Marcos 9
The New Testament in Kharam (KFW) vs NVT
1 Halli Jisu'n inmani diang aleitipi, “Kei'n kadik-ah natipi kate, Pathian Rengram kha ranak le inruoiya akajuokha inmumakleiseng hiwahin mi lekkhat akathimaksik inom.”
1 Jesus prosseguiu: “Eu lhes digo a verdade: alguns que estão aqui neste momento não morrerão antes de ver o reino de Deus vindo com grande poder!”.
2 Niruk thengli, Jisu'n Peter, James khat-um John aruoiya inmani ngaikha muol insaangtiang inleisi, inmanibit inleiom, inmani'n inlei-en phakhan Jisu meelsuo alei-inthuul.
2 Seis dias depois, Jesus levou consigo Pedro, Tiago e João até um monte alto, para estarem a sós. Ali, diante de seus olhos, a aparência de Jesus foi transformada.
3 Halli ama puondiar kachek kha manmasituol puonkasoop mi ngai'n minchek matormak sik katungnga aleichek.
3 Suas roupas ficaram brancas e resplandecentes, muito mais claras do que qualquer lavandeiro seria capaz de deixá-las.
4 Khale inruoiya asiamruoi inthum ngai'n Moses li Elijah in Jisu le chong inleirilkha inleimu.
4 Então Elias e Moisés apareceram e começaram a falar com Jesus.
5 Peter in akheek-ah Jisu diang aleiti, “Karu, angtuk kathame keini'n hiwa munna kinomhi! Keini'n hiwa munhin maichaam inn inthum kinsaksik eii, nang nasik inkhat, Moses sik inkhat, halli Elijah sik inkhat.” Maichaam inteii|alt="Tent" src="co01443b.TIF" size="col" ref="9:5"
5 Pedro exclamou: “Rabi, é maravilhoso estarmos aqui! Vamos fazer três tendas: uma será sua, uma de Moisés e outra de Elias”.
6 Ama'n rilsik leijetmak jarra, Peter khat-um aleiilaak ngai'n inleingak.
6 Disse isso porque não sabia o que mais falar, pois estavam todos apavorados.
7 Khale inruoiya suumphai aheiwa-ah inmani ngaikha aleimakhu, halli suumphai makheiya rasa ajuonei, “Hiwahi kei iminriangkhet kasapa eii ama iti rangairu!”
7 Então uma nuvem os cobriu, e uma voz que vinha da nuvem disse: “Este é meu Filho amado. Ouçam-no!”.
8 Inmani'n innot theiya insir inpangkha inlei-en phakhan inmani'n Jisu eleiya tuteii leimumu.
8 De repente, quando olharam em volta, só Jesus estava com eles.
9 Amuol makheiya injuochum phakhan, Jisu'n inmani diang chong aleipeii, “Ning imu ngaihi nangni'n tu miring diang-um rilpimaru, Miring Sapa kha kathi makheiya ahongringnook maklaiseng.”
9 Enquanto desciam o monte, Jesus ordenou que não contassem a ninguém o que tinham visto, até que o Filho do Homem tivesse ressuscitado dos mortos.
10 Inmani'n ama chongpe kha inleijui, inmani'n hiwa jarra khatli inkhat diang inlei-inkel, “Akathi makheiya ringnooksik tihi ang tiname?”
10 Eles guardaram segredo, mas conversavam entre si com frequência sobre o que ele queria dizer com “ressuscitar dos mortos”.
11 Halli inmani'n Jisu diang inleirakel, “Angjarra Dan kamajia Karu ngai'n Elijah eii kajuo masasik intime?” Mal 4:5; Matt 11:4
11 Então eles perguntaram a Jesus: “Por que os mestres da lei afirmam que é necessário que Elias volte antes que o Cristo venha?”.
12 Halli “Ama'n inmani diang aleimasang, Elijah kha eii angrakip kaminsuuk sik-ah akajuo masasik, halle angjarra Pathian chong inthiang khan Miring Sapa kha poongna angjet adeisik eii khat-um mi ngai'n zootnunu itime?
12 Jesus respondeu: “De fato, Elias vem primeiro para restaurar tudo. Então por que as Escrituras dizem que é necessário o Filho do Homem sofrer muito e ser tratado com desprezo?
13 Kei'n nangni diang kanati, Elijah chu aleijuo suojei, khale inruoiya chong inthiang in ama jarra ileiti angnga, mi ngai'n ama chungnga inthozootkha inthosuojei.”
13 Eu, porém, lhes digo: Elias já veio e eles preferiram maltratá-lo, conforme as Escrituras haviam previsto”.
14 Inmani'n asiamruoi leiilaak ngaidiang injuopha khan, inmani'n mipui katamtak inkoolla khat-um Dan Karu ngai'n inmanile murruolsiak inleitho kha injuomu.
14 Ao voltarem para junto dos outros discípulos, viram que estavam cercados por uma grande multidão e que alguns mestres da lei discutiam com eles.
15 Mipui'n Jisu kha inleimu phakhan inmani'n inleingak, halli inmani'n inheitaanna Jisu kha chubei inleitho.
15 Quando a multidão viu Jesus, ficou muito admirada e correu para cumprimentá-lo.
16 Jisu'n asiamruoi ngaidiang aleirakel, “Angjarra nangni'n inmanile murruolsiak ningthome?”
16 “Sobre o que discutem?”, perguntou Jesus.
17 Mipui ngai karra miring inkhat in ahongmasang, “Karu, kasapa suungnga ratha kathamak om halli chong asuokmak jarra kei'n nangdiang kaheiruoi.
17 Um dos homens na multidão respondeu: “Mestre, eu lhe trouxe meu filho, que está possuído por um espírito impuro que não o deixa falar.
18 Ratha kathamak in ama kha asur racham, ama'n nepilla inluoiya abaiya achilphuon aleisuok, aha aleikarial, khat-um apum kha leikeichangkhang, khawa khan ajar eya kei'n nasiamruoi ngaidiang napuutsuok pinasik kaleiti, takkha inmani'n leimatormu.”
18 Sempre que o espírito se apodera dele, joga-o no chão, e ele espuma pela boca, range os dentes e fica rígido. Pedi a seus discípulos que expulsassem o espírito impuro, mas eles não conseguiram”.
19 Jisu'n inmani diang aleiti, “Eh ngamna kaneimak nangni ngai! Nangnile angtuk kasoot kei'n kalaom suomsikme? Kei'n nangni kha angtuk kasoot kanaladeipui sikme? naipangpa kha keidiang heiruoiru!”
19 Jesus lhes disse: “Geração incrédula! Até quando estarei com vocês? Até quando terei de suportá-los? Tragam o menino para cá”.
20 Inmani'n ama kha Jisu diang inheiruoi.
20 Então o trouxeram. Quando o espírito impuro viu Jesus, causou uma convulsão intensa no menino e ele caiu no chão, contorcendo-se e espumando pela boca.
21 “Angtuk kasoot mejei hin tinahi?” Jisu'n apadiang aleirakel.
21 Jesus perguntou ao pai do menino: “Há quanto tempo isso acontece com ele?”. “Desde que ele era pequeno”, respondeu o pai.
22 “Apha angjet akathamak ratha'n amahi thatnasik-ah mei khat-um tuiya ideengluut ejei. Nang in namator inchu, keihi naminriangro khat-um nasanro!”
22 “Muitas vezes o espírito o lança no fogo ou na água e tenta matá-lo. Tenha misericórdia de nós e ajude-nos, se puder.”
23 Jisu'n ama diang aleiti, “Ingamna kanei ama diangchu! ang rakip ethei eii.”
23 “Se puder?”, perguntou Jesus. “Tudo é possível para aquele que crê.”
24 Khawapha takkhan apa'n ahongkheek-ah aheiti, “Kei ngamna kanei, kei ngamna kasuolhi nasanro!”
24 No mesmo instante, o pai respondeu: “Eu creio, mas ajude-me a superar minha incredulidade”.
25 Jisu'n mipuikha inmani omnatiang inheinai amupha khan, ratha kathamak diang chong aleipeii, “Kuorseet khat-um chong kasoukmak ratha,” Jisu'n aleiti, “Naipangpa makheiya nang in heisuok inlang halli inlet-ah luutnook khaimaro.”
25 Quando Jesus viu que a multidão aumentava, repreendeu o espírito impuro, dizendo: “Espírito que impede este menino de ouvir e falar, ordeno que saia e nunca mais entre nele!”.
26 Ratha khan akheek-ah, naipangpa kha keichang khangnga natheiya juodeengjuonna halli aheisuokjei, naipangpa kha akathi alei-ang, halli mi rakip in inleiti, “ama hi athijei!”
26 O espírito gritou, causou outra convulsão intensa no menino e saiu dele. O menino parecia morto. Um murmúrio correu pela multidão: “Ele morreu”.
27 Takkha Jisu'n naipangpa kha akutkhan amahuumma aleikeithei, halli ama'n ahongngir.
27 Mas Jesus o tomou pela mão e o ajudou a se levantar, e ele ficou em pé.
28 Jisu'n innsuung aleiluut phakhan, ama siamruoi ngai'n ruuk-ah inleirakel, “Angjarra keini'n ratha kathamak kha kinpuutsuok matormakme?”
28 Depois, quando Jesus estava em casa com seus discípulos, eles perguntaram: “Por que não conseguimos expulsar aquele espírito impuro?”.
29 Jisu'n aleimasang, “Pathian kani elekleiya hiwa ngaihi puutsuok matornutun.”
29 Jesus respondeu: “Essa espécie só sai com oração”.
30 Jisu khat-um ama siamruoi ngai'n khawa munkha inleimathaan, Galilee suungtiang inleisi phakhan, Jisu'n tudiang-um ama sina leiminjet zootmak,
30 Ao deixarem aquela região, viajaram pela Galileia. Jesus não queria que ninguém soubesse que ele estava lá,
31 ajarchu ama siamruoi ngaikha aleiminchu: “Miring Sapa kha mi ngai kutchungnga pe-inta inthatsik eii halli nithum huuini khan ahongringnook sik.”
31 pois queria ensinar a seus discípulos. Ele lhes dizia: “O Filho do Homem será traído e entregue em mãos humanas. Será morto, mas três dias depois ressuscitará”.
32 Takkha inmani'n hiwa minchu nahi leijet matormu, khale inruoiya inmani'n amadiang karakel sik inleichi.
32 Eles, porém, não entendiam essas coisas e tinham medo de lhe perguntar.
33 Inmani'n Capernaum tiang inheiwa-ah, innsuung inluut phakhan Jisu'n asiamruoi ngaidiang aleirakel, “Angjarrame nangni'n lamma murruolsiak ningthokha?”
33 Depois que chegaram a Cafarnaum e se acomodaram numa casa, Jesus perguntou a seus discípulos: “Sobre o que vocês discutiam no caminho?”.
34 Takkha inmani'n leimasangmu, ajarchu inmani'n lamma murruolsiak inleitho khachu tume akalokkhet tijarra eii.
34 Eles não responderam, pois tinham discutido sobre qual deles era o maior.
35 Jisu'n alei in-ongnga asiamruoi soomleini ngaikha aleikoi, halli inmani diang aleitipi, “Atu ka-ang in chung kanungkhet ezoot inchu ama kha nuoi kanungkhet esik eii, halli mirakip nuoiya kasiinkhet suok a-esik eii.” Matt 20:26,27; 23:11; Mk 10:43,44; Luk 22:26
35 Jesus se sentou, chamou os Doze e disse: “Quem quiser ser o primeiro, que se torne o último e seja servo de todos”.
36 Ama'n naipang inkhat aheiruoiya inmani ngai maikuungnga aleiminngir, ama'n akakuoa inmani ngaidiang aleitipi,
36 Então colocou uma criança no meio deles, tomou-a nos braços e disse:
37 “Tu ka-ang mi inkhat in hiwa naipang ngai inkhattak kei karamingnga karalaang kha kei innaralaang eii halli kei kanaralaang mikha keibit kanaralaang emak takkha kei kanajuotirpa kha-um inralaang kha eii.”
37 “Quem recebe uma criança pequena como esta em meu nome recebe a mim, e quem me recebe não recebe apenas a mim, mas também ao Pai, que me enviou”.
38 John in amadiang aleitipi, “Karu, keini'n mi inkhat nang naramingnga raikhuo ipuutsuok kinmu, halli keini'n ama kha kinleikhaap, ajarchu ama kha eini karra mi lei-emak.”
38 João disse a Jesus: “Mestre, vimos alguém usar seu nome para expulsar demônios; nós o proibimos, pois ele não era do nosso grupo”.
39 Jisu'n inmanidiang aleitipi, “Ama kha khaapmaru,” “Ajarchu atu ka-ang in chuon inlak kei ramingnga kathomator mikhan innottheiya keihi kathamak-ah narilsenuni.
39 “Não o proíbam!”, disse Jesus. “Ninguém que faça milagres em meu nome falará mal de mim a seguir.
40 Atu ka-ang in einile inhalmak mikha eini mi in-eii. Matt 12:30; Luk 11:23
40 Quem não é contra nós é a favor de nós.
41 Ajarchu nangkha Christa mi na-eii tia, atu ka-ang in tuirabing inkhat kei karamingnga insik-ah anape inchu, kei'n inthiangnga nangni diang kanati, ama chountho mankha mangnuni.” Matt 10:42
41 Eu lhes digo a verdade: se alguém lhes der um simples copo de água porque vocês são seguidores do Cristo, essa pessoa certamente será recompensada.
42 “Atu ka-ang in naipang ngai inkhat kei kadiang ingamna kaminmang ama khachu, ariingnga lungchakari inkhitli tuipui inthuup ah indeengluut kha athadoom.
42 “Mas, se alguém fizer um destes pequeninos que confiam em mim cair em pecado, seria melhor que lhe amarrassem ao pescoço uma grande pedra de moinho e fosse jogado ao mar.
43 Khale inruoiya nang nakut in manu anamintho inchu nakut kha tanro! Kut inni huuiya hektik kaboi meikhurra kaluutsik neek-ah, kut khatbeiya hektik kaboi ringkhuo Pathian Rengram kaluutkha athadom. Matt 5:30
43 Se sua mão o leva a pecar, corte-a fora. É melhor entrar na vida eterna com apenas uma das mãos que ser lançado no fogo inextinguível do inferno com as duas mãos.
44 Inmani ka-ei ralung ngaikha supthi thinunu khat-um inmani kakaang mei kha supthi thinuni.
44 Lá os vermes nunca morrem e o fogo nunca se apaga.
45 Khale inruoiya nang nakeii-in ingamna aminmang inchu, tanro! keii inni huuiya meikhur kaluutsik nekchu keii inchelleiya ringna kaluutkha athadoom,
45 Se seu pé o leva a pecar, corte-o fora. É melhor entrar na vida eterna com apenas um pé que ser lançado no inferno com os dois pés.
46 Khawa khan inmani ka-ei ralung ngaikha supthi thinunu khat-um inmani kakaang mei kha supthi thinuni.
46 Lá os vermes nunca morrem e o fogo nunca se apaga.
47 Halli nang namit-in ingamna kha aminmang inchu, kelsuokro! mit inni eya meikhur kaluutsik neek achu mit inkhat bit-ah Pathian Rengram kaluutkha athadoom. Matt 5:29
47 E, se seu olho o leva a pecar, lance-o fora. É melhor entrar no reino de Deus com apenas um dos olhos que ter os dois olhos e ser lançado no inferno.
48 Khawa khan inmani ka-ei ralung ngaikha supthi thinunu, khat-um inmani kakaang mei kha supthi thinuni. Isa 66:24
48 Lá os vermes nunca morrem e o fogo nunca se apaga.
49 Dooiphur kha machiya inminthiang angnga mi rakip-um meiya aminthiangsik eii.
49 “Pois cada um será provado com fogo.
50 Machi hi a-al; takkha i-alkha amang inchu, angtho tholia woikhat min-al mator minname?
50 O sal é bom para temperar, mas, se perder o sabor, como torná-lo salgado outra vez? Tenham entre vocês as qualidades do bom sal e vivam em paz uns com os outros.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.