Mateus 26
The New Testament in Kharam (KFW) vs VC
1 Jisu'n hiwarakip ngai aminchusuo pha, ama'n asiamruoi ngaidiang aleiti,
1 — ausente —
2 “Nini thengnga Rakaanna Kahoi omsik eii, halli miring sapa kha cross ah thatnasik a inpesuoksik eii ti nangni'n ningjet.” Suok 12:1-27
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Halli araming Caiaphas inti Thiampu kaliankhet inntuol khan thiampu kalianngai khat-um upa ngai inlei intuup,
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 halli Jisu ruuk ah surra ama thatnasik chuonkha inleiminsuuk.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 “Mipui ngai'n inphu maknasik,” “kahoi suungngachu thomui,” inmani'n inti.
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Bethany ah kaom apumkaphar Simon inna Jisu kha aleiom.
6 — ausente —
7 Numeisa inkhat in aman katam sariak rimkahoi inthun alabaster lungbeel kasip inkhat aheichoiya Jisu koolla aheiwa, halli Jisu'n bu abak laitak khan aluchungnga aleibunpi. Luk 7:37,38
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Hiwahi siamruoi ngai'n inmu halli hoimaktheiya inheiti, “Angsik hiwarakip hi niminmangme?”
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 “Ajarchu hiwa sariak hi aman katamma juorlia, sara ngaidiang sial kha pekacha eii!”
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Jisu'n angme inmani inti ajet ah, inmani diang ati, “Angsikme numeisanu ningminpoong? ama'n keisik ah chuon kathatak athojei.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Ajarchu sara ngaichu nangnile inchatlekleiya ning omsuom, takkha keichu nangnile inchatlekleiya omsuom numin. Innidan 15:11
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Ajarchu ama'n hiwa sariak rimkahoi hi kei kapum chungnga ibunthuon hin kei phuumnasik ama insuuksuo kha ejei.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Tuun kei'n inthiangnga nangni diang kitihi eii, manmasituol pumpui hiwa chongkahoi hi rilsuokna rakip khan, ama'n angme ileitho kha ama ngaidonna sikbit ah inrilsik eii.”
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 Khawapha Judas Iscariot inti, siamruoi soomleini ngai karra inkhat in thiampu kalian ngaidiang asiya ati,
14 — ausente —
15 “Kei'n ama kha nangnidiang kanapeii inchu, nangni'n keidiang angme ningnapesik?” Halli inmani'n amadiang dangkapum soomthum inleipeii.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Halli khawapha makheiya Judas in Jisu pesuok nasik aphakacha kha alei-entok.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Chol inchelmak waipool bakna nikhuo ma-insakhetni siamruoi ngai'n Jisu diang inheiwa ah inti, “Rakaanna kahoi bubak nasik kha nangsik hunme keini'n kinminsuuksik nimanuom?”
17 — ausente —
18 Ama'n ati, “Khuopui khan luut inlang tuka-ang mi inkhat diang,” “Kei kapha juotungjei ‘Ochapa in ati, na-inna kei kasiamruoi ngaile kei Rakaanna kahoi kha thokinte juotiru.’ ”
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Jisu'n inmani diang itipi angnga, siamruoi ngai'n Rakaanna kahoi bu kha inleiminsuuk.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Kholei hei-epha khan, siamruoi soomleini le Jisu bubak nasik ah inlei in-ong.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Jisu'n bu inbaklai khan ati, “Adik nangni karra inkhat in kei anajuorsik eii.”
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Siamruoi ngaikha inmalung inleipoong theijei halli inmani rakip in amadiang inti, “Kei'n be Pumi?”
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Halli Jisu'n aleimasang, “Kheengnga keile inruoiya kut kanoom amatak in kei anapesuoksik eii. Minpkla 41:9
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Miring Sapa kha Chong inthiang in ileiril angnga alathisik eii, takkha Miring Sapa kha akapesuoksik miringpa sik achu angtuk ah poong kaom sikme! khawa mipa kha inleineimak in kheella amasik ah aleikatha sik eii!”
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Kapesuok sik Judas khan hongmasang, “Kei'n be, Ocha?”
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Inmani'n inbaklaitak khan, Jisu'n waipool kha aleiya rawaan apeli, akatherkhoijei, halli asiamruoi ngaidiang peli ati, “Lei-inlang bakru,” “hiwahi kei kataksa eii.”
26 — ausente —
27 Halli ama'n rabing aleiya, Pathian diang rawaan apeli, inmani diang apeya, “Nangni rakip hiwahi inru” ati;
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 “Ajarchu khawa chong-inkhitna, manu rakip ngaidamnasik ah akasar kei kathisen kha eii. Suok 24:8; Jer 31:31-34
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Kei'n nangni diang kitihi eii, kapa Rengramma nangnile inruoiya woikhat hiwa theibomju hi ni-insuom nasik nikhuo atungmak laiseng, kei'n tuunna inphut hiwa theibomju innuningjei.”
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Halli inmani'n laa insak ah Olives Chingtiang inleisi.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Khawa phakhan Jisu'n inmani diang ati, “Nangni rakip in awini zaantak hin keidiang insuina ningneisik eii, ajarchu hiwahi chong-inthiangnga injia kha ejei, ‘Pathian in keelngam kakhaalpa kha alathatsik eii, halli keelngam rahooi ngaikha inlachaangdar sik eii.’ Zech 13:7
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Takkha woikhat kei'n kahongringli, kei'n nangni matiang Galileeya kasisik eii.” Matt 28:16
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Peter in Jisu diang aleimasang, “Mi rakip in nangdiang insuina innei-innum, Kei'n chu angtikniteii insuina neinuning!”
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Jisu'n Peter diang heiti, “Kei'n nang diang inthiangnga kitihi eii, awini zaantak hin Arkhong khan akhuong makma, nang in keihi woithum nazoot nutin.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Peter'n leimasang, “Kei'n pumile thisuomsik asuok innum, kei'n chu nangkha zootmak suptho nathonuning!”
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Khawa phakhan Gethsemane intiya inkoi amun khan Jisu'n inmanile inruoiya inheiwapha, siamruoi ngaidiang ati, “Kei'n soson kasiya Pathian kani phakhan, nangni hiwahin lei-inongru.”
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Pumi'n amale inruoiya Peter khat-um Zebedee sangai inni aleiruoi, halli pumi kha malung poongnale malung dongna khan aleisip.
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Khawa phakhan pumi'n inmani diang ati, “Kei karathahi thisik katungnga apoongjei; nangni hin om-inlang, keile inruoiya inringchak kha erui.”
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Ama'n matiang lekkhat asidetli, ameel nuoitiang enna inbok ah aleini, “E kapa, hiwahi acha-inchu kei diangnga inphut poongna rabinghi nakhaipiro! kha e-innum kei kalungdou emarase, takkha nang nalungdou kha erase.”
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Halli ama'n siamruoi inthum ngaidiang heikirpha, inmani inleizaal kha ajuomu, halli Peter diang ati, nangni'n “Kei le angtiame phadan inkhat um ningna-inringchak puimatormak?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Nangni'n matheemna khan ningchulmak nasik, inringchak inlang niru; ratha inchu athozoot, takkha taksa inchu asuol.”
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Woikhat um Jisu'n inlet ah akirra nina ajuonei, “E kapa, hiwa rabinghi Kei'n ka-inmak innum khaikathamak sik ejei inchu, nalungdou kha inthorase,”
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Ama'n woikhat heikirpha siamruoi ngai inleizaal kha ajuomunook; ajarchu inmani inmit leimakek matormu.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Jisu'n inmani woikhat amathaanna akirli, woithum huuina nina kha chongramol in-angrip ah aleini.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Khawa phakhan Jisu'n siamruoi ngaidiang aheikirra ati, “Nangni tuunkatug ninglazaalla poong ninglamachum be? Enru! phadan kha ajuonaijei; Miring Sapa kha manu karoon ngai kutchungnga inpenasik.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Intheitaru, eini situi; enru, kei kanapesuok sik mi kha hin omjei!”
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Jisu'n chong arilla omlaitak khan, enro, Judas, siamruoi soomleini ngai karra inkhat kha ahongjei, halli thiampu kalian ngaili katar ngai ihongtir, chemli ramol kachoi mipui katamtak amale inhong inruoi.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Halli pumi kapesuokpa khan jetna inkhat apeya aleiti, “Kei'n kimazoop mi kha eii; amakha surru!”
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Khawa phatak khan Judas Jisu koolla ahongnga, “Ocha, chubei” tia, amakha hongmazoop.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Jisu'n amadiang ati, “Suopui, nang in thosik ah nihong kha angme innot ah thoro!”
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Khat-um enru, Jisu le leikaom inmani ngai karra inkhat in achem keisuoa thiampu kaliankhet suokpa kuorkha aleitukthakpi.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Khawa phakhan Jisu'n amadiang ati, “Nachem kha akok ah thunkirro,” “Ajarchu chem kachoi rakip chemma inthisik eii.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Marwaan tirton legion soomleini kakhel tuuntak kakoolla juomasuo nasik kei'n kapadiang nimatornutin tia nang na-ngaidonbe?
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Kha katho inchu, angtho thoa Chong inthiang kha hintia asuoksik eii itikha huui tungniame?”
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Khawa phadantak khan Jisu'n mipui ngaidiang ati, “Dan kamakoi inkhat kasur sik angnga nangni'n chem khat-um ramol ningchoiya kei kanasur ninghongbe? Nisuorakip ah kei'n Biak-inn khan ka-in-ongnga kaminchu, halli nangni'n kei nasurmak chu. Luk 19:47; 21:37
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Takkha hiwarakip ngaihi Pathian chongkachoi ngai imajia chong kha tungnasik ah kasuok eii.”
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Halli Jisu kasur ngai'n Dan ocha ngaili katarngai inlei-inchunna, Thiampu Kaliankhet Caiaphas inna Jisu kha inleiruoi.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Takkha Thiampu Kaliankhet inntuol katung Peter in inlaakjenna anuk leijui, halli aluut ah angme hongkasuok sik ennasik raalpa ngai khale inlei in-ong.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Thiampu kalian ngaile katarrup rakip in Jisu chungnga akatuunmak sakhi thatnasik ah inleiratok;
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 takkha ama jarra maleisei sakhi kape mi katamma inhong innum, inmani'n iteii um leimumu. Ahekna ah miring inni inhongnga inhongti,
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 “Hiwa mipa'n, ‘Kei'n hiwa Pathian Biak-inn hi kathiatli nithum suungnga kasak mator aleiti.’ ”
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Thiampu Kaliankhet khan intheiya Jisu diang ati, “Nang iteii um masang nutinbe? nachungnga mi ngai'n inpe sakhi hi angme?”
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Takkha Jisu lei-omchianjei. Halli Thiampu Kaliankhet khan amadiang ati, “Pathian Sapa Messiah kha nang na-e inchu, akaring Pathian raming rakook inlang keinidiang rilro”
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Jisu'n amadiang ati, “Nang in natijei. Takkha kei'n nangni rakip diang kati, hiwa suoa Miring Sapa khan Akaraat khetpa changtiang in-ongnga marwaan suumphai chungnga ijuo kha nangni'n ningmusik eii!” Dan 7:13
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 Khawa pha Thiampu Kaliankhet khan apuondiar katherra ati, “Pathian kha kase ah aril jei! hiwakheella eini'n sakhi leisik arei ommakjei? enru, Pathian kha kase ah irilkha nangni'n ningjetjei! Levi 24:16
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Nangni'n angme ninglangaidon?”
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 Khawa phakhan inmani'n amaiya inmachilthuon halli kuttumma inleisuk; lekkhat ngai'n angemtaang inkabenna inti, Isa 50:6
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 “E Messiah, tume nang kanawuok? keini diang heirilro!”
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Peter in tuolla in-ongnga omlai, Thiampu Kaliankhetpa suok numeisa inkhat aheiwa ah amadiang ati, “Nang um Galilee Jisu le ninglei-inruoi.”
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Takkha ama'n inmani rakip maikuungnga zootmak ah aheiti, “Nang itikha kei jetmong,”
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 halli ama'n tuolkot khan asuok pha, leiilak suok numeisa inkhat in amakha aleimuwa khanna kaom mi ngaidiang ati, “Ama Nazareth Jisu le inlei-inlop eii.”
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 “Kei'n mipa kha jettakmong tia khomaak lei-insaamma,” woikhat zootnook makjei.
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Phabongkhat suo khawa koolla kangirra kaom ngai'n inheiwa ah Peter diang injuoti, “Inthiangnga nang um inmani ngai karra inkhat na-eii,” “Ajarchu nachongril khan kinnajet!”
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 Khawa phakhan, “Tume ma kha kei jetmong katakchungnga Pathian in poongna naperase tia khomaak insaam aphut jei!”
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 “Arkhong khan akhuongma, nang in kei kha woithum nazootnutin tia Jisu'n iti chongkha Peter in ahongngaidonjei.” Halli ama'n tuol asuok ah malung intook ah ajuochapjei.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.