Mateus 12

The New Testament in Kharam (KFW) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Khawasuo sootlekleiya Jisu'n Sernikhuo inkhat ah gehubil asamma aleisi. Ama siamruoi ngaikha inwon aleichampi, khawa jarra inmani'n gehu wuui inchinna khat-um gehuru kha kabak inleiphut jei. Innidan 23:25
1 Por aquele tempo, Jesus estava caminhando pelos campos de cereal, num sábado. Seus discípulos, sentindo fome, começaram a colher espigas e comê-las.
2 Hiwahi pharisee ngai'n inmupha, inmani'n Jisu diang inleiti, “Enru, Hiwa Sernikhuo ni nasiamruoi ngai'n thomak sik eini sina Dan izootmak kha intho!””
2 Alguns fariseus os viram e protestaram: “Veja, seus discípulos desobedecem à lei colhendo cereal no sábado!”.
3 Jisu'n aleimasang, “David inruoipui ngaile ama awon achampha angme inleitho nangni lateel ngaimak chube? 1 Sam 21:1-6
3 Jesus respondeu: “Vocês não leram nas Escrituras o que fez Davi quando ele e seus companheiros tiveram fome?
4 Ama'n Pathian inna aluut ah, thiampu ngai bit bak kacha inmani bak sik chu Dan izootmak, Pathian diangnga inpe waipool kha, ama khat-um ama inruoipui ngai'n inleibak. Levi 24:9
4 Ele entrou na casa de Deus e, com seus companheiros, comeram os pães sagrados que só os sacerdotes tinham permissão de comer.
5 Kha emakli Jihudi ngai sernikhuo rakip thiampu ngai'n Biak-inn suungnga Jehudi ngai sernikhuo Dan inmakoi innum inmani masialna ommak ti Moses Dan kha nangni lateel ngaimak chube? Teelna 28:9,10
5 E vocês não leram na lei de Moisés que os sacerdotes de serviço no templo podem trabalhar no sábado?
6 Biak-inn neek ah akalok angmekhat hin om tihi kei'n nangni diang kanarilpi eii.
6 Eu lhes digo: há alguém aqui maior que o templo!
7 Chong inthiang in ati, “‘Kei imanuom khachu riangwai kha eii, sa ah doiphur inpe kha emak.’’ Nangni'n hiwahi inthiangnga angtiname ningleijet inchu, thosialna kaneimak mi ngaidiang nangni'n noonkuung ninglei pemak sik eii; Matt 9:13; Hos 6:6
7 Vocês não teriam condenado meus discípulos inocentes se soubessem o significado das Escrituras: ‘Quero que demonstrem misericórdia, e não que ofereçam sacrifícios’.
8 Ajarchu miring Sapa hi Sernikhuo Pumi kha eii.””
8 Pois o Filho do Homem é senhor até mesmo do sábado”.
9 Khawa mun amathaanna Jisu Synagogue inkhat ah aleisi,
9 Então Jesus foi à sinagoga local,
10 Khawa munkhan akut kathi miring inkhat aleiom. Halli Jisu ithosial noonkuung pesik kamanuom mi lekkhat kha khan inlei-om, “Sernikhuo ni mi mindam sik hi eini sina Dan izootbe?”” tia inmani'n ama diang inleirakel.
10 onde viu um homem que tinha uma das mãos deformada. Os fariseus perguntaram a Jesus: “A lei permite curar no sábado?”. Esperavam que ele dissesse “sim”, para que pudessem acusá-lo.
11 Jisu'n aleimasang, “Nangni karra inkhat in keelngam inkhat anei halli khawa kha inthuuk khur inkhat ah Sernikhuo ni ata inle ama'n mahuum li keisuo makniya be? Luk 14:5
11 Jesus respondeu: “Se um de vocês tivesse uma ovelha e ela caísse num poço no sábado, não trabalharia para tirá-la de lá?
12 Miring inkhat in keelngam inkhat neek ah aman atamwiai! khawa jarra, Sernikhuo ni chuon katha thosik hi Dan izoot kha eii.””
12 Quanto mais vale uma pessoa que uma ovelha! Sim, a lei permite que se faça o bem no sábado”.
13 Halli ama'n kut kathi mipa diang ati, “Nakut heisoonro.””
13 Em seguida, disse ao homem: “Estenda a mão”. Ele a estendeu, e ela foi restaurada e ficou igual à outra.
14 Halli Pharisee ngai'n insuok ah khat-um Jisu thatnasik ah ininsiam jei.
14 Então os fariseus convocaram uma reunião para tramar um modo de matá-lo.
15 Jisu'n ama chungnga thatnasik ininsiam kha ajetpha, khawa mun makheiya aleisijei; khat-um mi katamtak in ama inleijui. Ama'n akana rakip aleimindam
15 Jesus, sabendo o que planejavam, retirou-se daquela região. Muitos o seguiram, e ele curou todos os enfermos que havia entre eles.
16 halli inmani diang ama jarra aleiilak ngai diang rilpi maknasik ah chong kanatak aleipeii.
16 Contudo, advertiu-lhes que não revelassem quem ele era.
17 Hiwa ama'n athona jarchu Pathian chongkachoipa Isaiah diangnga Pathian in angme ileiti kha huui tungnasik eii:
17 Cumpriu-se, assim, a profecia de Isaías a seu respeito:
18 “Enru, kei'n kikadang jei, kasuok,
18 “Vejam meu Servo, aquele que escolhi. Ele é meu Amado; nele tenho grande alegria. Porei sobre ele meu Espírito, e ele proclamará justiça às nações.
19 Ama'n murruolsiak thonuni emakli kheeknuni,
19 Não lutará nem gritará, nem levantará a voz em público.
20 Matorna chongtan katuun aminsi maklaiseng,
20 Não esmagará a cana quebrada, nem apagará a chama que já está fraca. Por fim, ele fará que a justiça seja vitoriosa.
21 halli ama chungnga mi rakip in ngamna indasik eii.””
21 E seu nome será a esperança de todo o mundo”.
22 Miring lekkhat in Jisu diang raikhuo kaluut mitkacho khat-um chongkaril theimak miring inkhat inhongruoi. Jisu'n mipa kha aleimindam, khawa jarra ama'n chong rilthei jei halli amujei.
22 Então levaram até Jesus um homem cego e mudo que estava possuído por um demônio. Jesus o curou, e ele passou a falar e ver.
23 Mipui rakip in Jisu ithohi angme tia inleingak, “Amahi David Sapa emak be?”” tia inmani'n inleirakel.
23 Admirada, a multidão perguntou: “Será que este homem é o Filho de Davi?”.
24 Pharisee ngai'n hiwahi inleijet pha, inmani'n inleimasang, “Ama'n raikhuo ngai ipuut suok hi inmani lamkakei Beelzebul in ama diang ranak ape jarra eii.”” Matt 9:34; 10:25
24 No entanto, quando os fariseus souberam do milagre, disseram: “Ele só expulsa demônios porque seu poder vem de Belzebu, o príncipe dos demônios”.
25 Jisu'n angme inmani ngaidon kha aleijet, halli inmani diang ama'n aleiril, “Rengram rakip in intheinuo ah rup inthenkhoiya inkhat li inkhat ininsuol inchu kasoot ah ngirmatornunu. Halli khuopui inkhattak emakli innsuungkhur inkhat li inkhat ininsuolla rup inthenkhoi inchu lekni ah chulsik eii.””
25 Jesus conhecia os pensamentos deles e respondeu: “Todo reino dividido internamente está condenado à ruína. Uma cidade ou família dividida contra si mesma se desintegrará.
26 Ajarchu Seitan in Seitan kha apuutsuok inchu ama amatak chungnga inthenkhoi jei, kha ejei inle ama rengram kha langir matorniabe?
26 Se Satanás expulsa Satanás, está dividido e luta contra si mesmo. Seu reino não sobreviverá.
27 Kei'n Beelzebul ranak ah raikhuo ngai kapuut suok inle ningnuk kajui ngai'n tu ranak ah inmani inpuut suok me? khawa jarra inmani'n nangni chongkatan ngaikha in esik ejei!
27 Se eu expulso demônios pelo poder de Belzebu, o que dizer de seus discípulos? Eles também expulsam demônios, de modo que condenarão vocês pelo que acabaram de dizer.
28 Takkha kei'n Pathian ratha ah raikhuo ngai hi kapuut suok jei inchu Pathian Rengram kha nangni chungnga ajuokatung ejei.
28 Mas, se expulso demônios pelo Espírito de Deus, então o reino de Deus já chegou até vocês.
29 “Emakli akaraat mipa kha ma-insa ah khit leiya tume mi karaatpa inn kha makoi li ama phurpai ngai kalei matorsik? Inkhit suoli bit ama inna kaom phurngai kha amaruup matorsik eii.””
29 Afinal, quem tem poder para entrar na casa de um homem forte e saquear seus bens? Somente alguém ainda mais forte, alguém capaz de amarrá-lo e saquear sua casa.
30 Tu e-innum kei le inruoimak ama kha kei na-inhalpui eii; halli tu e-innum kei le inruoiya nakakhompui mak ama kha inthiangnga akakalekchen kha eii. Mk 9:40
30 “Quem não está comigo opõe-se a mim, e quem não trabalha comigo na verdade trabalha contra mim.
31 Hiwajarra kei'n nangni diang kiril eii, miring ngai manu rakip le inmani'n inril akathamak rakip kha inngaidam pisik eii, takkha tu e-innum Ratha Inthiang kha kase ah karil kha rangaidam nuni.
31 “Por isso eu lhes digo: todo pecado e toda blasfêmia serão perdoados, mas a blasfêmia contra o Espírito não será perdoada.
32 Halli Miring Sapa chungnga karilse tuka-ang ama kha arangaidam sik eii, takkha Ratha Inthiang chungnga akaril tuka-ang ama khachu tuun emakli apha rakip ah rangaidam omnuni jei. Luk 12:10
32 Quem falar contra o Filho do Homem será perdoado, mas quem falar contra o Espírito Santo não será perdoado, nem neste mundo nem no mundo por vir.
33 “Thingkuung kha mintharu halli akara kha atha sik eii; emakli thingkuung kha minthamaru halli ama kara kha thanuni, ajarchu thingkuung khachu ama kara khanna nijet eii.”” Matt 7:20; Luk 6:44
33 “Uma árvore é identificada por seus frutos. Se a árvore é boa, os frutos serão bons. Se a árvore é ruim, os frutos serão ruins.
34 E, maruul tusuon ngai, nangni'n kathachu emak chu ah angtho-thoa akatha chong ningril sikme? Ajarchu angme ningmalungnga kasip ngaikha murra ningrilsuok. Matt 3:7; 23:33; Luk 3:7; Matt 15:18; Luk 6:45
34 Raça de víboras! Como poderiam homens maus como vocês dizer o que é bom e correto? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Mikatha mi'n akatha phur kha akarei makheiya akatha phur aheikeisuo, khat-um akathamak mi in akathamak phur kha akarei makheiya akathamak phur ngai aheikeisuo.
35 A pessoa boa tira coisas boas do tesouro de um coração bom, e a pessoa má tira coisas más do tesouro de um coração mau.
36 “Kei'n nangni diang karil, mi ngai'n inleiril chongriam rakip ngai Chongtan Nikhuo khan ajar kha inlape sik eii.
36 Eu lhes digo: no dia do juízo, vocês prestarão contas de toda palavra inútil que falarem.
37 Ajarchu nang hi akadik emakli kadikmak eii ti malar nasik nachongril ngaikha neiman inta nang kha chong innatanna sik eii.””
37 Por suas palavras vocês serão absolvidos, e por elas serão condenados”.
38 Halli Dan ocha lekkhat li Pharisee lekkhat ngai'n inti, “Ocha,”” “keini'n nang diangnga chuon-inlak inkhat nitho kinmuzoot.””
38 Alguns dos mestres da lei e fariseus vieram a Jesus e disseram: “Mestre, queremos que nos mostre um sinal de sua autoridade”.
39 “Khawakhan Jisu'n aleimasang, kathamak li zool-inthai tuunna khang mi ngai'n chuon-inlak kha innarakel, takkha Pathian chongkachoi Jonah diangnga inpe chuon-inlak kha elekleiya chuon inlak inkhat-um khawa khan napenuni jei. Matt 16:4; Mk 8:12
39 Jesus, porém, respondeu: “Vocês pedem um sinal porque são uma geração perversa e adúltera, mas o único sinal que lhes darei será o do profeta Jonas.
40 Jonah apumtak nga kalok suungnga suunthum le zaanthum alei-om khale in-angrip ah, Miring Sapa kha nuoipil suungnga suunthum zaanthum alaomsik eii. Jona 1:17
40 Pois, assim como Jonas passou três dias e três noites no ventre do grande peixe, o Filho do Homem ficará três dias e três noites no coração da terra.
41 Nineveh mi ngai'n Chongtan Nikhuoni hongngir inta halli nangni kha noonkuung innape sik eii, ajarchu Jonah chongril kha inmani'n injet pha inmanuwa inphut inmalung inleithuul; kei'n nangni diang kiti khachu enru Jonah neek ah kalok inkhat hin aom.
41 “No dia do juízo, os habitantes de Nínive se levantarão contra esta geração e a condenarão, pois eles se arrependeram de seus pecados quando ouviram a mensagem anunciada por Jonas; e vocês têm à sua frente alguém maior que Jonas!
42 Chongtan Nikhuoni khan Sheba Rengnu in hongngirta halli nangni kha noonkuung innapesik eii, ajarchu aram makheiya Reng Solomon singna iminchu kha akarangai sik aleihong; takkha enro, kei'n nangni diang kati, Solomon neek ah kalok inkhat kha hin aom! 1 Reng 10:1-10; 2 Khang 9:1-12
42 A rainha de Sabá também se levantará contra esta geração no dia do juízo e a condenará, pois veio de uma terra distante para ouvir a sabedoria de Salomão; e vocês têm à sua frente alguém maior que Salomão!
43 “Miring inkhat suungnga ratha kathamak inkhat aheisuok pha, ama'n tui ommakna ramma aleisiya soongmachum nasik mun inkhat aleiratok, takkha leimumak.
43 “Quando um espírito impuro deixa uma pessoa, anda por lugares secos à procura de descanso, mas não o encontra.
44 Ama'n atheinuo ah inti, “‘Kei ka inna kei kirtak te.’’ Halli ama akirra inn karuok, inthiang khat-um katha ah inda kha ajuomu.
44 Então, diz: ‘Voltarei à casa da qual saí’. Ele volta para sua antiga casa e a encontra vazia, varrida e arrumada.
45 Khawa phakhan ama asuok ah amaneek ah akathamak ratha sari aheiruoi, halli khawa khan inmani inhongnga in-om jei. Khawa jarra miringpa ringkhuo kha matiangnga omchan neek ah ahekna kha kheella thamakjei. Hiwahi eii tuunna khang mi kathamak ngai diang alakasuok sik.””
45 Então o espírito busca outros sete espíritos, piores que ele, e todos entram na pessoa e passam a morar nela, e a pessoa fica pior que antes. Assim acontecerá com esta geração perversa”.
46 Jisu'n mipui ngaidiang chongril laitak khan, enru, anu le anai ngai'n ama in-inbiakpui zoot ah inmani'n tuolla inleingir.
46 Enquanto Jesus falava à multidão, sua mãe e seus irmãos estavam do lado de fora, pedindo para falar com ele.
47 Khawa jarra mi inkhat in ama diang aleiti, “Enro, nanu li nanai ngai'n nang inna-inbiakpui zoot ah inmani'n tuolla inngirra inom.””
47 Alguém disse a Jesus: “Sua mãe e seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor”.
48 Jisu'n ama diang aleimasang, “Tume kei kanu? Tu ngaime kei kanai ngai?””
48 Jesus respondeu: “Quem é minha mãe? Quem são meus irmãos?”.
49 Halli akut akhiinna asiamruoi ngaidiang aleiti, “Enru! Hinna kaom ngai hi kanu le kanai ngaikha in eii!
49 Então apontou para seus discípulos e disse: “Vejam, estes são minha mãe e meus irmãos.
50 Ajarchu marwaanna kaom Kapa lungdou katho ngaikha kanai, kasar khat-um kanu in eii.””
50 Quem faz a vontade de meu Pai no céu é meu irmão, minha irmã e minha mãe”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.