Atos 2
Deuxu Rybe Tyyriti (KPJNT) vs AAI
1 Pentecostemy ninadu lisina kia txumy txuu rỹireu, ibutumy iny rorukurenyre tarynanakile.
1 Pentecost ana veya na tit, etei’imak hiru’ay efan ta’imonamaim hima.
2 Aõwesele biu‑ribi wodỹỹõ nade yhynihikỹwesele ibutumy heto‑ò ralore tai rorukumyhỹrenyrewo‑ò.
2 Naniyan meyemeye yaurabad nidun wowogabe marane rena bar hima’am imaim run awan karatan.
3 Heòty helỹỹresi wesemy nade. Iny sohoji sohoji tyre resere.
3 Naatu abisa hi’i’itin i wairaf orot menan na’atube tamunimun na ta’ita’imon tafahimaim mara’ara’at.
4 Ibutumy iny tykymy heka Deuxu Tyytybytyhy ralòmy rỹire. Ta raryberenyre iwitxira rybemy. Deuxu Tyytybytyhy tamy rybe riwahinyre wese tahe raryberenyre.
4 Etei’imak Anun Kakafiyin iwanih menah botabir tur tata’amaim hio, Anun Kakafiyin fair bitih na’atube.
5 Deuxu dee òbitimy hãbu mahãdu noduõ rasỹnymy raremyhỹ Jerusalẽ hãwã‑ki. Judeu mahãduõ ihỹre. Ibutumy bede bede hãwã hãwã‑ribi nade.
5 Nati ana veya, Jew sabuw God ana bowayah orot gagamih etei tafaram tata’ane hiru’ay Jerusalemamaim hima’am.
6 Kia‑ò roholareu, wii ributunyre ijohonamy. Tahe rexieryõhykyre aõmybo rõhõtinyrè tahe widi bede riòtiinyre iny sohoji sohoji tarybe tarybeòlemy roholareki.
6 Iti nidun hinonowar ana maramaim sabuw rou’ay gagamin na’in hiru’ay hima’am, hai kasiy ra’at naatu hifofofor men kafaita, anayabin etei hai turamaim hio hinowar.
7 Urile bede riòtiinytyhyrenyre. Tahe raryberenyre deysana‑di:
7 Kasiy gagamin maiyow isah matar naatu taiyuwih hibabatiyih. “Iti sabuw tur teo etei i Galilee oro’orot?
8 Timykibo iny ryberenymy rarybereri. Iny sohoji sohoji tarybeòle raholareri.
8 Naatu mi’itube’emih it ata turamaim hio tanonowar?
9 — ausente —
9 It i tafaram ta ta’ika tana, Partia, Media, Ilam naatu afa i Mesopotamia’ane hina, Judea, Kapadosia, Pontus naatu Asia,
10 — ausente —
10 Firigia, Pamfilia, Egypt naatu Libia wanawanan turin Sairini na’atune auman hina tema’ama. Naatu Romene nanawan auman hina Jerusalem tema’am. Nati i Jew sabuw naatu sabuw afa hai baitumatum hibotabir hina Jew sabuw himamatar auman.
11 Timybo inyrybereny witxira witxira‑ò iny roholarenyreri. Deuxu rybemy rarybereri ibutumy inyryberenymy. Ibutumy inyboho: Judeu, Judeuerydỹỹna ityhydỹỹdu, tule Kreta mahãdu, Arabia mahãdu, Deuxu aõmydỹỹnana wihikỹ‑ò raholarenyreri.
11 It afa i Kurit naatu Arab sabuw. Baise God sawar gewasih maiyow sisinaf isan ata turamaim hio tanonowar!”
12 Tahe bede riòtiinyrenyre. Rieryõrenyre aõbo rare. Tahe widee rỹỹraxirenyre iny sohoji sohoji‑ò aõbo raremy.
12 Sabuw hifofofor naatu hai kasiy ra’at taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti sawar anayabin i abisa?” Peter sabuw rou’ay gagamin isah ebibinan|alt="Peter speaking to crowd" src="CN01892B.TIF" size="col" loc="Act 2.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="2.12"
13 Ijõ tahe tawobinarybe rarybere:
13 Baise sabuw afa hi’iyab hio, “Nati sabuw i harew fokarin, hitom imih teo kwanekwan!”
14 Tahe Pedro rỹire waòsohoji erydỹỹna‑di, tahe tii rexidelenyre rarybekemy:
14 Tur Abarayah etei 11 hai founamaim Peter misir fanan aumetawat sabuw rou’ay gagamin na’in isah eo, “Taitu tuwai’inah Jew sabuw naatu kwa iyab Jerusalem wanawanan kwama’am, akokok tain kwanarub gewas sawar iti mamatar anayabin anakubuna kwananowar.
15 Inyõ rarybereri itxỹtemonamy riõrerimy. Tahe inatyhymy aõkõ rare. Txuu rati rariarerile heka rudiletyhyre.
15 Kwa kwanotanot iti orot i harew fokarin hitom tibikoko’aw, baise, boun i nine korok mar auman.
16 Joel juhuu Deuxu rybeduõ rare. Tii narybede wijitxumy. Tahe iwese tii rarybere wesele, wiji ratximyhỹre. Tii rarybere:
16 Imih i men harew hitomamih, baise dinab orot Joel ana Bukamaim Atamaninamaim kirum eo,
17 —Kiamy Deuxu rarybere:
17 ‘Mar ana yomaninamaim God eo,
18 Ibutumy wadeòdu‑ò, lerỹ, hãbu, ibutuwo‑ò Deuxu Tyytybytyhy kanalokre. Tuu raryberenykre, ritỹnynyrenykre.
18 Isa’amih, nati ana veya ayu au akir wairafih, oro’orot naatu baibin etei,
19 Aõ tỹmyra ariteòsinykre biu‑ki, bede‑ki. Hãlubu, heòty, worona‑wana ròhònykre.
19 Ayu boro maramaim baifofofor ana sinaf
20 Txuu heka ilybyhykỹlemy relekre. Ahãdu isòhòkỹlemy relekre. Iribi tahe Inynyrỹtxu‑ò rehemynykre. Kia txu awimy roikre. Inynyrỹ kòdòhònykre.
20 Veya matan boro nagugum
21 Kia bedeu, inyõ Inynyrỹnimy rexitòenykeki, tii jiarỹ aritakre iòraru‑ribi. Kia Deuxu rybe rare.
21 Orot yait
22 Judeu mahãdu, Israeli mahãdu, boholabenyke warybe‑ò: Deuxu sõwemy aõna aõna witxira witxira‑di, bedeòby‑di riwahinyre. Inatyhymy Jesuisi Nazare hãwã ludu mahãduõ riteòsinyre. Inatyhymy rare. Kaiboho heka teerytenyte.
22 “Israel sabuw tur iti kwananowar! Jesu Nazareth mowan i God rubin naatu i wanawanamaim ina’inan yumatah ta ta, baifofofor ta ta God kwa biyamaim sinaf kwa’itin kwaso’ob.
23 Kaiboho Jesuisi temyteu, Deuxu juhuu rimykremy rierymyhỹre. Rexierymy rõhõtinyre kawesemy bede roimy rarekre. Kaiboho Jesuisi terubunytenyte. Kaiboho itxeò nihikỹ‑ki tetamadỹỹnytenyte hãbubina debòreny‑di.
23 Iti orot hibai kwa umamaim hiyai kwa’a’asabun i God ana kok naatu marasika yakitifuw inu’inumaim matar, naatu kwa sabuw kakafih hai baibaisamaim Jesu kwabai onaf afe’en kwa’onaf morob.
24 Tahe Deuxu ritare rubu‑ribi riixixadỹỹnyre. Wabede Deuxu ribòhònyre. Iribi Jesuisi riòlòdỹỹnyre. Rubu heto tii rimyõtyhy.
24 Baise God morobone iyawas maiye misir, naatu morob ana biyababanane rufam tit, anayabin morob ana fair men karam boro diburamaim tabotan tama.
25 Davi juhuu rarybere iwese Jesuisi rarybekremy:
25 David nati orot isan eo,
26 Wadòròtò wowydyna tamy rewahinymyhỹre. Reeryre ibutumy rubuhetowo‑ki awityhymy wãhãré, iribi dori aròhònykre.
26 Isan imih ayu dogorou ebiyasisir
27 Kai watyytyby teriõte rubuheto‑ki. Jiarỹ ariòre òbitityhy rare, tai waumyde rasunyõtyhy.
27 Anayabin o boro men ininatbuhuruwu rahemaim ana’in,
28 Kai tiwaeryte ibutumy umytỹmyra aõmydỹỹnana awana aratxikreu, deysana‑di tỹximy biwasỹnykre.
28 O yawas ana ef i’obaiyu, naatu o ataragub wanawananamaim aiyasisir boro iniwansumu.’”
29 Pedro ijõ rarybemyhỹre: —Tahe kiamy heka mohõtinybenyke, Waseriòreboho. Davi heka aõ iximy aõkõ rarybereri. Tii tahe hãloowo‑ò roire. Itityby heka kakile iny‑wana ihỹre.
29 “Taituwau Jew, bebeyan a tur ao’owen aiwob orot David ata agir wabin gagamin, morob hiyai naatu ana rah i iti biyatamaim inu’in.
30 Tahe Davi Inynyrỹ deròwymy rybeduõ raremyhỹ. Deuxu inatyhyna rybe‑di Davi‑ò narybede. Kia tahe: Iriòre riòreõ bede dinodumy kodonykremy taiòlò ryna‑ki. Kia iòlò Davi rieryre.
30 Naatu David i dinab orot God omatanen ana obaifaro auman yayare i so’ob, veya ta David ana rara’ane i uwan ta boro ni’aiwob.
31 Davi tahe Kristu ixixanamy juhuu narybede. Kristu umy dori rubu‑ki rariõhyyre. Iumyde rarònyõre.
31 God mar boro nanan abisa nasisinaf David i so’ob, Keriso morobone misir maiye isan ana tur i nowar.
32 Jesuisi Kristu, Deuxu riixixanyre. Ibutumy inyboho tuu robirenyre.
32 “God iti Jesu i boun morobone iyawas maiye misir, naatu aki i iti sawar himamatar ana sif robonayah.
33 Jesuisi ronymyhỹre Deuxu rurunawe‑ribi. Iwese rarybere wese Deuxu Tatyytybytyhy tamy diteònyde. Tii adee diwyde. Kiamy tahe wiji tabitenyteri, taholatenyteri.
33 God iti Jesu bora’ah yen uman asukwafune mare, naatu Tamah biyanane Anun Kakafiyin eo’omatan bai aki tafai yan isuwai re’er boun iti kwa’i’itin naatu kwanonowar.
34 Davi raòwònyõre biu‑ò. Tahe kiamy rarybere:
34 Naatu David i men au mar yenamih, baise iti tur i eo,
35 Aòludu awarawo‑ki arisỹnykre. Aòludu‑di arehukre.
35 Inama’am a kamabiy sabuw ana bow
36 Boholake judeu mahãdu. Kaa inatyhy hyy rare. Itxeònihikỹ‑ki Jesuisi terubunytenyte. Deuxu tahe Jesuisi ritidire ibutu‑ò wedumy, ibutu‑ò Kristumy, aõma, Deuxu deòdỹỹna.
36 Isan imih kwa Israel sabuw iti tur ao i kwanaso’ob gewas. God iti Jesu kwabai kwao’onaf i bai yen ata Regah naatu ata Roubininenayan matar!”
37 Tahe Pedro rybe‑ki urile rõhõtinyrenyre. Tai tahe Pedro‑ò ijõ erydỹỹna‑ò rỹỹraxirenyre:
37 Sabuw iti tur hinonowar ana veya dogoroh rusib Peter naatu Tur Abarayah hibatiyih, “Taitu tuwai’inah aki boro mi’itube ana sinaf?”
38 Tahe Pedro dirawyònyde: —Bòòsebenyke aòrarureny‑ribi ixyby Deuxu‑ò. Idi tahe Jesuisini‑di maratysebekemy aòraru ritakemy. Tai bimykre Deuxu Tyytybytyhy wahidỹỹna wesemy awo‑ki rarekremy.
38 Peter iyafutih eo, “Kwa etei dogor hinikitabir naatu Jesu Keriso wabinamaim bapataito kwanab, saise a bowabow kakafih nanotawiyen, naatu God ana usar Anun Kakafiyin boro kwanab.
39 Kristu juhuu rarybere:
39 Iti omatanen i kwa isa naatu kwa natunat isah, na’atube sabuw tutufin etei iyab ef yok tema’am ata Regah God boro na’a’afih isah.”
40 Pedro relyymy raremyhỹ. Tamyreny rarybere tarasamy roikemy:
40 Peter tur maumurih na’in imaim imatnuwih naatu ifefeyanih eo, “Sabuw tafa’asarih wanawanah kwama’am saisewat kwanatit kwaniyawasi!”
41 Kia rityhynyré heka tahe ratisebedumy roiremyhỹ. Ralore kiatxuu 3000 iny iòhòmy Jesuisi tyhydỹỹdu mahãdu‑ò.
41 Sabuw maumurih na’in iti tur hinonowar hitumatum naatu bapataito hibai, nati ana veya’amaim sabuw etei 3000 na’atube nati kou’ayamaim hirun.
42 Tahe Jesuisi erydỹỹna mahãdu rierynanymyhỹre, wii ributunymy roiremyhỹ, paõ rioroororenyre wideereny: rexitòenymy roiremyhỹ.
42 Naatu hai veya hiya’asair Tur Abarayah biyahine tur hinowar bairi hibita’ay, rafiy himseseb hifaram hi’aa naatu hiyoyoyoban.
43 Iny sohoji sohoji bede riòtiinymy rabrebumy hitxinymyhỹre. Jesuisi erydỹỹna mahãdu bedeòby sõwemy riwinymyhỹre. Aõna aõna wiwihikỹmy riwinymyhỹre.
43 Tur Abarayah wanawanahimaim ina’inan naatu baifofofor maumurih maiyow hisisinaf sabuw awah ha’e.
44 Ibutumy rityhynymyhỹre mahãdu, sõwemy wii riwiutyre. Ibutumy aõna aõna wimy riywinyre.
44 Bai’ufununayah mar etei hina hita’imon sawar i nowah etei nena hifafarambonen.
45 Taaõmydỹỹna, tasu‑wana idi rohonyre. Wimy tahe ritxuatxuare. Ibutumy ityhydỹỹdu iaõkõ mahãdu dee riwahiriwahinyre. Inyõ aõna aõna rauhenykeki, tamy riwahinyre.
45 Naatu hai sawar was arin, roumukur arin etei hibow hin hitobon kabay hibai hina wanawanahimaim sabuw iyab hai kok abisa isan hibiyababan etei ana fofonin hifafarambonen.
46 Deuxu dohodỹỹna heto‑ki txuõ txuõlemy wii ributunyre. Tahe tota hetomy paõ riyreriyrenyre. Riroxirenyre ibutumy teysarenymy wii wese rõhõtinyrenyre.
46 Veya matan hiyi Tafaror Bar gagaminamaim hiruru’ay. Naatu hai baremaim bay himseseb dogoroh ere yasisir auman hi’aa,
47 Tuu reàlàrenyre Deuxumy. Ibutumy iny hãwãhãkỹ mahãdu awimy tai raharenyre. Deuxu rimyre txuõ txuõ lemy ralore mahãdu kia ritakemy.
47 God hibobora’ara’ah naatu sabuw etei tur abarayah isah i hibiyasisir. Naatu veya ta’ita’imon ana fofonin sabuw iyab God biyawasih Regah bow ana kou’ay wanawanan yababar rara’at.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.