Atos 2
Onanto eto kakle fɔfɔ; Sɛkpɛle (LIP) vs AAI
1 Nyaso se Pentekoste eto Diyi léyoo, bafokanɔfɔ kenke átsya lǝ kalebe kani kplo.
1 Pentecost ana veya na tit, etei’imak hiru’ay efan ta’imonamaim hima.
2 Lamfolamfoo, bánɔ kɔsɔ fe ufiebi kekleke eto bɔsɔ ditsyi kato. Nya ufiebi ǝmǝ díyi diyo nǝ kafo bakɛ kenke.
2 Naniyan meyemeye yaurabad nidun wowogabe marane rena bar hima’am imaim run awan karatan.
3 Nya lesatsyuǝ fe ute eto odiakami díbǝ dísiǝ lǝ mǝ utsyuǝ saa ǝsuǝ.
3 Naatu abisa hi’i’itin i wairaf orot menan na’atube tamunimun na ta’ita’imon tafahimaim mara’ara’at.
4 Nya Lɛwɔnɔ Kɛnkɛ dídufǝ lǝ mǝmblɛ ǝsuǝ, nya bétsyiko Onanto bɔtɛsǝ lǝ bele ate ate ǝsuǝ fe kase Lɛwɔnɔ nǝmǝ dítǝ mǝ nkǝ bedi.
4 Etei’imak Anun Kakafiyin iwanih menah botabir tur tata’amaim hio, Anun Kakafiyin fair bitih na’atube.
5 Nya lǝ lefe nǝmfó tututuu, Yudafɔ ba lǝǝtǝ Onanto dibu ba dítsyi kawunsiǝ eto ese ese ǝbǝ bakɛ lǝ Yerusalem.
5 Nati ana veya, Jew sabuw God ana bowayah orot gagamih etei tafaram tata’ane hiru’ay Jerusalemamaim hima’am.
6 Nyaso lefe nǝ bánɔ kudu kplɛ komfóo, betidi kpǝ ésu bátsya mfó. Iyifo mǝ yanii ku sikpi se mǝ utsyuǝ saa lɛnɔ banlɛ etiki budi lǝ wǝ sele ǝsuǝ.
6 Iti nidun hinonowar ana maramaim sabuw rou’ay gagamin na’in hiru’ay hima’am, hai kasiy ra’at naatu hifofofor men kafaita, anayabin etei hai turamaim hio hinowar.
7 Lǝ nyamfo esoo, íyifo mǝ yanii ku sikpi nya bétsyiko mǝ ǝsuǝ bɔtɔ bǝnkǝ, “Nya betidi ba kenke nlɛ etiki budi mfoo, inni Galileafɔ beni fɛ?
7 Kasiy gagamin maiyow isah matar naatu taiyuwih hibabatiyih. “Iti sabuw tur teo etei i Galilee oro’orot?
8 Nya ntsyǝ ibǝ fɛ bo utsyuǝ saa nlɛ etiki bɔnɔ lǝ bo bele ǝsuǝ?
8 Naatu mi’itube’emih it ata turamaim hio tanonowar?
9 — ausente —
9 It i tafaram ta ta’ika tana, Partia, Media, Ilam naatu afa i Mesopotamia’ane hina, Judea, Kapadosia, Pontus naatu Asia,
10 — ausente —
10 Firigia, Pamfilia, Egypt naatu Libia wanawanan turin Sairini na’atune auman hina tema’ama. Naatu Romene nanawan auman hina Jerusalem tema’am. Nati i Jew sabuw naatu sabuw afa hai baitumatum hibotabir hina Jew sabuw himamatar auman.
11 ku Kretafɔ ku Arabiafɔ. Bomblɛ lɛ bɔnɔ se banlɛ Onanto eto asa kplɛ nnya ɔnlɛ buyifo bulǝkǝ kate lǝ bo bele ǝsuǝ!”
11 It afa i Kurit naatu Arab sabuw. Baise God sawar gewasih maiyow sisinaf isan ata turamaim hio tanonowar!”
12 Kuutsyuǝ saa wǝ díńyǝ mfó mánnɔ eyifosa nyamǝ kasɔ. Íyifo mǝ yanii, nya bákatɔ mǝ ǝsuǝ bǝnkǝ, “Nnya díbǝ mfo eto kasɔ nkpǝ?”
12 Sabuw hifofofor naatu hai kasiy ra’at taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti sawar anayabin i abisa?” Peter sabuw rou’ay gagamin isah ebibinan|alt="Peter speaking to crowd" src="CN01892B.TIF" size="col" loc="Act 2.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="2.12"
13 Fɛɛ mba díńyǝ mfó eto bǝtsyuǝ ǝkǝmǝ mǝ ákatɛyi bǝ, “Ntǝ ete békpǝ, inni kulesa ini kon!”
13 Baise sabuw afa hi’iyab hio, “Nati sabuw i harew fokarin, hitom imih teo kwanekwan!”
14 Mfó nya Petro létaka úńyǝ ku lefosi ɔnwɛ fɛfɛ bamǝ nya óbesǝ ɔkɔɛ kato ɔ́tɛyi nkǝ, “Mi Yudafɔ ku mimba nkpe lǝ Yerusalem, nla miǝ bitsyue ato lǝ nkpasǝ mi lǝ bɛnɔ lesa nǝ díbǝ mfo.
14 Tur Abarayah etei 11 hai founamaim Peter misir fanan aumetawat sabuw rou’ay gagamin na’in isah eo, “Taitu tuwai’inah Jew sabuw naatu kwa iyab Jerusalem wanawanan kwama’am, akokok tain kwanarub gewas sawar iti mamatar anayabin anakubuna kwananowar.
15 Inni nte betidi bamfo díkpǝ fe kase bǝtsyuǝ díbu seka, itsyise olesiǝ eto abombo ɔwɔnɔmbǝ ete ni nyamfo nɛ.
15 Kwa kwanotanot iti orot i harew fokarin hitom tibikoko’aw, baise, boun i nine korok mar auman.
16 Bomu lesa nǝ nlɛ bubǝ mfoo, eyifo lesa nǝ Onanto eto Unyɛlǝkǝtidi Yoel lɛtɛyi utsyǝ kokooko nkǝ,
16 Imih i men harew hitomamih, baise dinab orot Joel ana Bukamaim Atamaninamaim kirum eo,
17 ‘Onanto átɛyi nkǝ,
17 ‘Mar ana yomaninamaim God eo,
18 Ee, sitinti lǝ lefe nǝmfoo, muutǝ mɔ Lɛwɔnɔ Kɛnkɛ yifǝ disiǝ lǝ mɔ beyifoyifo, besio ku basani kenke ǝsuǝ.
18 Isa’amih, nati ana veya ayu au akir wairafih, oro’orot naatu baibin etei,
19 Nya muutǝ asa kplɛ kplɛ ku anyinsa bǝ
19 Ayu boro maramaim baifofofor ana sinaf
20 Kofe ebona tũũ,
20 Veya matan boro nagugum
21 Lǝ lefe nǝmfoo, boofo utsyuǝ saa ke lookpadi Bonamute eto diye,
21 Orot yait
22 Petro esi údi etiki ɔ́tɛyi nkǝ, “Israelfɔ bɛnɔ etiki nyamfo. Yesu Nasaretnyǝ ni Nwǝ Onanto Lékpo Ɔhile Utsyǝ. Nya óte nyamfo lefe nǝ ɔ́yɛ lǝ wǝ ǝsuǝ úlǝkǝ wǝ ǝsuǝale óte, nya úyifo asa kplɛ ku ayanisa kpǝ óte fe kase mi kosate nyi. Itsyisee, íbǝ lǝ mi nti mfo.
22 “Israel sabuw tur iti kwananowar! Jesu Nazareth mowan i God rubin naatu i wanawanamaim ina’inan yumatah ta ta, baifofofor ta ta God kwa biyamaim sinaf kwa’itin kwaso’ob.
23 Nya Onanto lɛtɔnɔ faa lǝ wǝ ketsyue ǝsuǝ óyani wǝ útǝ mi nya bítǝ babuayifo lélo wǝ lǝ lefe nǝ bɛsɔ wǝ bémanklasǝ lǝ uyikabie ǝsuǝ.
23 Iti orot hibai kwa umamaim hiyai kwa’a’asabun i God ana kok naatu marasika yakitifuw inu’inumaim matar, naatu kwa sabuw kakafih hai baibaisamaim Jesu kwabai onaf afe’en kwa’onaf morob.
24 Tsyaa, Onanto esi ótakasǝ wǝ utsyiko ɔkɔmǝ nya ɔ́bɔ útsyi lǝ ukpǝ eto ani, itsyise ukpǝ embofo wǝ buti kakpe.
24 Baise God morobone iyawas maiye misir, naatu morob ana biyababanane rufam tit, anayabin morob ana fair men karam boro diburamaim tabotan tama.
25 Nyamfo Oka David lɛtɛyi itsyi lǝ wǝ ǝsuǝ nkǝ,
25 David nati orot isan eo,
26 Lǝ nyamfo esoo, disuǝyuǝ eyi mɛ ǝsuǝ, nyaso muufi atɛsǝ ntǝ wǝ lefe saa!
26 Isan imih ayu dogorou ebiyasisir
27 Itsyise ǝmbutǝ kusu ukpǝ tǝkǝ mɛ kato.
27 Anayabin o boro men ininatbuhuruwu rahemaim ana’in,
28 Fǝ dítǝ mínte nkpǝ eto kusu
28 O yawas ana ef i’obaiyu, naatu o ataragub wanawananamaim aiyasisir boro iniwansumu.’”
29 “Nyaso, mɔ bayimi, nlɛ mi bɔtɛyi sitinti minkǝ, bo ona Oka David wǝ lefo diye ǝkpǝ nya bébikǝ wǝ nya wǝ kudi nkpe lǝ bo nti mfo eyo mmi.
29 “Taituwau Jew, bebeyan a tur ao’owen aiwob orot David ata agir wabin gagamin, morob hiyai naatu ana rah i iti biyatamaim inu’in.
30 Fɛɛ uyifo Onanto eto unyɛlǝkǝtidi. Nyaso óte lesa nǝ Onanto lɛtɛyi utsyǝ nkǝ wootsyese David eto kafo eto ubi lǝ ubǝ udi seka lǝ David eto kɛnyɛ.
30 Naatu David i dinab orot God omatanen ana obaifaro auman yayare i so’ob, veya ta David ana rara’ane i uwan ta boro ni’aiwob.
31 Se David léte nyamfo ɔtɔnsǝ esoo, ɔ́tɛyi utsyǝ nkǝ Kristo ebotaka utsyi ɔkɔmǝ. Ɔ́tɛyi nkǝ Onanto mányani wǝ utsyǝ lǝ ɔkɔmǝ, nya wǝ ǝsuǝ eto sinǝ tsya mémbu lǝ wǝ kudi kafo mfó.
31 God mar boro nanan abisa nasisinaf David i so’ob, Keriso morobone misir maiye isan ana tur i nowar.
32 Wǝ ni Yesu ǝmǝ Onanto létakasǝ utsyiko ɔkɔmǝ, nya ini etiki eto ɔnukualɛɛ, bomblɛ ni wǝ badansiɛ.
32 “God iti Jesu i boun morobone iyawas maiye misir, naatu aki i iti sawar himamatar ana sif robonayah.
33 Wǝ Anto Onanto ábesǝ wǝ kato úsu unsi lǝ wǝ kodiani, nya ófo Lɛwɔnɔ Kɛnkɛ utsyiko lǝ wǝ ɔflɔ fe kase ɔ́tɛyi utsyǝ. Lesa nǝ bɛnlɛ bunyǝ, kanɔ mfoo, eyifo wǝ ǝtǝsa nnya úfi útǝ bo.
33 God iti Jesu bora’ah yen uman asukwafune mare, naatu Tamah biyanane Anun Kakafiyin eo’omatan bai aki tafai yan isuwai re’er boun iti kwa’i’itin naatu kwanonowar.
34 — ausente —
34 Naatu David i men au mar yenamih, baise iti tur i eo,
35 — ausente —
35 Inama’am a kamabiy sabuw ana bow
36 Nyaso nla miǝ mi Israelfɔ kenke te biǝnkǝ wǝ Anto Onanto ni futsyǝ dítǝ Yesu wǝ básɔ lǝ uyikabie ǝsuǝ bélo Onanto dítǝ ófiani Bonamute ku Nwǝ Onanto Lékpo Ɔhile Bǝtsyǝ.”
36 Isan imih kwa Israel sabuw iti tur ao i kwanaso’ob gewas. God iti Jesu kwabai kwao’onaf i bai yen ata Regah naatu ata Roubininenayan matar!”
37 Nya se betidi bamfo lɛnɔ Petro eto etiki nyamfoo, ílǝ mǝ lǝ akɔɛsi. Nyaso bátɔ Petro ku batɔnkpe fɛfɛ bǝnkǝ, “Bayimi, be ele bǝ buyifo?”
37 Sabuw iti tur hinonowar ana veya dogoroh rusib Peter naatu Tur Abarayah hibatiyih, “Taitu tuwai’inah aki boro mi’itube ana sinaf?”
38 Nyaso Petro átɛyi mǝ nkǝ, “Ele bǝ mi utsyuǝ saa sinkli ɔyɛ abua buyifo, lǝ ofloma, lǝ ofo ntuflǝsǝflǝsǝ eto lekpa nǝmǝ lǝ Yesu Kristo eto diye ǝsuǝ, lǝ Onanto lǝ ufi wǝ abua ɔtsyɛ wǝ, lǝ ofo Onanto eto ǝtǝsa nnya ni Lɛwɔnɔ Kɛnkɛ.
38 Peter iyafutih eo, “Kwa etei dogor hinikitabir naatu Jesu Keriso wabinamaim bapataito kwanab, saise a bowabow kakafih nanotawiyen, naatu God ana usar Anun Kakafiyin boro kwanab.
39 Nkomǝ eto kɛnyɛtsyǝtsyǝ te itǝ mi ku mi bebi ku mba kenke ditsyi katsyontsyokɔ ku betidi ba kenke Bonamute bo Anto lookpadi bafiani wǝ bale.”
39 Iti omatanen i kwa isa naatu kwa natunat isah, na’atube sabuw tutufin etei iyab ef yok tema’am ata Regah God boro na’a’afih isah.”
40 Nnya kamaa, Petro édi adansiɛ údi mǝ etiki kpǝ nya ɔ́lɛ mǝ kɔlɛ, ɔ́lɛ mǝ lekpakpa nkǝ, “Bilǝkǝ mi ǝsuǝ bitsyiko lǝ kotonǝnǝ ko nlɛ bubǝ lǝ kawunsiǝ bua kamfo eto betidi ǝsuǝ.”
40 Peter tur maumurih na’in imaim imatnuwih naatu ifefeyanih eo, “Sabuw tafa’asarih wanawanah kwama’am saisewat kwanatit kwaniyawasi!”
41 Lǝ nyamfo esoo, betidi kpǝ ba lɛnɔ Petro eto ditiki nǝmǝ áfo banɔ, nya bǝflǝsǝ mǝ ntu, nya mǝ utú ébutsyǝ fe betidi akpi ǝtsyǝ. Mǝ dísu bákɔ diyi nǝmfo lǝ bafokanɔfɔ ǝsuǝ nɛ.
41 Sabuw maumurih na’in iti tur hinonowar hitumatum naatu bapataito hibai, nati ana veya’amaim sabuw etei 3000 na’atube nati kou’ayamaim hirun.
42 Béfi mǝ lefe bǝtǝ batɔnkpe bamǝ nya báte mǝ asa, nya bákato ola kǝtǝ Onanto, nya békedi lesa kakɔ tsya, nya bǝsiǝ ku bǝtsyuǝ lǝ lɔniyifoyifo ǝsuǝ.
42 Naatu hai veya hiya’asair Tur Abarayah biyahine tur hinowar bairi hibita’ay, rafiy himseseb hifaram hi’aa naatu hiyoyoyoban.
43 Se batɔnkpe bamǝ díyifo ayanisa kpǝ esoo, íyifo betidi bamǝ yanii.
43 Tur Abarayah wanawanahimaim ina’inan naatu baifofofor maumurih maiyow hisisinaf sabuw awah ha’e.
44 Nyaso bafokanɔfɔ lǝ mfo ákatsya lefe saa nya békesie mǝ asa kenke kǝtǝ bǝtsyuǝ.
44 Bai’ufununayah mar etei hina hita’imon sawar i nowah etei nena hifafarambonen.
45 Nya lǝ báte mǝ bikǝǝ, békefi atabi nnya bǝnyǝ késuko békesie, utsyuǝ saa lǝ kase éhiã wǝ ǝsuǝ.
45 Naatu hai sawar was arin, roumukur arin etei hibow hin hitobon kabay hibai hina wanawanahimaim sabuw iyab hai kok abisa isan hibiyababan etei ana fofonin hifafarambonen.
46 Nya békesu kátsya lǝ Anto Onanto eto Disumuyo diyi saa, nya bákatsya lǝ etsyukpa etsyukpa kédi asa lǝ mǝ ayo ku disuǝyuǝ ku utu faa.
46 Veya matan hiyi Tafaror Bar gagaminamaim hiruru’ay. Naatu hai baremaim bay himseseb dogoroh ere yasisir auman hi’aa,
47 Nya bákatɛsǝ Onanto. Itǝ betidi ba tã ékebu mǝ. Nya diyi saa, Bonamute kǝtǝ betidi fɔfɔ ba bofo lǝ nkpǝ díkǝbǝ kákɔ lǝ mǝ ǝsuǝ.
47 God hibobora’ara’ah naatu sabuw etei tur abarayah isah i hibiyasisir. Naatu veya ta’ita’imon ana fofonin sabuw iyab God biyawasih Regah bow ana kou’ay wanawanan yababar rara’at.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.