Mateus 25

Buki Pilabumaboma Kabutubogwa Deli Kabutuvau (KIJ) vs ARIB

Sair da comparação
ARIB Almeida Revisada Imprensa Bíblica
1 “Wa tuta matutona bitavisaiki Labuma Karaiwogala makawala kapugopugula naluwotala minasina ikauwaisi si kaitapa, e ilosi bibodasi tovaivau.
1 Então o reino dos céus será semelhante a dez virgens que, tomando as suas lâmpadas, saíram ao encontro do noivo.
2 Nalima minasina nakabitam, e nalima nabubeikam.
2 Cinco delas eram insensatas, e cinco prudentes.
3 Paila minasina nabubeikam ikauwaisi si kaitapa taga gala ikauwaisi bulami kala katumkovila.
3 Ora, as insensatas, tomando as lâmpadas, não levaram azeite consigo.
4 Mitaga minasina nakabitam ikauwaisi kaikasewa kailubasi deli bulami paila si kaitapa.
4 As prudentes, porém, levaram azeite em suas vasilhas, juntamente com as lâmpadas.
5 Igau tovaivau saina iyobali, e komwaidosi inunupula mitasi e imasisisi.
5 E tardando o noivo, cochilaram todas, e dormiram.
6 “Mitaga olubulotoula idouwaisi, kawasi, ‘Ka! Tovaivau. Kusunapulasi bukubodaisi matauna.’
6 Mas à meia-noite ouviu-se um grito: Eis o noivo! saí-lhe ao encontro!
7 E kapugopugula komwaidosi itokaiasi ikatubiasaisi si kaitapa.
7 Então todas aquelas virgens se levantaram, e prepararam as suas lâmpadas.
8 E minasina nabubeikam ilukwaisi minasina nakabitam, kawasi, ‘Kusakaimasi sitana mi bulami, paila ma kaitapasi bogwa leimatasi.’
8 E as insensatas disseram às prudentes: Dai-nos do vosso azeite, porque as nossas lâmpadas estão se apagando.
9 Mitaga minasina nakabitam ivitakaulokaisi, kawasi, ‘Kaina gala bibodaidasi; mitaga kulokaiasi okabogimwala, e kugimwalasi paila titoulemi.’
9 Mas as prudentes responderam: não; pois de certo não chegaria para nós e para vós; ide antes aos que o vendem, e comprai-o para vós.
10 Igau bogwa ilosi kidamwa bigimwalasi, eima tovaivau; e minasina bogwa ikatubaiasasi isuvisi deli matauna oveivai pakala. E ikatubodaisi yoyu.
10 E, tendo elas ido comprá-lo, chegou o noivo; e as que estavam preparadas entraram com ele para as bodas, e fechou-se a porta.
11 “Oluvi minasina nabubeikam eimaisi ikaibigasi, kawasi, ‘Tomoya, Tomoya, kuulaim yoyu baisa yakamaisi.’
11 Depois vieram também as outras virgens, e disseram: Senhor, Senhor, abre-nos a porta.
12 Mitaga ivitakauloki, kawala, ‘Alukwaimi mokwita, gala anikolaimi.’
12 Ele, porém, respondeu: Em verdade vos digo, não vos conheço.
13 “Mapaila kuyuuyausasi, paila gala kunikolaisi avai yam yam makwaina kaina avai tuta tuta matutona.
13 Vigiai pois, porque não sabeis nem o dia nem a hora.
14 “Paila kala visaiki makawala taitala tau mwada bikwaidadina bila tuwoli valu; idou bimakaia la towotetila e isaiki matausina la guguwa.
14 Porque é assim como um homem que, ausentando-se do país, chamou os seus servos e lhes entregou os seus bens:
15 E taitala isaiki lakatuluwolima kina, taiyuwela isaiki lakatuluwoyu kina, e taitolula isaiki lakatuluwotala kina, baisa taitala taitala makawala la kidakeda; e ila kaduwonaku.
15 a um deu cinco talentos, a outro dois, e a outro um, a cada um segundo a sua capacidade; e seguiu viagem.
16 E matauna ikau lakatuluwolima kina, nani ila igigimoli deli miyasina e ikatumkulovi lakatuluwolima kina tuvaila.
16 O que recebera cinco talentos foi imediatamente negociar com eles, e ganhou outros cinco;
17 Makawala matauna ikau lakatuluwoyu kina, ikatumkulovi lakatuluwoyu kina tuvaila.
17 da mesma sorte, o que recebera dois ganhou outros dois;
18 Mitaga matauwena ikau lakatuluwotala wala kina ila ikeli pwaipwaia ikatupwani tokwaraiwaga la mani.
18 mas o que recebera um foi e cavou na terra e escondeu o dinheiro do seu senhor.
19 “E tuta kaduwonaku bogwa leiwokuva towotetila kasi tokwaraiwaga ima ikiduwosisii la guguwa deli matausina.
19 Ora, depois de muito tempo veio o senhor daqueles servos, e fez contas com eles.
20 Matauna ikau lakatuluwolima kina, ima e imai lakatuluwolima tuvaila, ikaibiga, kawala, ‘Tomoya, lokusakaigu lakatuluwolima kina, e ka, bogwa lakatumkulovi lakatuluwolima kina tuvaila.’
20 Então chegando o que recebera cinco talentos, apresentou-lhe outros cinco talentos, dizendo: Senhor, entregaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco que ganhei.
21 Kala tokwaraiwaga iluki matauna, kawala, ‘Saina bwaina yoku; saina lokuvigibau m wotetila. Lokuyamati bwaina vavagi kwekikekita, e basakaim karaiwaga paila vavagi kwevakaveka. Kusuvi kuma e deli bitamwasawasi.’
21 Disse-lhe o seu senhor: Muito bem, servo bom e fiel; sobre o pouco foste fiel, sobre muito te colocarei; entra no gozo do teu senhor.
22 “Tuvaila matauna ikau lakatuluwoyu kina ima ikaibiga, kawala, ‘Tomoya, lokusakaigu lakatuluwoyu kina e ka, bogwa lakatumkulovi lakatuluwoyu kina tuvaila.’
22 Chegando também o que recebera dois talentos, disse: Senhor, entregaste-me dois talentos; eis aqui outros dois que ganhei.
23 Kala tokwaraiwaga iluki matauna, kawala, ‘Saina bwaina yoku; saina lokuvigibau m wotetila. Lokuyamati bwaina vavagi kwekikekita, e basakaim karaiwaga paila vavagi kwevakaveka. Kusuvima e deli bitamwasawasi.’
23 Disse-lhe o seu senhor: Muito bem, servo bom e fiel; sobre o pouco foste fiel, sobre muito te colocarei; entra no gozo do teu senhor.
24 “Tuvaila matauna ikau lakatuluwotala wala kina ima ikaibiga, kawala, ‘Tomoya anikolaim yoku giyougaga, paila avaka avaka lokutaiyau baisa gala om supusopu, e avaka avaka lokukouguguli baisa gala metoya om kwalidaima.
24 Chegando por fim o que recebera um talento, disse: Senhor, eu te conhecia, que és um homem duro, que ceifas onde não semeaste, e recolhes onde não joeiraste;
25 E, akokola, ala, akatupwani m mani opwaipwaia. Ka, kugisi m vavagi.’
25 e, atemorizado, fui esconder na terra o teu talento; eis aqui tens o que é teu.
26 “Mitaga tokwaraiwaga ivitakauloki matauna, kawala, ‘Saina gaga yoku deli tonunumata. Ki, kunikoli avaka avaka lataiyau baisa gala ulo supusopu, e avaka avaka lakouguguli baisa gala metoya ogu kwalidaima?
26 Ao que lhe respondeu o seu senhor: Servo mau e preguiçoso, sabias que ceifo onde não semeei, e recolho onde não joeirei?
27 Mapaila ibodaim bukusaili ulo mani wa banika, e tutala bama bakau ulo mani deli kala katumkovila.
27 Devias então entregar o meu dinheiro aos banqueiros e, vindo eu, tê-lo-ia recebido com juros.
28 Mapaila kukwauwaisi miyasina lakatuluwotala kina oyamala matauna, e kusakaisi matauwena lasaikibogwi lakatuluwolima.
28 Tirai-lhe, pois, o talento e dai ao que tem os dez talentos.
29 Paila baisa availa iyosi avaka bakatumkulovi, e bisiniveka; mitaga baisa availa gala iyosi avaka bakaimili metoya baisa matauna avaka iyosi.
29 Porque a todo o que tem, dar-se-lhe-á, e terá em abundância; mas ao que não tem, até aquilo que tem ser-lhe-á tirado.
30 E matauna towotetila gala dimlela kulavaisi bila odudubila; baisa biuvalamsi toyo bipulummosilasi sainela.’
30 E lançai o servo inútil nas trevas exteriores; ali haverá choro e ranger de dentes.
31 “Tutala yeigu Latula Tomota bakalugologusa deli guyugwayu bama, toyo anelosi komwaidosi, yam makwaiwena yeigu basili ogu takaikaia guyugwayu.
31 Quando, pois vier o Filho do homem na sua glória, e todos os anjos com ele, então se assentará no trono da sua glória;
32 Omatagu bisigugulasi komwaidosi mina watanawa; e bakatukili matausina tuwoli boda tuwoli boda, makawala toyamata sipi ikatukili minasina sipi minasina gota.
32 e diante dele serão reunidas todas as nações; e ele separará uns dos outros, como o pastor separa as ovelhas dos cabritos;
33 Basaili tomitukwaibwaila ogu kwakata, e kesala basaili ogu kikiwama.
33 e porá as ovelhas à sua direita, mas os cabritos à esquerda.
34 E yeigu kini baluki matausina ogu kwakata, ‘E yokomi mina mbwailila Tamagu kumaisi kukwauwaisi kabokwaraiwaga Tamagu ikatubiasibogwi paila yokomi metoya watanawa kala tumila.
34 Então dirá o Rei aos que estiverem à sua direita: Vinde, benditos de meu Pai. Possuí por herança o reino que vos está preparado desde a fundação do mundo;
35 Paila akamolu, e kuvakomaigusi; akadaka, e kuvimomwaigusi; atomitawasi e kudouyumalaigusi;
35 Pois tive fome, e destes-me de comer; tive sede, e destes-me de beber; era forasteiro, e recolhestes-me;
36 akimwadu, e kuvisikomaigusi; akatoula e kuvavilaigusi; wa bwala katupipi asisu e kumakaiagusi.’
36 estava nu, e vestistes-me; enfermo, e visitastes-me; preso, e viestes ver-me.
37 “E tomitukwaibwaila bivitakaulokaigusi, kawasi, ‘Tomoya, avai tutaga kagisaimsi kukwamolu e kavakomaimsi; kaina kukwadaka e kavimomwaimsi?
37 Então perguntarão os justos: Senhor, quando te vimos faminto, e te demos de comer; ou com sede, e te demos de beber?
38 Avai tuta kagisaimsi kutomitawasi e kadoumalaimsi, kaina kukimwadu e kavisikomaimsi?
38 Quando te vimos forasteiro, e te recolhemos; ou nu, e te vestimos?
39 Avai tuta kagisaimsi kukwatoula, kaina kusisu wa bwala katupipi, e kavavilaimsi?’
39 Quando te vimos enfermo, ou preso, e fomos visitar-te?
40 E yeigu kini bavitakauloki matausina, kawagu, ‘Kululuwaisi baisa! Makawala lokuvagaisi baisa availa availa tokikekita budagwa, e makawala wala lokuvigakaigusi.’
40 O Rei responderá: Em verdade vos digo que quantas vezes o fizestes a um destes meus irmãos mais pequeninos, a mim o fizestes.
41 “E baluki goli matausina ogu kikiwama, ‘E yokomi Tamagu mina kukolola, kusilavaigusi kulosi wa kova gala bimata bogwa ikatubiasi paila Diabolo toyo la anelosi.
41 Dirá também aos que estiverem à sua esquerda: Apartai-vos de mim, malditos, para o fogo eterno, destinado ao Diabo e seus anjos.
42 Paila akamolu mitaga gala kuvakomaigusi; akadaka mitaga gala kuvimomwaigusi.
42 Pois tive fome, e não me destes de comer; tive sede e não me destes de beber;
43 Atomitawasi mitaga gala kudoumalaigusi; akimwadu mitaga gala kuvisikomaigusi; akatoula e asisu wa bwala katupipi mitaga gala sitana kuvavilaigusi.’
43 era forasteiro, e não me recolhestes; estava nu, e não me vestistes; enfermo e preso, e não me visitastes.
44 “E matausina bivitakaulokaigusi, kawasi, ‘Tomoya, avai tutaga kagisaimsi kukwamolu, kaina kukwadaka, kaina kutomitawasi, kaina kukimwadu, kaina kukwatoula, kaina wa bwala katupipi, e gala kawotitalaimsi?’
44 Também eles perguntarão: Senhor, quando te vimos faminto, com sede, forasteiro, nu, enfermo, ou preso, e não te servimos?
45 E bavitakauloki matausina, kawagu, ‘Kululuwaisi baisa! Makawala gala lokuvagaisi baisa availa availa tokikekita matausina, makawala wala gala lokuvigakaigusi.’
45 Então lhes responderá: Em verdade vos digo que quantas vezes o deixastes de fazer a um destes mais pequeninos, a mim o deixastes de fazer.
46 E matausina bilosi bisuvisi omipuki kwekanigaga, mitaga tomitukwaibwaila bisuvisi omomova kwekanigaga.”
46 Irão estes para o suplício eterno, porém os justos para a vida eterna.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.