeu: Por que me experimentais, hipócritas?
19 Hena matudu Au doi lilo fulak esa fo hataholi paken bae neu bea!” Boe ma latudun doi lilo fulak esa neu Ndia.
19 Mostrai-me a moeda do tributo. Trouxeram-lhe um denário.
20 Basa de natane sala, nae, “See mata-aon ia? Ma see naden ia?”
20 E ele lhes perguntou: De quem é esta efígie e inscrição?
21 Lataa lae, “Ndia kesel, mana palenda Roma mane ina-huun ndindia.”
21 Responderam: De César. Então, lhes disse: Dai, pois, a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
22 Lamanene leondiak, boe ma basa sala heran lalan seli, huu Ndia kokolan tetebes. Huu ndia, de ala taa bisa teꞌek lala Ndia. Boe ma ala laꞌo ela Ndia.
22 Ouvindo isto, se admiraram e, deixando-o, foram-se.
23 Nai ndia boe oo, hambu hataholi partei Saduki. Hataholi Saduki la lanoli, lae, hataholi mana matek taa nasoda fali. Faik ndia, sila boe oo, sangga dalak fo teꞌek Yesus. Huu ndia de ala mai latanek lo Ndia, lae,
23 Naquele dia, aproximaram-se dele alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, e lhe perguntaram:
24 “Ama Mesen! Baꞌi Musa sulak ela ita so, hadak ia nae: mete ma touk esa mate laꞌo ela saon, tehuu anan taa, na, touk ndia fadin musi sao nala ina falu ndia, suek tao numbu-saduk fee kaꞌan mana matek ndia.
24 Mestre, Moisés disse: Se alguém morrer, não tendo filhos, seu irmão casará com a viúva e suscitará descendência ao falecido.
25 Memak makahulun baꞌi Musa nanoli leondiak, tehuu ai sangga matane leoiak: hambu touk hitu tolanoo kala. Uluk sao, tehuu maten, ma anan taa. Boe ma fadin mana tungga ndia, sao nala ina falu ndia.
25 Ora, havia entre nós sete irmãos. O primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher a seu irmão;
26 Taa dook bali, boe ma maten boe, ma anan taa. Leondiak boe fadi katelun: ana sao nala ina falu ndia, tehuu maten, ma anan taa. Leondiak nakandondoo henin losa fadi mateꞌa teisusuk maten.
26 o mesmo sucedeu com o segundo, com o terceiro, até ao sétimo;
27 Boe ma ina falu ndia maten.
27 depois de todos eles, morreu também a mulher.
28 Hatematak ia ai sangga matane leoiak: inak ndia sao nitak touk hitu so. Dei fo neu daebafok babasan, boe ma Lamatuak tao nasoda falik hataholi mana mate kala, na, inak ndia dadik neu see saon?”
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete será ela esposa? Porque todos a desposaram.
29 Boe ma Yesus nataa nae, “Mete ma ei matane leondiak, na, ei sala malan seli ia maa! Huu ei taa bubuluk Manetualain Susulan isin. Ma ei boe oo, taa bubuluk Ndia koasan fo ana seli ndia!
29 Respondeu-lhes Jesus: Errais, não conhecendo as Escrituras nem o poder de Deus.
30 Teteben na leoiak. Dei fo mete ma Manetualain tao nasoda falik hataholi mana mate kala, na, taa lasaok so bali, sama leo Ndia ata nala malai nusa-sodak.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem se dão em casamento; são, porém, como os anjos no céu.
31 Ma Au boe sangga kokolak laꞌeneu hataholi bisa nasoda fali, do taa. Nai baꞌi Musa susulan tui nae, ai huu anak esa haꞌi naꞌan tehuu taa kade sana. Neme tutuik ia mai, ita bisa bubuluk, tae, hataholi mana matek bisa nasoda fali. Huu nai ndia Manetualain nafada baꞌi Musa nae,
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, não tendes lido o que Deus vos declarou:
32 ‘Au ia, o baꞌi mala Manetualain.
32 Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó?
33 Lamanene Yesus nanoli leondiak, boe ma hataholi Saduki la taa bisa bala fa boe bali. Tehuu hataholi noꞌu kala sila heran lalan seli de lakokola lae, “Awii! Hataholi ia, nanonolin ana seli maa!”
33 Ouvindo isto, as multidões se maravilhavam da sua doutrina.
34 Ledoeik hataholi Farisi la lamanene, lae, Yesus senggi hataholi Saduki la sila, boe ma lakabubua noꞌu fo sangga latanek lo Ndia.
34 Entretanto, os fariseus, sabendo que ele fizera calar os saduceus, reuniram-se em conselho.
35 Sila malela anggaman esa sangga teꞌek sudik Ndia nae,
35 E um deles, intérprete da Lei, experimentando-o, lhe perguntou:
36 “Ama Mesen! Au sangga atane leoiak: ita hada heti-heun, ma anggama palendan nala, noꞌun seli. Neme basa baꞌi Musa palendan ndia mai, na, bee ndia ina-huun ana seli?”
36 Mestre, qual é o grande mandamento na Lei?
37 Boe ma Ana nataa nae, “Palenda manai lain seli nai Manetualain Susula Malalaon ndia, leoiak:
37 Respondeu-lhe Jesus:
38 Palenda ndia, penting nalan seli ma ana seli!
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Ma hambu palenda kaduan, fo nae leoia:
39 O segundo, semelhante a este, é:
40 Palenda kadua kala ia, ndia huun neme basa baꞌi Musa heti-heun, ma basa Manetualain mana kokolan nala nanonolin basan. Hataholi taa bisa tungga palenda feꞌe kala, mete ma ndia taa tungga nakahuluk palenda kadua ina-huu kala ia.”
40 Destes dois mandamentos dependem toda a Lei e os Profetas.
41 Ledoeik hataholi Farisi la sila bei lakabubua lai ndia, boe ma Yesus natane nasafali sala, nae,
41 Reunidos os fariseus, interrogou-os Jesus:
42 “Neme makahulun ele mai Manetualain helu memak so, fo haitua Karistus mai, fo tao nasoda Ndia hataholi nala. Naa, tungga ei duduꞌa mala, na, Karistus ndia, na see numbu-sadun ndia?”
42 Que pensais vós do Cristo? De quem é filho? Responderam-lhe eles: De Davi.
43 Yesus kokolak nakadaik bali, nae, “Mete ma leondiak, na hatina de Manetualain Dula Dale Malalaon nafada mane Dauk, fo noke Karistus ndia, na, ‘Lamatuak’? Huu Dauk sulak nae,
43 Replicou-lhes Jesus: Como, pois, Davi, pelo Espírito, chama-lhe Senhor, dizendo:
44 ‘Manetualain nafada au Lamatuang, nae,
44 Disse o Senhor ao meu Senhor: Assenta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos debaixo dos teus pés?
45 Neme susulak ndia mai, ita bisa bubuluk tae, mane Dauk mesa kana noke Karistus ndia, na, ‘Lamatuak.’ De, mete ma hataholi lae, Karistus ndia, kada mane Dauk numbu-sadun, na, ndia bei taa dai! Huu Ndia boe oo, mane Dauk Lamatuan!”
45 Se Davi, pois, lhe chama Senhor, como é ele seu filho?
46 Lamanene Yesus kokolan leondiak, boe ma hataholi Farisi la sila kada lamanggonggoa kala, huu taa hambu hataholi esa boe bisa nataa Yesus. Huu ndia de, mulai neme faik ndia mai boe, ala bii latanen, ma ala taa lambalani teꞌek sudik Ndia so bali.
46 E ninguém lhe podia responder palavra, nem ousou alguém, a partir daquele dia, fazer-lhe perguntas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.