Mateus 22

The New Testament in Kharam (KFW) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Hiwasuo Jisu'n woikhat inlet ah chongminkhina kha aneimanna mi ngaidiang aleiril.
1 De novo Jesus lhes falou por parábolas, dizendo:
2 “Marwaan Rengramchu, tuka-ang reng inkhat in asapa moiruoina ah bubaknasik insuuk khale in-ang.
2 — O Reino dos Céus é semelhante a um rei que preparou uma festa de casamento para seu filho.
3 Bukabak hongnasik ah koina cheii ipe ngaikha jokoiru tia ama suok ngai aleitir, takkha inmani leihong zootmu.
3 Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, mas estes não quiseram vir.
4 Khawa jarra woikhat asuok lekkhat ngaidiang hiwa chonghi apeya koina cheii inpe ngaidiang khan: Enru, Kei'n bubaknasik kha tuun kaminsuuk suojei; kei kasaraat ngai halli akanool kasechal ngai kathat ah chuon rakip ngaihi kaminsuuk suojei. Moiruoi bubakna hin hongtaru! tia aleitir
4 Enviou ainda outros servos, dizendo: “Digam aos convidados: Eis que já preparei o meu banquete; os meus bois e animais da engorda já foram abatidos, e tudo está pronto; venham para a festa.”
5 Takkha koina cheii kamu ngai'n sisik leingaidonmu halli inmani'n inchuon-inchuon tiangkhan: inkhat in aleiya, lekkhat in insiallou natiang inleisi,
5 Mas os convidados não se importaram e se foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio.
6 khawa khanna kaom aleiilak ngai'n asuok ngaikha insurra, inleiwuok, halli inleithat.
6 Outros, agarrando os servos, os maltrataram e mataram.
7 Rengpa kha araang theiya; raalmi ngai atirra mikathat ngaikha aminthat jei halli inkhuopui kha um mei aminhaaljei.
7 — O rei ficou furioso e, enviando as suas tropas, exterminou aqueles assassinos e incendiou a cidade deles.
8 Khawa phakhan ama'n asuok ngai akoiya inmani diang ati, Kei moiruoi bubakna sik hi kaminhekjei, takkha kikoi ngaihi kahong sik rahoi suok mujei.
8 Então disse aos seus servos: “A festa está pronta, mas os convidados não eram dignos.
9 Khawa jarra tuun nangni'n lampui ngaikhan si-inlang ning imu miring rakip ngaikha moiruoi bubakna sik ah juokoi ru.
9 Vão, pois, para as encruzilhadas dos caminhos e convidem para o banquete todos os que vocês encontrarem.”
10 Khawa jarra suok ngaikhan lamma insuok ah, katha khat-um kathamak rakip ngaikha inhong minchun; halli moiruoina munkha mipui akahong ngaikhan insipjei.””
10 E, saindo aqueles servos pelas estradas, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala do banquete ficou cheia de convidados.
11 “Rengpa khan ahong inchun ngai ka-en aheiluut pha, moiruoi puondiar kathomak miring inkhat aleimu.
11 — Mas, quando o rei entrou para ver os que estavam à mesa, notou ali um homem que não trazia veste nupcial
12 Rengpa in amadiang ati, “‘Suopui, angtho-thoa moiruoi puondiar tholeiya hiwahin nihongluut me?’’ takkha ama'n iteii um leirilmakjei.
12 e perguntou-lhe: “Amigo, como você entrou aqui sem veste nupcial?” E ele emudeceu.
13 Halli rengpa in suok ngaidiang aleiti, “‘Akeii akut khit inlang aziingna tuolkhan amakha kalekjuonru. Khawa munkhan ama'n aha karial ta achapsik eii.’’ ”” Matt 8:12; 25:30; Luk 13:28
13 Então o rei ordenou aos serventes: “Amarrem os pés e as mãos dele e atirem-no para fora, nas trevas; ali haverá choro e ranger de dentes.”
14 Ajarchu “Katamtak inkoi, takkha lekteiibit inkadang.””
14 Porque muitos são chamados, mas poucos são escolhidos.
15 Khawa phakhan Pharisee ngai'n insuok ah Jisu chongrilla inphut surnasik chuon inleiminsuuk.
15 Então os fariseus se retiraram e consultaram entre si como surpreenderiam Jesus em alguma palavra.
16 Halli Herod mi ngaile inmani siamruoi ngai intirra injuo minti, “Ocha,”” “Nang in akatuun naril, mi ngaidiang Pathian jarra akatuun lamkha naminchu, halli tu-inkhat um chimakche, ajarchu mimeel mimai enna chuonkatho emakche tihi keini'n kinjet.
16 E enviaram-lhe discípulos, juntamente com os herodianos, para lhe dizer: — Mestre, sabemos que o senhor é verdadeiro e que ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade, sem se importar com a opinião dos outros, porque não olha para a aparência das pessoas.
17 Khawa jarra keini diang narilpiro, angme ningaidon? Rome Rengpa Caesar diang rampar kapehi eini sina Dan akoibe emakli koimakbe?””
17 Assim sendo, diga-nos o que o senhor acha: é lícito pagar imposto a César ou não?
18 Jisu'n inmani thamakna kha ajet ah aheiti, “Akatha omchan katho ngai! Angsik ame kei nasursik ningtho?
18 Mas Jesus, percebendo a maldade deles, respondeu:
19 Rampar pesik sialkha keidiang naminmuru!””
19 Mostrem-me a moeda do imposto. Trouxeram-lhe um denário.
20 Halli ama'n inmani diang aleirakel, “Tu ramil li ramingme hiwa ngaihi?””
20 E Jesus lhes perguntou:
21 Inmani'n inleimasang, “Reng Caesar ta eii.””
21 Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
22 Khawa injet pha inmani'n inleingak; halli amakha inmathaanna insijei.
22 Ouvindo isto, se admiraram e, deixando-o, foram embora.
23 Ahongkaringnook tihi ommak kati Sadducee lekkhat khawani khan Jisu diang inhongnga inhongrakel.
23 Naquele dia, alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se de Jesus e lhe perguntaram:
24 Inmani'n inti, “Ocha,”” “Moses in, mi inkhat in saneileiya athi inchu, ama unai inkhat in chulmeinu kha neita sa aneisik eii, khawa sangai kha akathipa sangai eii tia inleisik eii aleiti. Innidan 25:5
24 — Mestre, Moisés disse: “Se alguém morrer, não tendo filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.”
25 Keini karra unai sari kinleiom; upakhetpa khan numei aleinei halli saneileiya athijei, anumei kha anai ngaidiang aleidajei.
25 Ora, havia entre nós sete irmãos. O primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher para seu irmão.
26 Khale in-angrip ah inni huuina, inthum huuina, insuona khet ah sari huuina anaipa diang um aleisuokjei.
26 O mesmo aconteceu com o segundo, com o terceiro, até o sétimo.
27 Ajuohekna khetkhan numeisanu kha um athijei.
27 Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 Khawa jarra tuunchu hongring nookna nikhuo nikhan, amahi tu numei esikme? ajarchu inmani rakip in amakha inleinei.””
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete ela será esposa? Porque todos casaram com ela.
29 Jisu'n inmani diang aleimasang, Chong inthiang emakli Pathian ranak kha nangni'n jetmakchu jarra, “nangni lamleii tiang ningsijei!
29 Jesus respondeu:
30 Ajarchu kathi ngaikhan inhongring pha, inmani khachu marwaan tirton ngai ang-inta marwaanna in-omsik eii, inmanidiang inkanei moikaruoi ti omnuni.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem se dão em casamento, mas são como os anjos no céu.
31 Kathi ngai'n inhongringnook sik jarra: Pathian in nangni diangnga itikha lateel ngaimak chube? ati,
31 Quanto à ressurreição dos mortos, vocês nunca leram o que Deus disse a vocês:
32 “‘Kei Abraham Pathian, Isaac Pathian khat-um Jacob Pathian ka-eii,’’ Amachu kathi ngai Pathian emak takkha akaring ngai Pathian eii.”” Suok 3:6
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó”? Ele não é Deus de mortos, e sim de vivos.
33 Mipui in hiwa injetpha, inmani'n ama minchuna khan inleingak.
33 Ouvindo isto, as multidões se maravilhavam da sua doutrina.
34 Jisu'n Sadducee ngaikha min-om chianjei tikha Pharisee ngai'n injet phakhan, inmani rakip in inchunna inleinei,
34 Entretanto, os fariseus, sabendo que Jesus havia silenciado os saduceus, reuniram-se em conselho.
35 Halli inmani ngai karra, sina Dan ocha inkhat in, chongrakel nale inruoiya ama surnasik lei-ensui.
35 E um deles, intérprete da Lei, querendo pôr Jesus à prova, perguntou-lhe:
36 “Ocha,”” “Sina Dan suungnga huwa chongpeii hume kalokkhet?””
36 — Mestre, qual é o grande mandamento na Lei?
37 Jisu'n aleimasang, “ “‘Pumi na Pathian kha namalung, naratha, halli na-ngaidonna pumpuiya minriangro.’’ Innidan 6:5
37 Jesus respondeu:
38 Hiwahi akalokkhet khat-um ma-insakhet chongpeii kha eii.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Halli hi angnga inni huuina kha um: “‘Nang in na-indiang na-inwaipui ngai kha napumtak angnga minriangro.’’ Levi 19:18
39 E o segundo, semelhante a este, é: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
40 Moses sina Dan khat-um Pathian chongkachoi ngai minchuna kha hiwa chongpeii inni hin araya ah ahuui wiakjei.”” Luk 10:25-28
40 Destes dois mandamentos dependem toda a Lei e os Profetas.
41 Pharisee lekkhat in inlei intup pha, Jisu'n inmani diang aheirakel,
41 Estando reunidos os fariseus, Jesus lhes perguntou:
42 “Messiah jarra angme ningngaidon? Ama hi tu sapa me?””
42 — O que vocês pensam do Cristo? De quem é filho? Eles responderam: — De Davi.
43 “Jisu'n inmani diang ati, kha e-inle, David in Ratha ah amadiang angtho-thoa “‘Pumi’’ tia ikoime? David in ati,
43 E Jesus perguntou:
44 “‘Pumi in Kapumi diang ati:
44 “Disse o Senhor ao meu Senhor:
45 David in amakha “‘Pumi’’ tia akoi inchu, angtho-thoa Messiah hi David sapa esikme?””
45 — Portanto, se Davi o chama de Senhor, como ele pode ser filho de Davi?
46 Tu inkhat in num Jisu diang chong inkhat um leimasang mator mujei, khawani makheiya inphut tu-inkhat innum amadiang chong inkhat um rakelmujei.
46 E ninguém podia lhe responder uma palavra; e a partir daquele dia ninguém mais ousou fazer perguntas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.