Hebreus 11
Buka Tumute (KPX) vs AAI
1 Evievi vaveve keu koseanu. Evievimo nahi hilokage nahi onoleho isiviale ke nahiabuna malei. Isi evievimo nahi hilokage nahi otogoe vaveve elehaholiale kebiau ua.
1 Baitumatum ana itinin i sawar ta anababatun taso’ob ema’ama boro nuhi nafot tanama’am nati sawar tanab. Naatu sawar ta men ta’i’itin, baise taso’ob nati sawar i ema’am boro tanab, nati i boun baitumatum tao’o.
2 Dilava ataeau subuta umale keau katelahai abu evievimo negolahage Dilavau kebia tabagevenu.
2 Imih ata a’agir marasika hima’ama hai baitumatumamaim God itin, ana baibasit itih.
3 Evievimoike nahi hilokage Dilavau louge hotove unahamo vatamo isi otogomo umale keau bahata ua. Nahi elegeveale keta Dilavau onobenobe vaeveholinu. Isito au lou unahage onobenobe bahata ua.
3 Baitumatumamaim taso’ob tafaramamaim sawar etei i God awanamaim eo himatar, naatu iti sawar himamatar i men ta’i’itahimaim eo himataramih, baise buriburihimaim.
4 Evievimoike Eibolou Dilava hoesehavoliho ovo hamai mahoge vaveveve keu Keini vaveve ke evihanu. Evievimoike au kateai Dilava hoesehavoge Dilavau vaveve ke elehai avuho loui avoe, “Au inutolotolote ata.” Eibolou kateaito hatinu. Isito evievive vaveve keu aike nahi haivema.
4 Baitumatumamaim Abel siwar gewasinamak bai na God bitin i men Cain ana siwar na’atube’emih. Ana baitumatumamaim God iyasisir ana ef mutufurin rouw eo, anayabin ana siwar gewasin. Abel i marasik morob, baise ana baitumatumamaim fanan i ema’ama.
5 Ige evievimoike Inokau hatioholinu. Isito Dilavau mage ehue tinu. Ige ataeau ke kaovage keu uoholinu. Kosealemo Dilavau mai ehue tinu. Keu ehue tioholisege Dilavau vaveveve elehai vahaehove vanu.
5 Baitumatumamaim Enoch morobo’e, yawasin au mar yen, sabuw hinuwih men hitita’ur, anayabin God bora’ah. Baise au mar yena’e ana veya abisa sisinaf God itin eo, “O isa ayu abiyasisir.”
6 Evieviholiale ata kebia Dilavau bae vahaehoeabe valivebene. Isito oleuoleu otogoe taliho isivilahaliege abu uvu mai avuemo mavoi loui kosea, “No hilokage Dilavau uale auna ibina noevei.” Iale nahi negolahai ke kaovai isivive vage auna ibinave nahiovei.
6 Orot babin yait aurin baitumatum en God nati orot babin isan men ebiyasisir, anayabin orot babin yait God nanamaim titamih i nitumatum God i ema’am, naatu orot babin yait turobe’emaim enunuwih ana baiyan boro nitih.
7 Evievimoike Noau vaveve koseale vanu. Dilavau gabie toelau lohoveve hoto avuho louge au hotove evisi bouti baluga hounu. Iniale kemo au ese holoevei abuhi kemo usege eu ata bahata havege abu haluvilu. Noa vaveve kemo nahi hilokage ata kebia vaveveu Dilava nimo toelanu. Isito au Noaho loui avoe, “Evieviu aemo ualemo au inutolotolote ata.”
7 Baitumatumamaim sawar abisa boro hitamatar isan God Noah bimatanuw ana veya, bir kakafiyinamaim God fanan bai wa wowab aawan natunatun bairi hiyawasih. Ana baitumatumamaim tafaram ana kakafinane kusib tabaratait tit nabin bat, naatu God biyanane yawas mutufurin bain ana baibasit ma’ama ana baitumatumamaim bai.
8 Ige evievimoike Ebalahamuu Dilava hoto evisi isivive vanu. Dilavau hohavoi avuho loui avoe, “A vata seleve ke halei vata moleve tenela. Ana keve tige dana vata ke mai aoi.” Ige Ebalahamuu hotove evisi hovelahai au hilokaholiale matama keve tinu.
8 Baitumatumamaim Abraham tafaram ta boro uf i nowanamih tamamatar isan God eo’omatan ana veya’amaim, God fanan bai ana tafaram itumar misir asir remor kwaneyan in.
9 Au tiale Dilavau avuho vata ebagemale keve ua. Keu keve o houholisito valai unaha houge kemo move Aisikiu abu mo Diekoboti avuluvuta ua. Dilavau Ebalahamuho vata ebagemai louale ke nahate kebiaho lounu.
9 Baitumatumamaim Abraham na omatanen me’emaim tit, touman orot na’atube menah tatabirih hai tafaramamaim sis ya ma remor. Isaac naatu Jacob hairi auman na’atube hisinaf, anayabin i auman me nati isan God eomatanih.
10 Ebalahamuu o seleve houi avuemo uoholiale keu koseanu. Dilavau avuho otogoe o seleve louale keike au hemei ui vaveve kateale vanu.
10 Abraham sisimaim ma reremor anayabin i bitumatum bar merar gewasin anababatun God taiyuwin yakitifuw wowowab imaim boro narun wanatowan nitutut nama.
11 Ige Selau au evievimoike ese mamonu. Keu mabata holige koliaveta koli holinu. Isito Selau huhuige Dilavana au louale ke nahate vai. Iale kemoike au ese manu.
11 Iban maiye kwana’itin, Abraham i iregah naatu Sarah i a’arin, baise baitumatumamaim Abraham, kek tamah matar, anayabin i so’ob God ana omatanen isah i mar etei ebobosunusunub.
12 Ebalahamuu koli holige ese maveve keu avuemo ninioholinu. Isito Dilavau louge kolive kemo eseve igaeu uale kemo ke valadau otogoe didi isi davalae esaga nahate moagamoaga.
12 Imih bebeyan tana’itin, Abraham biyan etei i morob, baise iti orot ta’imon biyanane ana ub ra’at tafaram awan karatan, daman naatu dones na’atube baiyabin en.
13 Di louale ata keau evievi ata holisi ulata haluvilu. Keau Dilavau abuho louale ke bahata maleholilu. Isito haeava mole lavisi elehale ke nahate vai vahaeholahalu. Keau loui avoe, “Noeau vatae ata holioholisito deia nahate vata kove uma.”
13 Iti sabuw erebaitumatum hima’am himorob, sawar God eo’omatanih men hibai, baise hinuwamo ef yok na’in hi’itin, naatu yasisiramaim nati sawar hai merar hiyi. Imih taiyuwih isah iti tafaramamaim i nah toumanih naatu ef rimurih na’atube hima.
14 Hoto kateale loumale keau hilokage oeabe seleveu vata kove uoholinu. Kateike abu vai isiviale abu vata seleve mai avuemo ui.
14 Anayabin sabuw sawar iti na’atube isah teo i tafaram ta bain nowah matar, imaim wanatowan ma’amih tinunuwet.
15 Keau abu vata halevale ke huhuholilu. Abu ke huhuvatege tota hoidevei keve tilu.
15 Naatu hai tafaram atamanin hibihamiy isan hitanotanot na’at, marasika boro ef hitanuwet hitamatabir maiye.
16 Keau kateholisito isivi balugaleike otogoe vata keve tai ui. Katealemo Dilavau keve kebiaho o houevei matiabe vaholisito abuho loui avoe, “Laeau di esea.”
16 Baise nati efanin i tafaram ta gewasin anababatun hinunuwih, tafaram no maramaim. Isan imih God isan hai God hirouw hio i men biyah eo’ohow. Anayabin hai bar merar gewasin imaim wanatowan ma isan yabuna’ika.
17 — ausente —
17 God routobon Abraham bitin ana veya, baitumatumamaim natun ta’imonamo Isaac bai siboromih yai. God ana omatanen Abraham isan i iti na’atube eo,
18 — ausente —
18 “O natu Isaac wanawananamaim boro a ub nara’at.” Baise God Abraham rurutubun ana veya Abraham nowarasit.
19 Ebalahamuu hilokage moveu hatige Dilavana etuvage auna hovelahai. Iale Ebalahamuu au mo biho vasege Dilava hotou lohoge au haleale kemo Aisikiu hatihatimo hovelahale ke nahate vanu.
19 Abraham so’ob Isaac namomorob God karam boro niyawas maiye, naatu ana itinin boro iti na’atube tatao, Abraham natun easabunibo uman botan.
20 Ige evievimoike Aisikiu gabie vaveve Diekobota Isotaho loui hoesegevenu.
20 Baitumatumamaim Isaac natunatun rou’ab, Jacob, Esau hairi baigegewasin itih, mar boro hai ma gewas isan.
21 Ige evievimoike Diekobou au mo Dioseba ke mo abui hoesegevenu. Keu kosivehame. Iale keu bedoiamo banai au vavivu kebia hoesegeveliho guliguliaito halevei hatinu.
21 Jacob baitumatumamaim ma’am iregah morobomih ana veya na kakabom auman Joseph natunatun rou’ab igegewasinih. Naatu ana tu’umaim ibais kuso bat God ana merar yi.
22 Ige evievimoike Diosebau hatiliho vaime Iselala ata namigevei avoe, “Di hatisege ke iae Dilavana la malevei la hanavege lana Egubito halevai la vata seleve teve. Isime vani kemo lana di itava mai tiliege keve abavuve.”
22 Baitumatumamaim Joseph morobomih ana veya na kakabom auman, Israel sabuw Egypt baihamiyin maiye tit isan hai tur eowen, naatu ana rarik auman bai tit isan hai tur eowen.
23 Ige Mosese mamau abu mahinati Mosese mai bata abuita igaeta uvumo mahogovalu. Kosealemo abu elehage eseabe keu esee dua seleve. Isi abu evievimo hilokage Dilavana gabie ese kemo vaveve nimolete vai. Iale kemo abu vatae kosive ke vabuhavoholisito menakave eguvai ese ke mai mahogovalu.
23 Baitumatumamaim Moses tutufuw ana veya hinah tamah sumar tounu hibun hima, aiwob orot ana ofafar fokarin eo isan men hibirumih. Anayabin kek tufuw hi’i’itin i men kek afa na’atube’emih.
24 Ige Moseseu kosi holisi isiviholialeike vatae kosive Belo ke vavia holiliho.
24 Baitumatumamaim Moses ra’at yen orot mamatar ana veya’amaim, i men kok boro Pharaoh natun babitai natun hitarouw hitao.
25 Isi keu isiviholialeike kosive ke omo ui vaveve toela valiho. Isito au evievimo negoai isivialeike o ke halei talive Dilava atahi ui vatehani malei.
25 Imih iti yasisir kakafin mar kafai baiyasisir isan i kwahir, naatu God ana sabuw bairi bai’akir isan rubin.
26 Kosealemo keu gabie au ibina maleveve ke huhuai isiviale Keliso ivimo vatehani malei. Keu hilokage gabie uveve keu balugai Egubitoe kunaie dua ke evihanu.
26 I ana not Keriso wabinamaim sabuw biya’ohow hinitin nabi’akir ana gewasin i ra’at kwanekwan men Egypt wanawan toto buyoy gewasin yomanin en na’atube’emih. Anayabin i ana not etei i ana baiyan boro nan isan yayabuna.
27 Iale evievimoike Moseseu vatae kosive ke itumu vabuhavoholisito Egubito vata ke halei tinu. Moseseu Dilava vaveve dua ke elehale kemoike au vata keve tota hoilahai tioholinu.
27 Baitumatumamaim Moses misir Egypt ihamiy tit, aiwob orot yan soso’ar isan men bir, baise itafofor tit. Anayabin God wa’iwa’irinamaim ma’am Moses itin.
28 Isi au evievimo hilokage Dilavau louale esee ovokina keabuna haluvisi. Iale au Basova vaveve ke loui Iselala ata haivege abu ovoe taho malei abu oe udaha omilu. Ige hatihatie anelu keu eseabe ovokina kebia haveholinu.
28 Baitumatumamaim Moses Tar Nowaten ana bowabow imatar bobaituw hai rara etawan hidadawiren. Saise Gurusenayan kek ai’in rouwamih nanan Israel hai kek ai’in men narouw hinamorob.
29 Ige evievimoike Iselala ataeau E Tahote houho vage e keu dikolahage vatau omeige abu vaki moleve tilu. Ige Egubito ataeau isiviale abuta ke nahate vai vaki moleve tai. Isito eu tota lohoi bamuge abu e isi haluvilu.
29 Baitumatumamaim Israel sabuw riy gagamin wabin Red Sea mamah me yanabe hirabon rewan roun hiyen. Baise Egypt baiyowayah hi’ufnunih hirarabon riy matabir maiye re etei himorob.
30 Ige Iselala ataeau abu evievimo negolahai vanie ni bahata seveni (7) ke uvumo Dieliko oe hala ke olibelibehavolage hala baluga keu bokolahai dobanu.
30 Baitumatumamaim Israel sabuw veya etei umat roun rou’ab tafaram Jericho bar merar gagamin fur ufun hibiwaibibib ufunamaim fur tafofor re sabuw etei himorob.
31 Ige teibae keate mole Leiabu keu au evievimo hilokage Iselala ata abui keau Dilava ataea. Ata abui keau Dieliko vaveve kaovamale ataea. Ige Dieliko ataeau kebia elegevei isiviai havei. Isito Leiabu kebia malevei hogoevenu. Iniale vani mole Iselala ataeau loholiale evievi ata holioholiale kebia haveito Leiabu hamaholilu.
31 Baitumatumamaim babin ef remorayan wabin Rahab sabuw baifanasairayah hi’a’asbunubunuwen i men hi’asabunimih, anayabin Israel orot rafot rouwayah hinan hai merar yi buwih ana baremaim hirun.
32 Di isiviale hoto komo ata degomole deiada loui. Isito dana kebia deiadata louge hotona egeai. Ata kebia iviabeike koea. Gidioni, Balaka, Samusoni, Diebata, Deividi, Samuela isi beloveta ataea. Kebia deiada bahata di loui gabialivebene.
32 Tur i moumurih na’in tema’am baise veya men ema’am boro Gideon, Barak, Samson, Jephthah, David, Samuel naatu dinab oro’orot isah anao kwananowar.
33 Keau abu evievimoike vaveve koseale valu. Degomoleau vata degomole ata kebiahi mole havei kemo vataeabe malelu. Degomoleau vaveve inutolotolote vaeveale kemoike Dilavau abuho onole louale ke abu malelu. Degomoleau ovo aihanite laioni ke aimo haluviholisito negolahai ua.
33 Baitumatumamaim tafaram afa hai aiwob hirouw hinunih, ma gewas ana efamaim sabuw hikaifih bairi hima. Naatu God abisa eomatanih itih, hisinaf lion awah hibit anihimih men hi’anih.
34 Degomoleau abu evievimo negolahage veneu mahoeveholinu. Ige ataeau sigata degomole haveho vage abu kebia aegevelu. Degomoleau negoholilu. Isito Dilavau kebia negotievege abu hovedevei tuvalimo negolahai ata degomole havei kebia nunuvelu.
34 Sabuw ata wairaf in bitakir wan hirouw hiyey men e’arahih, afa kaiy wanane hibihir, afa hiririm hi’inu’in hai fair hibai maiye, afa ahay waf wanawanan hirun nah hi’aiseyasey hibat rakit hi’abargiyigiyih.
35 Ige keate degomoleau abu evievimoike negolahage ataeabeau haluvige Dilavau kebia tatuvege keau hovedevelu.
35 Baibin afa taih tuwah morobone God iyawasih itih, afa morob hirubin God hibitumitum isan rakit himisir hibow hirouw biyah hibeyat, biyababan bai’akir gagamin maiyow hibai. Anayabin i hiso’ob morobone misir maiye isan i boro gewasinamaim hinamisir maiye.
36 Ige ataeau degomole hehavei visugevelu. Isi degomole umudievei malevei dibulae otovelu.
36 Afa hi’iyabih hi’uwih kwanikwaniyih naatu hibow hirouw biyah hikwimih, afa hibow hifatumih hin dibur hiya.
37 — ausente —
37 Afa kabayamaim hirouw himorob, afa naiwah so’omaim hiboro’omen, afa kaiyomaim hiyow himorob, afa bai’akir gagamin maiyow hibai, sheep, goat, bunibunihimaim ar faifuw hisakir hiyon, yababan hibai aurih sawar i’en, aa murumurubih hi’a’akir naatu hirukoukuwih hima hiremor.
38 — ausente —
38 Iti tafaramamaim hai ma isan i men igewasin, sabuw toumanih na’atube arar yan, oyaw an, watu wanawanan, sou wanawanan imaim hi’in hima hiremor.
39 Keau abu evievimo negolahale kemo Dilavau vaveveabe elegevei iviabe tabagevenu. Isito Dilavau onole abuho louale ke bahata abu maleholilu.
39 Sabuw iti etei i hai baitumatumamaim wabih iti tema’am, baise sawar abisa God eo’omatanih men yait ta bai.
40 Kosealemo Dilavau Kelisomo nahiho vaveve dua loui mamoale kemo isivialeike abu nahehi Kelisomo Dilava nimo duave seleveai.
40 Anayabin God ana kok nati sabuw i boro hinama hinakaif saise it bairit auta’imon nati sawar gewasin nafaramit youn.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.