Provérbios 28

Buki Pilabumaboma Kabutubogwa Deli Kabutuvau (KIJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Tomitugaga gala wala availa bibokavili matausina, mitaga bisisakaulomakavasi wala, mitaga matauna tokamokwita la tuvaluwa makawala laiyoni la tuvaluwa.
1 Os maus fogem, mesmo quando ninguém os persegue, mas o homem honesto é valente como um leão.
2 Avai tuta budotala boda bimitugagasi, matausina biyosalaisi taitala kasi tokaraiwaga bim; e biyosalaisiga, mitaga boda mabudona bipeulasi deli bisivagasisi kidamwa kasi tokugwa toninitalapula tokatavatu.
2 Quando a nação tem líderes inteligentes e sensatos, ela se torna forte e firme; mas, quando a nação peca, ela muda de governo a toda hora.
3 Matauna tokaraiwga bilamidadi tonamakava, matauna makawala kuna kunovakaveka bisuluwi bagula.
3 Um pobre que explora outros pobres é como a chuva que destrói tudo e acaba com as colheitas.
4 Kidamwa bukukwaluwou karaiwaga, yoku bogwa lokutoulala osi deili tomitugaga. Mitaga kidamwa bukukwabikuwoli makwaisina, yoku bogwa lokukoulovi tomitugaga.
4 Quem não respeita a lei de Deus está do lado dos maus, mas quem lhe obedece está contra eles.
5 Tomitugaga gala inikolaisi avaka karaiwaga duwosisia, mitaga matausina itemmalaisi Guyau ikatetasi mokwita.
5 Os maus não sabem o que é justiça, mas os que procuram conhecer a vontade do Senhor sabem muito bem.
6 Bwainigaga wala bitayosi avaka bibodaida deli bitakamokwita, e gala bwaina bitayosi saina bidugaga guguwa deli bitasisasopa.
6 É melhor ser pobre e honesto do que rico e desonesto.
7 Kidamwa taitala totubovau bikabikuwoli karaiwaga, matauna goli toninitalapula. Mitaga matauna ikalubaili matausina gala isim dimlesi, baisa iyomsili wala tamala.
7 O moço que obedece à lei de Deus é inteligente, porém o que anda em más companhias é uma vergonha para o seu pai.
8 Kidamwa bukuuvamwena wala mipusi m guguwa deli bukukwau tomota ituwoli si guguwa mwada bibidubadu m guguwa, yoku m guguwa bikau availa matauna inokapisi tonamakava.
8 Quem fica rico emprestando dinheiro a juros altos e explorando o povo acaba deixando a sua riqueza para quem é bondoso com os pobres.
9 Kidamwa gala bukukwabikuwoli karaiwaga, Yaubada bivigakaim tokukolola yoku e gala wala binakaigali m nigada.
9 Deus despreza até as orações de quem não obedece à sua lei.
10 Kidamwa bukusinapu taitala tokamokwita mwada bimitugaga, ka, matoulem wala bukuwai okam sikula titoulem.
10 Quem engana uma pessoa honesta e a leva a fazer o mal cairá na sua própria armadilha; mas quem é correto será bem-recompensado.
11 Matausina bidubadu si guguwa tuta komwaidona ininamsaisi titoulesi mwada tokabitam, mitaga kidamwa taitala tonamakava wala e tokatavatuga, matauna tokabitam mokwita.
11 Os ricos sempre pensam que são sábios, mas o pobre que é inteligente os conhece muito bem.
12 Avai tuta taitala tau bwaina bikaraiwaga, tomota komwaidona bimwasawasi, mitaga avai tuta taitala tau gaga bikaraiwaga, tomota komwaidona bisikulukululusi wala.
12 Quando os bons alcançam o poder, todos festejam; mas, quando o poder cai nas mãos dos maus, o povo se esconde de medo.
13 Kidamwa bukuvigikoni mwada bukukwatupwani m mitugaga gala wala avai tuta bukusibwabwaila. Mitaga ibodi bukukwamituli m mitugaga deli bukupakaituli wala; e Yaubada bogwa binokapisaim.
13 Quem tenta esconder os seus pecados não terá sucesso na vida, mas Deus tem misericórdia de quem confessa os seus pecados e os abandona.
14 Tuta komwaidona bukukwabikuwoli Guyau e bukumwasawa. Mitaga kidamwa bikasai dabam, igau bukuboda mwau.
14 Quem teme o Senhor é feliz, mas quem se revolta contra ele cairá na desgraça.
15 Matausina tonamakava gala wala ituviluwaisi kasi tokaraiwaga gaga paila matauna kala kokola makawala natana laiyoni biguguvavila kaina makawala natana beya bisubuyalu wala kʹala. Laiyoni biguguvavila|src="LB 00047" size="col" ref="28.15"
15 Como um leão furioso ou um urso feroz, assim é o governo mau que domina um povo pobre.
16 Tokaraiwaga matauna tolubulobwaga paila karaiwogala valu, igau bivagi giyougaga. E matauwenaga kukolola sopa bikaraiwaga tuta kaduwonaku.
16 O governador sem juízo será um ditador cruel; aquele que odeia a desonestidade governará por muito tempo.
17 Availa matauna bikipwasa yamala buyavi, baisa ikikeli kala laka titoulela. Mapaila taga kusilibodi matauna.
17 O assassino cava muito depressa a sua própria sepultura; não tente fazê-lo parar.
18 Mapaila bukukwamokwita wala e bukumova. Kidamwaga bukusasopa, saina wala nanakwa bukukwapusi.
18 Quem é honesto tem segurança, mas quem é desonesto logo fracassa.
19 Matauna tokwaibagula maliapwasa wala ola kaukweda. Availaga matausina tobigumata biiyatai wala si kaukweda.
19 Quem cultiva a sua terra tem comida com fartura, mas quem gasta o tempo com coisas sem importância sempre será pobre.
20 Matausina tokamokwita si kaisisu mwasawawokuva wala. Mitaga kidamwa magim nani bikobaluluva m kwaisisu, igau bukuboda mwau.
20 A vida da pessoa honesta é cheia de felicidade, mas quem tem pressa de enriquecer não fica sem castigo.
21 Pieigala baisa sula. Mitaga taivilesi tovagisi yakala bogwa wala bisulasi kidamwa bikauwaisi avaka pikekita paila katupatula udosi.
21 É errado favorecer alguém no tribunal, mas alguns juízes fazem isso até por pouco dinheiro.
22 Tomota tomituguguwa saina wala magisi bibidubadu si guguwa, mitaga gala inikolaisi avai tuta molusaula bilitaki matausina.
22 O ganancioso tem tanta pressa de ficar rico, que nem percebe que a pobreza está chegando.
23 Ibodi bukukiduwosisii som, e igau matauna bikabikuwoli m biga, e bikouloviga matauna toyaukalubwabwasi.
23 Corrija uma pessoa, e no futuro ela apreciará isso mais do que se você a tivesse elogiado.
24 Kidamwa availa bikoumakavi veyala si guguwa e idoki mwada baisa gala sula, mitaga matauna touveilau mokwita.
24 Quem acha que não é pecado roubar do seu pai ou da sua mãe é pior do que um ladrão comum.
25 Mmeikita toyomitulela pakula. Mitaga kam bwaina wala kidamwa bukudubumi Guyau.
25 O egoísta sempre causa problemas. Quem confia no Senhor terá sucesso.
26 Baisa nagowa kidamwa bitabokuli nanoda tilouleda. Mitaga ibodi bitabokuli tokabitam si vituloki e bitakwala.
26 Quem confia em si mesmo é tolo, mas quem segue os ensinamentos dos sábios terá segurança.
27 Ibodi bukulalasi baisa tonamakava e yoku gala avai tuta bukusavivila. Kidamwaga gala bukukitani yamam baisa matausina, e igau tomota komwaidona bikagagaimsi.
27 Quem dá aos pobres não passará necessidade, mas quem faz de conta que os pobres não existem será muito amaldiçoado.
28 Tomota bisikulukululusi wala avai tuta taitala tau gaga bikaraiwaga. Mitaga avai tuta taitala bivabwaisi metoya kabokaraiwaga makwaina, e tomitukwaibwaila bikouvauwaisi si karaiwaga.
28 Quando os maus sobem ao poder, o povo se esconde de medo; quando eles caem do poder, o número das pessoas honestas aumenta.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Provérbios 28, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.