Mateus 13

The New Testament in Kharam (KFW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Khawa nikhuo takkhan Jisu'n inn kha amathaanna asuok ah tuidiil khamtiang aleisi, khawakhan ama'n kaminchu sik ah alei in-ong.
1 Naquele mesmo dia Jesus saiu de casa, foi para a beira do lago da Galileia, sentou-se ali e começou a ensinar.
2 Mipui katamtak ama koolla inlei inchun khawa jarra ama'n rakuong inkhat suungnga aluut ah alei in-ong, halli mipui katamtak in tuikham khan inleingir. Luk 5:1-3
2 A multidão que se ajuntou em volta dele era tão grande, que ele entrou num barco e sentou-se; e o povo ficou em pé na praia.
3 Khawa khan Jisu'n chongminkhina aneiya chong angjet inmani diang aleirilpi.
3 Jesus usou parábolas para ensinar muitas coisas. Ele disse:
4 Ama'n leiya muchiru aheiwor pha, lekkhat in lamsirra achul, halli wa ngai inheiwa ah inruut li inbak.
4 Quando estava espalhando as sementes, algumas caíram na beira do caminho, e os passarinhos comeram tudo.
5 Aru lekkhat in lung chungnga neipil toomna mun ngaikhan achul, neipil inthuukmak jarra aru kha innottheiya ahongkek.
5 Outra parte das sementes caiu num lugar onde havia muitas pedras e pouca terra. As sementes brotaram logo porque a terra não era funda.
6 Takkha kani hongsa phakhan achiak teii ngaikha inwuoi jei; ajarchu arajung kha inthuuk ah leisimak, khale inruoiya achiak ngaikha innot ah acharjei.
6 Mas, quando o sol apareceu, queimou as plantas, e elas secaram porque não tinham raízes.
7 Aru lekkhat in raling karra achul, ahongmoong takkha achiak kha raling in amakhujei.
7 Outras sementes caíram no meio de espinhos, que cresceram e sufocaram as plantas.
8 Aru lekkhat in neipil hoina khan achul, halli lekkhat in rajakhat, lekkhat in soomruk, khat-um lekkhat in soomthum ahong inra.””
8 Mas as sementes que caíram em terra boa produziram na base de cem, de sessenta e de trinta grãos por um.
9 Halli Jisu'n ahekna ah ati, “Akuor indou ama khan rangai rase!””
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Khawasuo khan siamruoi ngai'n Jisu diang inhongnga inleirakel. “Angsikme nang in mipui ngaidiang chongnaril pha chongminkhina nineiman?””
10 Então os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que o senhor usa
11 Halli Jisu'n aleimasang, “Marwaan Rengram jarra inthup ngai jetnasik nangni diang innapejei, takkha inmani diang chu emak.””
11 Jesus respondeu:
12 Ajarchu mi kaneipa diang khan kheella inpedel sik eii; takkha iteii akaneimak mipa ama diangnga inphut inei lekteii kha um inkhaidel sik eii. Matt 25:29; Mk 4:25; Luk 8:18; 19:26
12 Pois quem tem receberá mais, para que tenha mais ainda. Mas quem não tem, até o pouco que tem lhe será tirado.
13 Kei'n chongminkhina kaneimanna inmani diang karilna ajarchu inmani'n in-en, takkha mumu, inrangai, takkha jetmu emakli ngaidon matormu.
13 É por isso que eu uso parábolas para falar com essas pessoas. Porque elas olham e não enxergam; escutam e não ouvem, nem entendem.
14 Halli Isaiah chongril kha inmani diang pui ahongtung jei:
14 E assim acontece com essas pessoas o que disse o
15 ajarchu inmani malungnga jetzootmu,
15 Pois a mente deste povo está fechada:
16 “Nangni sik ah chu, angtuk ningrawaan kathame! Ning mit in amu halli ning kuor in ajet. Luk 10:23,24
16 Jesus continuou, dizendo:
17 Nangni diang inthiangnga kei'n karil khachu Pathian chongkachoi ngai li mi katuun ngai'n angme nangni imu kha inleimu zoot, takkha leimu matormu, halli angme nangni ijet ngaikha leijet matormu.
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: muitos profetas e muitas outras pessoas do povo de Deus gostariam de ver o que vocês estão vendo, mas não puderam; e gostariam de ouvir o que vocês estão ouvindo, mas não ouviram.
18 “Hanchu, muchi kaworpa chongminkhi in angme iti kha rangairu halli inchuru.
18 — Então escutem e aprendam o que a
19 Tu ennum Rengram jarra chong kha ajetli akangaidon tungmak ngai kha hiwa lamkoolla kachul muchiru khale in ang. Akathamak kha aheiwa ah inmani malung suungnga inwor muchi kha aleikhaipi.
19 As pessoas que ouvem a mensagem do vem e tira o que foi semeado no coração delas.
20 Lungkarra kachul muchi khachu tuka-ang in chong kha injetli innot ah karok ah kakeiluut ngaikha tina eii.
20 As sementes que foram semeadas onde havia muitas pedras são as pessoas que ouvem a mensagem e a aceitam logo com alegria,
21 Takkha inmani diang arajung kha inthuukmak jarra soot leidei matormu, Khawa chong jarra poongna emakli raalna aheiwa pha khan, inmani innot ah inmangjei.
21 mas duram pouco porque não têm raiz. E, quando por causa da mensagem chegam os sofrimentos e as perseguições, elas logo abandonam a sua fé.
22 Halli raling karra kachul muchiru ngaikhan tuka-ang chong kha kajet; takkha hiwa ringkhuo jarra poongna le neile nung manuomna ngaikhan chong kha adiip ah, inmani kakara mak ngaikha atina eii.
22 Outras pessoas são parecidas com as sementes que foram semeadas no meio dos espinhos. Elas ouvem a mensagem, mas as preocupações deste mundo e a ilusão das riquezas sufocam a mensagem, e essas pessoas não produzem frutos.
23 Halli neipil hoina munna inwor muchiru ngaikhan tuka-ang chong kha rangai li kajet: lekkhat in rajakhat, lekkhat in soomruk, halli lekkhat in soomthum kakara ngai tina eii.””
23 E as sementes que foram semeadas em terra boa são aquelas pessoas que ouvem, e entendem a mensagem, e produzem uma grande colheita: umas, cem; outras, sessenta; e ainda outras, trinta vezes mais do que foi semeado.
24 Jisu'n chongminkhi inkhat arilla aleiti: “Marwaan Rengram khachu miring inkhat in muchiru katha kha aleiya iwor khale in-ang.
24 Jesus contou outra parábola . Ele disse ao povo:
25 Halli zaankhat, mi rakip inzaal pha, ama inhalpuipa kha aheiwa ah halli gehu karkhan leiharru aworra aleisijei.
25 Certa noite, quando todos estavam dormindo, veio um inimigo, semeou no meio do trigo uma erva ruim, chamada joio, e depois foi embora.
26 Achiak ngaikha ahonglok halli abuo ahongsuok pha khanchu leihar ngai kha um indangjei.
26 Quando as plantas cresceram, e se formaram as espigas, o joio apareceu.
27 Mipa suok ngaikhan ama diang inheiwa ah inti, “‘Ocha, nang in naleiya muchiru katha niwor emak abe? honname hiwa leihar ngai kaheiwa hi?’’
27 Aí os empregados do dono das terras chegaram e disseram: “Patrão, o senhor semeou sementes boas nas suas terras. De onde será que veio este joio?”
28 “‘Hichu naka enzootmak lekkhat itho eii,’’ tia ama'n aleimasang. “‘Asuok ngaikhan amadiang inrakel, keini kinsili leihar ngai kinjuochuon sik hi namanuom be?’’
28 — “Foi algum inimigo que fez isso!”, respondeu ele.
29 Ama'n aleimasang, “‘Chuonmaru,’’ “‘ajarchu nangni'n leihar ningchuon kaalkhan gehu lekkhat um inphoidel acha.
29 — “Não”, respondeu ele, “porque, quando vocês forem tirar o joio, poderão arrancar também o trigo.
30 Gehu le leihar kha inniya inrakhool maklaiseng moongsuom tarasu. Kei'n leikarakhool ngai diangkhan tipitakte ma-insa ah leihar kha khoomchun inlang haal sik ah khitchunru, halli gehu kha khomchun inlang kei sapang khan juothunru.’’ ””
30 Deixem o trigo e o joio crescerem juntos até o tempo da colheita. Então eu direi aos trabalhadores que vão fazer a colheita: ‘Arranquem primeiro o joio e amarrem em feixes para ser queimado. Depois colham o trigo e ponham no meu depósito.’ ”
31 Jisu'n inmani diang chongminkhina khat apenook ah ati: “Marwaan Rengram khachu miring inkhat in anchamru kha aleili ama leiya iwor hile in-ang.
31 Jesus contou outra parábola . Ele disse ao povo:
32 Hiwahi muchiru rakip karra akasiin khet kha eii, takkha ahongmoong pha khanchu, thingchiak ngai karra akalok khet thingkuung ahong eii. Khawajarra lairalak ah wa ngai'n inheiwali abaak ngaikhan inrabu inhong phan.””
32 Ela é a menor de todas as sementes; mas, quando cresce, torna-se a maior de todas as plantas. Ela até chega a ser uma árvore, de modo que os passarinhos vêm e fazem ninhos nos seus ramos.
33 Jisu'n inmani diang chongminkhina inkhat arilnook ah ati: “Marwaan Rengram khachu, numeisa inkhat in chol lekkhat aleiya waipooldi saida inthum khan minchella chol hongthei maklaiseng ida khale in-ang.””
33 Jesus contou mais esta parábola para o povo:
34 Jisu'n hiwa rakip ngaihi chongminkhina kha aneimanna mipui diang aleiril; ama'n chongminkhina neiman lekleiya iteii um inmani diang leirilmak.
34 Jesus usava parábolas para dizer tudo isso ao povo. Ele não dizia nada a eles sem ser por meio de parábolas.
35 Ama'n hiwa itho ngaihi Pathian chongkachoipa ileiril kha huui tungnasik eii,
35 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito: “Usarei parábolas quando falar com esse povo e explicarei coisas desconhecidas desde a criação do mundo.”
36 Jisu'n mipui ngai ada ah inn suungtiang aluut pha, ama siamruoi ngai inheiwa ah ama diang injuoti, “Leihar ruwa chongminkhina hin angme tina keini diang narilpiro.””
36 Então Jesus deixou a multidão e voltou para casa. Os discípulos chegaram perto dele e perguntaram: — Conte para nós o que quer dizer a
37 Jisu'n aleimasang, “Muchiru katha kaworpa kha Miring Sapa kha eii;
37 Jesus respondeu:
38 lei khan nuoipilchung hi eii; muchiru katha ngaikhan Rengram mi ngaikha in eii; leihar ngaikhan Akathamakpa sangai kha in eii;
38 O terreno é o mundo. As sementes boas são as pessoas que pertencem ao .
39 Halli inhalpui leiharru kaworpa ama khan Seitan kha eii. Saangrakhool pha khan nuoipilchung hekni kha eii, halli saangkarakhool ngaikhan marwaan tirton ngaikha in eii.
39 O inimigo que semeia o joio é o próprio Diabo. A colheita é o fim dos tempos, e os que fazem a colheita são os anjos.
40 Leihar ngaikha inkhoomchunna meiya inhaalle in angrip ah, nuoipilchung hekni khannum hi angnga alasuoksik eii:
40 Assim como o joio é ajuntado e jogado no fogo, assim também será no fim dos tempos.
41 Miring Sapa in ama marwaan tirton ngaikha juotirta mi ngai manu ah kamachul ngaile thomaksik katho ngai rakip ama Rengram makheiya alaminchunsik eii,
41 O Filho do Homem mandará os seus anjos, e eles ajuntarão e tirarão do seu Reino todos os que fazem com que os outros pequem e também todos os que praticam o mal.
42 halli inmani kha meisuungnga indeengluutsik eii, khawamun khan inmani chap le hakarialna inlanei sik eii.
42 Depois os anjos jogarão essas pessoas na fornalha de fogo, onde vão chorar e ranger os dentes de desespero.
43 Pa Rengram khan Pathian mi ngai'n kani angnga inlawar sik eii. akuor indou ama khan rangai rase!
43 Então o povo de Deus brilhará como o sol no Reino do seu Pai. Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.
44 “Marwaan Rengram hi, Miring inkhat in leiya inphuumma kaom amankatam neinaak inmu khale in-ang. Ama'n amakhudella karok ah asiya ineirakip ajuorra, halli akirra lei kha ajuo incho jei.
44 — O
45 “Halli Marwaan Rengram hi, Mi inkhat in lungman katamkhet iratok khale in-ang,
45 — O
46 ama'n lungmankatam amu pha, ama asiya, inei rakip kha ajuorra halli khawa lungman katam kha ajuo incho jei.
46 Quando encontra uma pérola que é mesmo de grande valor, ele vai, vende tudo o que tem e compra a pérola.
47 “Woikhat um, marwaan Rengram hi, ngaphung rakip kasur ngakasurmi lekkhat in tuidiil suungnga inmani leen inwor khale in-ang.
47 — O
48 Leen kha asip pha, inmani'n tuikham tiang inkeisuo ah halli in-in ongnga nga katha seng kha paisuungnga inthun halli kathamak sengkha inkalekjuon jei.
48 E, quando está cheia, os pescadores a arrastam para a praia e sentam para separar os peixes: os que prestam são postos dentro dos cestos, e os que não prestam são jogados fora.
49 Nuoipilchung hekni um hiwa laka ang sik eii: marwaan tirton ngaikhan lajuo inta mi katha ngai diangnga inphut mi kathamak ngai kha lathen inta
49 No fim dos tempos também será assim: os anjos sairão, e separarão as pessoas más das boas,
50 halli inmani ngaikha meisuungnga inlahiailuut sik eii, khawa munkhan inmani chap le hakarialna inneisik eii.
50 e jogarão as pessoas más na fornalha de fogo. E ali elas vão chorar e ranger os dentes de desespero.
51 “Hiwa rakip hi nangni ningjet jeibo?”” tia Jisu'n inmani diang aleirakel.
51 Então Jesus perguntou aos discípulos: — Sim! — responderam eles.
52 Halli khan ama'n aleimasang, “Hiwa tinachu, marwaan Rengramma siamruoi ka eii Sinadan ocha rakip ngai'n ama neinaak bukna makheiya inphut phur kathar li maruo heikakeisuo inn-pupa khale in-ang.””
52 Jesus disse:
53 Jisu'n hiwa chongminkhina arilsuo pha, ama'n khawa munkha aleimathaan jei
53 Quando Jesus acabou de contar essas parábolas , saiu dali
54 halli ama'n akhuo tiang akirnook jei. Inmani Synagogue khan aleiminchu, halli ama minchuna kajet rakip in inleingak ah inti, “Huwa makheiya ama'n hinnakati singwar imume?”” Inmani'n inleirakel. “Halli chuon inlak ngai hile imume?
54 e voltou para a cidade de Nazaré, onde ele tinha morado. Ele ensinava na sinagoga , e os que o ouviam ficavam admirados e perguntavam: — De onde vêm a sabedoria dele e o poder que ele tem para fazer milagres?
55 Amahi thingchuon kathopa sapa emak abe? Anu Mary, James, Joseph, Simon khat-um Judas anai ngai emuwabe?
55 Por acaso ele não é o filho do carpinteiro? A sua mãe não é Maria? Ele não é irmão de Tiago, José, Simão e Judas?
56 Asar ngai rakip um einile hin niomsuom emak abe? Hunname hiwa rakip ama'n imu hi?””
56 Todas as suas irmãs não moram aqui? De onde é que ele consegue tudo isso?
57 Khan intia inmani'n ama kha leizootmu jei.
57 Por isso ficaram desiludidos com ele. Mas Jesus disse:
58 Ajarchu inmani'n leingamnamu jarra, khawakhan ama'n chuon-inlak kha katamma leithomak.
58 Jesus não pôde fazer muitos milagres ali porque eles não tinham fé.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.