Lucas 18
Buki Pilabumaboma Kabutubogwa Deli Kabutuvau (KIJ) vs ARC
1 Iluki bigavisaiki baisa matausina, e kala vituloki ibodi bisalausi wa nigada, e gala bikamagwesisi.
1 E contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre e nunca desfalecer,
2 Ikaibiga, kawala, “Taitala tokwaraiwaga isisu ovalu kwaitala, matauna gala ikukoli Yaubada, deli gala itemmali tomota.
2 dizendo: Havia numa cidade
3 E natana kwabuya isisu ovalu makwaina; e tuta bidubadu imakaia matauna, ikikaibiga, kawala, ‘Kukiduwosisia paila yeigu avaka agu tilaula bogwa leivagi.’
3 Havia também naquela mesma cidade
4 Ikugwa tokwaraiwaga ipaiki minana; mitaga oluvi ikaibiga onanola, ‘Mokwita gala akukoli Yaubada, kaina atemmali tomota,
4 E, por algum tempo, não quis; mas, depois, disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 mitaga paila vivila minana saina nayogwegwesi, bakiduwosisia baisa minana paila kala tilaula; kaina minana biyokaikai wowogu paila saina nasikilewa minana.’”
5 todavia, como esta viúva me molesta, hei de fazer-lhe justiça, para que enfim não volte e me importune muito.
6 E Tomoya ikaibiga, kawala, “Kulagaisi matauna tokwaraiwaga gala toduwosisia avaka ikaibiga.
6 E disse o Senhor: Ouvi o que diz o injusto juiz.
7 E ammakawalaga Yaubada? Matauna bogwa bipilasi la tomota titoulela, kadai? Paila idoudousi baisa matauna yam bogi kidamwa kasi topilasi. Ki, kudokaisi matauna biyobali tuta kaduwonaku bipilasi matausina?
7 E Deus não fará justiça aos seus escolhidos, que clamam a ele de dia e de noite, ainda que tardio para com eles?
8 Alukwaimi matauna binanakwa bikiduwosisia paila matausina. Mitaga ammakawala? - tutala yeigu Latula Tomota bama, babani dubumi ovalu watanawa kaina gala?”
8 Digo-vos que, depressa, lhes fará justiça. Quando, porém, vier o Filho do Homem, porventura, achará fé na terra?
9 Tuvaila iluki makwaina bigavisaiki baisa mimilisi idubumaisi titoulesi kidamwa bubunesi duwosisia, e ikaluwouwaisiga tomota ituwoli.
9 E disse também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:
10 Kawala, “Taiyu tauwau imwenasi isuvisi Bwala Kwebumaboma binigadasi; e taitala matausina Parisi, deli taitala tokougugula pokala.
10 Dois homens subiram ao templo, a orar; um, fariseu, e o outro, publicano.
11 “Matauna Parisi itotu, inigada makawala, kawala, ‘Mwa! Yaubada, anokagutoki baisa yoku paila yeigu gala makawala komwaidosi tomota tuwoli; makawala touveilau, tomitugaga, tokwakailasi, kaina goli makawala matauwena tokougugula pokala.
11 O fariseu, estando em pé, orava consigo desta maneira: Ó Deus, graças te dou, porque não sou como os demais homens, roubadores, injustos e adúlteros; nem ainda como este publicano.
12 Kwaitala wiki anagi kwaiyu yam apusoposuma, e deli ulo guguwa kala bawa kweluwotala e kwaitala asemakavi baisa yoku.’
12 Jejuo duas vezes na semana
13 “Mitaga matauwena tokougugula pokala itotu kaduwonaku, gala ikounakaila wa labuma, mitaga iwaiya vitakola, ikaibiga, kawala, ‘Yaubada kunokapisaigu yeigu tomitugaga!’
13 O publicano, porém, estando em pé, de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: Ó Deus, tem misericórdia de mim, pecador!
14 Alukwaimi, tutala matauwena ikaimilavau ola bwala, Yaubada eikabwaili matauna, mitaga matauna Parisi gala. Paila availa bilupi titoulela walakaiwa, Yaubada bivabu watanawa; e availa bivabu titoulela, Yaubada bilupi walakaiwa.”
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque qualquer que a si mesmo se exalta será humilhado, e qualquer que a si mesmo se humilha será exaltado.
15 Imiakaisi matauna pwapwawa goli, kidamwa bikabikoni matausina; mitaga tutala toligalega igisaisi baisa, ibuyoyaisi matausina.
15 E traziam-lhe também crianças, para que ele as tocasse; e os discípulos, vendo isso, repreendiam-nos.
16 Mitaga Yesu idou bimakaiasi matauna, ikaibiga, kawala, “Ibodi gugwadi bimakaiagusi; taga kusilibodaisi matausina; paila Yaubada la Karaiwaga tomotala makawala magudisina.
16 Mas Jesus, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim os pequeninos e não os impeçais, porque dos tais é o Reino de Deus.
17 Kululuwaisi baisa - availa gala bikamiabi Yaubada la Karaiwaga makawala gwadi gala goli bisuvi baisa.”
17 Em verdade vos digo que qualquer que não receber o Reino de Deus como uma criança não entrará nele.
18 Taitala tokwaraiwaga ikatupoi matauna, kawala, “Tovituloki, saina bwaina yoku. Avaka bavagi kidamwa bakau momova kwekanigaga?”
18 E perguntou-lhe um certo príncipe, dizendo: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
19 Yesu iluki matauna, kawala, “Avaka paila kudokaigu saina bwaina? Gala isisu taitala tobwaila mitaga Yaubada kalamwaleta.
19 Jesus lhe disse: Por que me chamas bom? Ninguém há bom, senão um,
20 Yoku kunikoli karaiwaga makwaisina. ‘Taga kukwailasi; taga kukwatumata; taga kuveilau; taga kutabinona; kutemmali tamam deli inam.’”
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás, não matarás, não furtarás, não dirás falso testemunho, honra a teu pai e a tua mãe.
21 Ikaibiga, kawala, “Makwaisina vavagi komwaidona bogwa lavigilabi, igau tokekita yeigu e lagaila.”
21 E disse ele: Todas essas coisas tenho observado desde a minha mocidade.
22 Tutala Yesu ilagi makwaina iluki matauna, kawala, “Ibodaim wala kwaitala vavagi kukwatumkulovi; kugimoli m guguwa komwaidona, e kukwau mapusi kupati baisa tonamakava, e bukuyosi m veiguwa wa labuma; e kumaga bukubokulaigu.”
22 E, quando Jesus ouviu isso, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa: vende tudo quanto tens, reparte-
23 Mitaga tutala ilagi baisa, ikiuta nanola; paila saina bidubadu la guguwa.
23 Mas, ouvindo ele isso, ficou muito triste, porque era muito rico.
24 Yesu igigisi matauna e ikaibiga, kawala, “Saina kasai kidamwa matausina saina bidubadu si guguwa mwada bisuvisi ola Karaiwaga Yaubada.
24 E, vendo Jesus que ele ficara muito triste, disse: Quão dificilmente entrarão no Reino de Deus os que têm riquezas!
25 Paila igagabila kidamwa natana kameli bisupwani oponanela vasia, mitaga ikasai kidamwa taitala tau saina bidubadu la guguwa mwada bisuvi ola Karaiwaga Yaubada.”
25 Porque é mais fácil entrar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no Reino de Deus.
26 E matausina ilagaisi baisa ikaibigasi, kawasi, “Mitaga availa bibani katumova?”
26 E os que ouviram isso disseram: Logo, quem pode salvar-se?
27 Mitaga ikaibiga, kawala, “Avaka gala igagabila baisa tomota, vavagi makwaina igagabila wala baisa Yaubada.”
27 Mas ele respondeu: As
28 Pita ikaibiga, kawala, “Ka, yakamaisi bogwa kasilavaisi ma bwalasi e lakabokulaimsi.”
28 E disse Pedro: Eis que nós deixamos tudo e te seguimos.
29 E Yesu iluki matausina, kawala, “Kululuwaisi baisa - availa bogwa isilavi la bwala, la kwava, tuwala budala, veyala, kaina litula, paila Yaubada la Karaiwaga,
29 E ele lhes disse: Na verdade vos digo que ninguém há, que tenha deixado casa, ou pais, ou irmãos, ou mulher, ou filhos pelo Reino de Deus
30 e matauna bibani saina bidubadu tuvaila wa tuta baisa; e wa tuta igau bima, bibani momova kwekanigaga.”
30 e não haja de receber muito mais neste mundo e, na idade vindoura, a vida eterna.
31 E ivakouli matausina tailuwotala taiyu, iluki matausina, kawala, “Ka, bitawaisi Yerusalem, e komwaidona avaka avaka leiginisi tovitoubobuta paila yeigu Latula Tomota bivigimkulovi makawala.
31 E, tomando consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém, e se cumprirá no Filho do Homem tudo o que pelos profetas foi escrito.
32 Paila tomota bikasalaigusi baisa matausina gala mina Yudia. E bisepupukulaigusi, bibigigagaigusi, bigiusailigusi,
32 Pois há de ser entregue aos gentios e escarnecido, injuriado e cuspido;
33 bilogumtaigusi, bikatumataigusi, e yam kwaitolula batokaia bamovavau goli.”
33 e, havendo-
34 Mitaga gala ikatetasi kwaitala vavagi makwaisina; livalela makwaina inigonigwa baisa matausina, paila vavagi makwaisina kwekikium wala.
34 E eles nada disso entendiam, e esta palavra lhes era encoberta, não percebendo o que se lhes dizia.
35 E tutala ima katitaikina Yeriko, taitala tokwau isisu osiusiula keda ininigada.
35 E aconteceu que, chegando ele perto de Jericó, estava um cego assentado junto do caminho, mendigando.
36 Ilagi tobobawa ililoulasi, ikatupoi avaka uula.
36 E, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo.
37 Ilukwaisi matauna, kawasi, “Yesu guma Nasaredi ililoula.”
37 E disseram-lhe que Jesus, o Nazareno, passava.
38 E idou, kawala, “Yesu! Yoku Latula Debida! Kunokapisaigu!”
38 Então, clamou, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
39 E matausina ikugwasi ibuyoyaisi matauna, ilukwaisi bikapatu; mitaga ikawotavau saina minimani, kawala, “Latula Debidʹe! Kunokapisaigu!”
39 E os que iam passando repreendiam-no para que se calasse; mas ele clamava ainda mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
40 E Yesu itom e ikaraiwogi tomota bivakadaisi tokwau bimaiyaisi; e bogwa leima katitaikina, ikatupoi matauna, kawala,
40 Então, Jesus, parando, mandou que lho trouxessem; e, chegando ele, perguntou-lhe,
41 “Avaka magim bavigakaim?”
41 dizendo: Que queres que te faça? E ele disse: Senhor, que eu veja.
42 E Yesu iluki matauna, kawala, “Bimitalala matam; m dubumi bogwa iyomovaim.”
42 E Jesus lhe disse: Vê; a tua fé te salvou.
43 E wa tuta matutona imitalala matala, e ibokuli matauna deli iyakawoli Yaubada. Tutala tomota komwaidosi igisaisi baisa ikavisaisi Yaubada.
43 E logo viu e seguia-o, glorificando a Deus. E todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.