João 11

Topẽ vĩ rá (KGPNT) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Kejẽn ũ tỹ Jesus to há ũ tóg kaga nỹ nĩ, cidade tỹ Betânia tá. Ũn kaga ẽn jyjyn hã vỹ: Lázaro, he mũ. Ti ve fi vỹ tỹ Maria fi nĩ, Marta fi ke gé. Betânia tá fag ẽmã nỹtĩ gé.
1 Estava, então, enfermo um certo Lázaro, de Betânia, aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 Maria ẽn fi vỹ kar kỹ kejẽn Jesus pẽn kri nén ger há kujẽ, kỹ fi tóg fi gãnh tỹ ti pẽn kykũg mũ gé. Ẽn fi mré pafa mũ vỹ kaga nỹ.
2 E Maria era aquela que tinha ungido o Senhor com unguento e lhe tinha enxugado os pés com os seus cabelos, cujo irmão, Lázaro, estava enfermo.
3 Kỹ ti ve fag vỹ Jesus mỹ vẽnh vĩ jẽnẽg mũ. Ti mỹ fag tóg: “ã tỹ ũ to há nĩ ẽn vỹ kaga nỹ,” he mũ.
3 Mandaram-lhe, pois, suas irmãs dizer: Senhor, eis que está enfermo aquele que tu amas.
4 Kỹ Jesus tóg mẽg mũ. Hã ra tóg ã mré mũ tĩ ag mỹ: “ti pi(jé) vẽnh kaga tag to ter ke mũ',” he mũ. “Topẽ vỹ tỹ ũn mág nĩ. Tag vỹ vẽnh ven ke mũ, ti kaga tugrĩn. Kỹ Topẽ kósin vỹ tỹ ũn mág nĩ gé. Tag vỹ vẽnh ven ke mũ gé, ti kaga tugnĩn,” he tóg, Jesus ti.
4 E Jesus, ouvindo isso, disse: Esta enfermidade não é para morte, mas para glória de Deus, para que o Filho de Deus seja glorificado por ela.
5 Jesus vỹ Marta fi to há tãvĩ nĩ, fi jãvy fi to ke gé, Lázaro to ke gé.
5 Ora, Jesus amava a Marta, e a sua irmã, e a Lázaro.
6 Hã ra Jesus tóg, ti tỹ Lázaro kaga mẽg mũ ra (tóg ver) ti venh tĩ tũ nĩ. Ã tỹ hẽ tá nĩ ẽn tá tóg ver kurã régre han.
6 Ouvindo, pois, que estava enfermo, ficou ainda dois dias no lugar onde estava.
7 Tag pãte tóg ã mré mũ tĩ ag mỹ: “mũ nỹ, ga tỹ Judéia ra,” he mũ.
7 Depois disso, disse aos seus discípulos: Vamos outra vez para a Judeia.
8 Kỹ ag tóg ti mỹ: “Senhor,” he mũ. “Ẽg tỹ Judéia tá nỹtĩn kỹ Judeu ag tóg ã pin sór ja nĩ, pó tỹ. Ra tĩ tũg nĩ,” he ag tóg ti mỹ.
8 Disseram-lhe os discípulos: Rabi, ainda agora os judeus procuravam apedrejar-te, e tornas para lá?
9 Hã ra Jesus tóg ag mỹ comparação han mũ, ti ter ke kurã jun ja tũ to. “Kurã pir vỹ tỹ 12 (ke) hora ke nĩ,” he tóg. “Ẽg tỹ kurã ẽn ki hẽn ra mũn kỹ ẽg tóg krĩm kenh ke tũ nĩ, ẽg tỹ kurã ve há han kỹ.
9 Jesus respondeu: Não há doze horas no dia? Se alguém andar de dia, não tropeça, porque vê a luz deste mundo.
10 Ẽg tỹ hã ra kuty ra hẽn ra mũn kỹ ẽg tóg krĩm ke tĩ, ẽg tỹ kuty ki nén ũ vég tũ nĩn kỹ,” he tóg, Jesus ti.
10 Mas, se andar de noite, tropeça, porque nele não há luz.
11 Kỹ tóg ag mỹ: “ũ tỹ ẽg to há nĩ ẽn, Lázaro ẽn vỹ nũr nỹ,” he mũ. “Isỹ ti tỹ mrin ke han tĩg ke nẽ ha,” he tóg.
11 Assim falou e, depois, disse-lhes: Lázaro, o nosso amigo, dorme, mas vou despertá-lo do sono.
12 Kỹ ag tóg ti mỹ: “ti nũr nỹn kỹn kren ke mũ,” he mũ.
12 Disseram, pois, os seus discípulos: Senhor, se dorme, estará salvo.
13 Hã ra Jesus tóg ti ter ja tó ja nĩ. Jó ag tóg: “ti nũr vẽ, ti vẽnhkán vẽ,” he mũ, ag tỹ ti vĩ mẽn kỹ.
13 Mas Jesus dizia isso da sua morte; eles, porém, cuidavam que falava do repouso do sono.
14 Kỹ Jesus tóg jamã hár(a) ag mỹ kãmén mũ. “Lázaro vỹ ter huri,” he tóg.
14 Então, Jesus disse-lhes claramente: Lázaro está morto,
15 “Ãjag tugrĩn tóg inh mỹ sér tĩ, isỹ ti ter ve ja tũ nĩn kỹ. Ãjag tỹ isỹ nén han mũ ven kỹ ãjag tóg inh ki ge há han ke mũ. Mũ jé ha, ti ve jé,” he tóg.
15 e folgo, por amor de vós, de que eu lá não estivesse, para que acrediteis. Mas vamos ter com ele.
16 Kỹ Tomé he mũ ẽn, ag tỹ ũ to: “ũn vẽgnig mũ,” he tĩ ẽn vỹ ti mré mũ tĩ ag mỹ: “mũ jé ha, ti mré, ẽg tỹ ti mré kãgter jé,” he mũ. Kỹ ag tóg mũ mũ sir.
16 Disse, pois, Tomé, chamado Dídimo, aos condiscípulos: Vamos nós também, para morrermos com ele.
17 Kỹ ag tóg Betânia tá junjun mũ. Hã ra Lázaro vỹ vẽnh kej tá nỹ nĩ. Kurã tỹ 4 (ke) vẽ sir, ag tỹ vẽnh kej tá ti fón ja kri.
17 Chegando, pois, Jesus, achou que já havia quatro dias que estava na sepultura.
18 Hã ra ag tóg Jerusalém kakó ki nỹtĩ, 3 quilômetros hỹn, ẽmã tỹ Betânia ki.
18 (Ora, Betânia distava de Jerusalém quase quinze estádios.)
19 Kỹ Judeu tỹ hẽn ri ke fag vỹ Marta fi venh kãmũ ja nĩ, Maria fi ke gé, fag mré vẽser kri fỹ jé.
19 E muitos dos judeus tinham ido consolar a Marta e a Maria, acerca de seu irmão.
20 Kỹ Marta fi tóg mẽg mũ, Jesus kãtĩg ti. Kỹ fi tóg tim ke kỹ ti venh tĩ mũ. Hã ra Maria fi tóg ã ĩn krẽm nĩ nĩ.
20 Ouvindo, pois, Marta que Jesus vinha, saiu-lhe ao encontro; Maria, porém, ficou assentada em casa.
21 Kỹ Marta fi tóg Jesus kato tẽ mũ. “Senhor,” he fi tóg. “Ã tỹ kãnĩ ra ti ter ke tũ nĩ vẽ,” he fi tóg.
21 Disse, pois, Marta a Jesus: Senhor, se tu estivesses aqui, meu irmão não teria morrido.
22 “Hã ra sóg ã ki kanhró nĩ. Ã tỹ Topẽ mỹ nén ũ to vĩn kỹ tóg ã mỹ nĩm ke mũ, Topẽ ti,” he fi tóg, Marta fi, Jesus mỹ.
22 Mas também, agora, sei que tudo quanto pedires a Deus, Deus to concederá.
23 Kỹ tóg fi mỹ: “ã mré ke vỹ rĩr mãn ke mũ,” he mũ.
23 Disse-lhe Jesus: Teu irmão há de ressuscitar.
24 “Hỹ,” he fi tóg. “Vẽnh kar rĩnrĩr mãn ken kỹ tóg rĩr mãn ke mũ gé, ki kanhró sóg nĩ. Kurã tỹ ẽgno ki ke vẽ,” he fi tóg.
24 Disse-lhe Marta: Eu sei que há de ressuscitar na ressurreição do último Dia.
25 Hã ra Jesus tóg fi mỹ: “inh hã vỹ vẽnh kar rĩnrĩr mãn han tĩ,” he mũ. “Vẽnh kar rĩnrĩn mũ vỹ tỹ inh nĩ,” he tóg. “Ũ tỹ inh ki rã mũ ẽn vỹ rĩr ke mũ, ti ter kỹ nỹ (hã) ra.
25 Disse-lhe Jesus: Eu sou a ressurreição e a vida; quem crê em mim, ainda que esteja morto, viverá;
26 Kỹ ũn rĩr jẽ tóg, ti tỹ inh ki rã kỹ (tóg) ter mãn ke tũ pẽ nĩ. Ã mỹ inh vĩ tag kri fig mũ'?” he tóg, Jesus ti.
26 e todo aquele que vive e crê em mim nunca morrerá. Crês tu isso?
27 “Hỹ,” he fi tóg. “Cristo vỹ tỹ ã nĩ, Topẽ kósin ti, ũ tỹ ga kri jun ke mũ ẽn ti. Tag vỹ inh mỹ tỹ hã nĩ,” he fi tóg, Jesus ti mỹ.
27 Disse-lhe ela: Sim, Senhor, creio que tu és o Cristo, o Filho de Deus, que havia de vir ao mundo.
28 Kỹ fi tóg tĩ mũ, fi jãvy fi jé prẽr jé, Maria fi.
28 E, dito isso, partiu e chamou em segredo a Maria, sua irmã, dizendo: O Mestre está aqui e chama-te.
29 Fi tỹ tag mẽ kỹ fi tóg tim ke kỹ tĩ mũ, Jesus ve jé.
29 Ela, ouvindo isso, levantou-se logo e foi ter com ele.
30 Hã ra tóg ẽmã ẽn ra rã ja tũ nĩ ver. Ver tóg tá nĩ nĩ, Marta fi tỹ hẽ tá ti mré vẽmén ja ẽn tá.
30 (Ainda Jesus não tinha chegado à aldeia, mas estava no lugar onde Marta o encontrara.)
31 Kỹ Judeu fag vỹ vég mũ, Maria fi tỹ tim ke kỹ tĩg mũ ti. Fi mré kygfỹ jé fag kãmũ ja nĩ, Judeu fag. Fag tỹ fi tĩg ve kỹ fag tóg fi nón kãmũ mũ gé. “Fi hỹn ti kej ra tĩg sór mũ, tá fỹ jé,” he fag tóg mũ, hã kỹ fag tóg fi nón kãmũ mũ.
31 Vendo, pois, os judeus que estavam com ela em casa e a consolavam que Maria apressadamente se levantara e saíra, seguiram-na, dizendo: Vai ao sepulcro para chorar ali.
32 Kỹ Maria fi tóg Jesus tá jun mũ. Fi tỹ ti ve kỹ fi tóg ti pẽn krẽm mũg ke mũ. Ti mỹ fi tóg: “Senhor,” he mũ. “Ã tỹ kãnĩ ra ti ter ke tũ nĩ vẽ,” he fi tóg mũ gé.
32 Tendo, pois, Maria chegado aonde Jesus estava e vendo-o, lançou-se aos seus pés, dizendo-lhe: Senhor, se tu estivesses aqui, meu irmão não teria morrido.
33 Kỹ Jesus tóg fi fỹ mũ vég mũ, kỹ tóg Judeu tỹ hẽn ri ke fag vég mũ gé, fi nón kãmũ mũ fag. Kỹ tóg ti mỹ e tãvĩ tĩ.
33 Jesus, pois, quando a viu chorar e também chorando os judeus que com ela vinham, moveu-se muito em espírito e perturbou-se.
34 “Ti hẽ kã nỹ?” he tóg mũ sir. Kỹ ag tóg ti mỹ: “mũ nỹ, ti ve jé,” he mũ.
34 E disse: Onde o pusestes? Disseram-lhe: Senhor, vem e vê.
35 Kỹ Jesus tóg fỹ mũ.
35 Jesus chorou.
36 Kỹ Judeu ag tóg: “ha vé,” he mũ. “Ti to há tãvĩ tóg nĩ, hã kỹ tóg fỹ mũ,” he ag tóg.
36 Disseram, pois, os judeus: Vede como o amava.
37 Hã ra ag kãmĩ ũ tóg: “ti tỹ há' he ja tũ tóg nĩ,” he mũ. “Ũn kyvó kanẽ tỹ há' he ja tóg nĩ, ti tỹ hẽ ri ken kỹ ti tỹ há' he ja tũ nĩ nẽ, ti ter tũ nĩ jé? Ti mỹ tỹ hẽ ri ke tũ nĩ vỹ, ti kaga tỹ'?” he ag tóg, Jesus to.
37 E alguns deles disseram: Não podia ele, que abriu os olhos ao cego, fazer também com que este não morresse?
38 Kỹ tóg Jesus mỹ e tãvĩ tĩ. Kỹ tóg ti tỹ vẽnh kej kỹ nỹ ẽn ra tĩ mũ. Hã ra ti kej vỹ tỹ pãró nor nĩ, kỹ tóg pó mág tỹ nĩfénh kỹ nĩ, ti kej nor ti.
38 Jesus, pois, movendo-se outra vez muito em si mesmo, foi ao sepulcro; e era uma caverna e tinha uma pedra posta sobre ela.
39 Kỹ Jesus tóg ag mỹ: “ha pó tag kunũ,” he mũ. Kỹ Marta fi, ũn ter kỹ nỹ ẽn ve fi vỹ ti mỹ: “Senhor,” he mũ. “Ti hỹn ger nỹ ha. Kurã tỹ 4 (ke) vẽ ha, ẽg tỹ ti fón ja kri,” he fi tóg mũ.
39 Disse Jesus: Tirai a pedra. Marta, irmã do defunto, disse-lhe: Senhor, já cheira mal, porque é já de quatro dias.
40 Hã ra Jesus tóg fi mỹ: “ã mỹ sóg: ã tỹ inh ki rã há han kỹ ã tóg venh ke mũ, Topẽ tỹ tỹ ũn mág nĩ ti, he ja nĩ,” he mũ.
40 Disse-lhe Jesus: Não te hei dito que, se creres, verás a glória de Deus?
41 Kỹ ag tóg pó ẽn kunũg mũ.
41 Tiraram, pois, a pedra. E Jesus, levantando os olhos para o céu, disse: Pai, graças te dou, por me haveres ouvido.
42 Jẽmẽg ã tóg tĩ, inh vĩ ti, hã kỹ ã tóg sỹ ã mỹ vĩ tag jẽmẽg mũ gé. Hã ra sóg jamã hár(a) ã mré vĩ mũ, ũ tỹ ki nỹtĩ kar fag tỹ inh vĩ mẽ jé, fag tỹ inh ki ge jé, fag tỹ iso: “Topẽ tỹ ti jẽnẽ vẽ,” he jé,” he tóg, Jesus ti.
42 Eu bem sei que sempre me ouves, mas eu disse
43 Tag tó kar kỹ tóg jamã hár(a) prẽr mũ. “!..Lázaro, kuneg..!” he tóg.
43 E, tendo dito isso, clamou com grande voz: Lázaro, vem para fora.
44 Kỹ ũn ter ja ẽn tóg kãtĩg mũ sir, ã kej kãki tóg kãkutẽ mũ sir, mỹr, ha mẽ. Ti pẽn vỹ sigse kỹ nỹtĩ, ti nĩgé ke gé, kỹ ti kakã vỹ pãg kỹ nĩ gé. Kỹ Jesus tóg ag mỹ: “ha ti kava,” he mũ, “ti tĩg jé,” he tóg. Kỹ ag tóg ti kyvãn kãn mũ sir.
44 E o defunto saiu, tendo as mãos e os pés ligados com faixas, e o seu rosto, envolto num lenço. Disse-lhes Jesus: Desligai-o e deixai-o ir.
45 Kỹ ũ tỹ Maria fi mré kygfỹ jé kãmũ tỹ hẽn ri ke fag vỹ Jesus ki ge mũ sir, fag tỹ Jesus tỹ ti rĩn mãn mũ ẽn ven kỹ.
45 Muitos, pois, dentre os judeus que tinham vindo a Maria e que tinham visto o que Jesus fizera creram nele.
46 Hã ra ũ ag tóg Fariseu ag mỹ tónh mũ mũ, Jesus tỹ ti rĩn mãn ja ti.
46 Mas alguns deles foram ter com os fariseus e disseram-lhes o que Jesus tinha feito.
47 Kỹ Fariseu ag tóg mẽg mũ, Jesus tỹ Lázaro rĩn mãn ja ti. Topẽ tũ ki rĩr tĩ to pã'i ag vỹ mẽ kãn mũ gé. Kỹ ag tóg vẽnh jyvẽn tĩ kar ag jé prẽr mũ. “Ẽg hỹn ti tỹ hẽ ri kenh ke mũ?” he ag tóg mũ, Jesus to. “Milagre tỹ hẽn ri ke hyn han tóg tĩ.
47 Depois, os principais dos sacerdotes e os fariseus formaram conselho e diziam: Que faremos? Porquanto este homem faz muitos sinais.
48 Ẽg tỹ ti kato vãsãn tũ nĩn kỹ tóg ẽg mỹ vẽnh kar tỹ ti ki genh ha mẽ tĩ. Kỹ ẽg fóg tỹ Romano ag vỹ ẽg kato vãsãnsãn ke mũ. Topẽ jo ĩn kókén jé ag tóg ke mũ, kỹ ag tóg ẽg kãgtén kãn ke mũ gé, ẽg fóg tỹ Romano ag, ha vemnĩ,” he ag tóg, vẽnh jyvẽn tĩ ag.
48 Se o deixamos assim, todos crerão nele, e virão os romanos e tirar-nos-ão o nosso lugar e a nação.
49 Kỹ pã'i ag kãmĩ ũ vỹ tỹ Caifás nĩ. Prỹg ẽn kã tóg tỹ Topẽ tũ ki rĩr tĩ to pã'i mág nĩ, Caifás ti. Ẽn vỹ tóg ag mỹ: “to jykrén há han tũ ãjag nỹtĩ,” he mũ.
49 E Caifás, um deles, que era sumo sacerdote naquele ano, lhes disse: Vós nada sabeis,
50 “Tag to jykrén nĩ, ha mẽ. Ũn pir ter ke tóg kórég nĩ, hã ra tóg povo kãgter kãn kórég jakrẽm nĩ. Kỹ ti hỹn ẽg povo jagfy ter ke mũ, Jesus ti,” he tóg, Caifás ti.
50 nem considerais que nos convém que um homem morra pelo povo e que não pereça toda a nação.
51 Hã ra tóg vẽsóg ki tag to jykrén ja tũ nĩ. Prỹg ẽn ki tóg tỹ Topẽ tũ ki rĩr tĩ to pã'i mág nĩ, hã kỹ Topẽ kuprĩg vỹ ti krĩn ja nĩ, ti tỹ Jesus to: “ẽg povo jagfy tóg ter ke mũ,” he jé, Caifás ti.
51 Ora, ele não disse isso de si mesmo, mas, sendo o sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus devia morrer pela nação.
52 Hã ra Judeu ag tãvĩ jagfy ke pijé'. Topẽ krẽ kar jagfy ke ja vẽ. Ti tỹ vẽnh kar tỹ ũn pir han sór ja vẽ, Jesus ti, hã jé tóg ẽg jagfy ter ja nĩ, ũ tỹ povo kar kãmĩ ti ki genh ke mũ ag kar jagfy.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um corpo os filhos de Deus que andavam dispersos.
53 Pã'i ag tỹ tỹ vẽmén kar kỹ ag tóg ti tén ke to jykrén mũ sir.
53 Desde aquele dia, pois, consultavam-se para o matarem.
54 Hã kỹ Jesus tóg vẽnh péju kỹ tĩ mũ, ga kórég ra, ẽmã tỹ Efraim ra. Judeu ag mĩ tóg tĩg mãn tũ nĩ sir. Efraim hã tá tóg nĩ nĩ ver, kỹ ti mré mũ tĩ ag vỹ ti mré tá nỹtĩ gé.
54 Jesus, pois, já não andava manifestamente entre os judeus, mas retirou-se dali para a terra junto do deserto, para uma cidade chamada Efraim; e ali andava com os seus discípulos.
55 Hã ra Judeu ag tỹ festa tỹ Páscoa há ũ vỹ kakó tĩ ha. Kỹ ũ tỹ hẽn ri ke ag tóg Jerusalém ra mũ mũ, Páscoa ẽn ve jé. To hã ag tóg ra mũ mũ, vẽnh jãnhkrigkrig jé, Judeu ag jykre ki.
55 E estava próxima a Páscoa dos judeus, e muitos daquela região subiram a Jerusalém antes da Páscoa, para se purificarem.
56 Tá ag tóg Jesus jãvãnh mũ, Topẽ jo ĩn tá nỹtĩ kỹ. Kỹ ag tóg jagnẽ mỹ: “ti ã mỹ hỹn hẽ ri ke mũ?” he mũ. “Ti mỹ hỹn festa to kãtĩg ke mũ vỹ?” he ag tóg mũ, jagnẽ mỹ.
56 Buscavam, pois, a Jesus e diziam uns aos outros, estando no templo: Que vos parece? Não virá à festa?
57 Hã ra Topẽ tũ ki rĩr tĩ to pã'i ag vỹ vẽnh kar mỹ vẽnh vĩ jẽnẽ ja nĩgtĩ, Fariseu ag mré hã. “Ãjag tỹ ti ve kỹ ẽg mỹ tónh kãmũmnĩ,” he ja ag tóg nĩ, vẽnh kar mỹ. Ag tỹ ti se sór vẽ, hã kỹ ag tóg ke mũ.
57 Ora, os principais dos sacerdotes e os fariseus tinham dado ordem para que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para o prenderem.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.