Marcos 7
The New Testament in Kharam (KFW) vs NTLH
1 Jerusalem makheiya kaheiwa Pharisee lekkhat khat-um Sinadan Karu ngaikha Jisu koolla inlei-intuup.
1 Alguns fariseus e alguns mestres da Lei que tinham vindo de Jerusalém reuniram-se em volta de Jesus.
2 Ama siamruoi lekkhat in inkut rasuleiya bu inleibak kha inmani'n inleimu, hiwahi inmani Sinadanna inthiangmak eii, tichu inmani'n inkutkha Pharisee ngai'n mipuidiang inminchu angnga leirasumu.
2 Eles viram que alguns dos discípulos dele estavam comendo com mãos impuras , quer dizer, não tinham lavado as mãos como os fariseus mandavam o povo fazer.
3 Ajarchu Pharisee khat-um Jihudi rakip in inkutkha katha-ah inrasumak laiseng bu kha leibakmu hiwahi inmani Pi le Pu ngai leiminchu Sinadan eii.
3 (Os judeus, e especialmente os fariseus, seguem os ensinamentos que receberam dos antigos: eles só comem depois de lavar as mãos com bastante cuidado.
4 Inmani'n phai makheiya inheiracho phur rakip ngaikha rasuthiang masaleiya leibakmu. Khale inruoiya inmani'n aleiilaak sinasik Dan angjet inleijui, khat-um akatha tak-ah rabing, beel, sumkheeng, zaalmun ngaihi inlei rasuthiang.
4 E, antes de comer, lavam tudo o que vem do mercado. Seguem ainda muitos outros costumes, como a maneira certa de lavar copos, jarros, vasilhas de metal e camas.)
5 Pharisee khat-um Dan Karu ngai'n inheirakel, “Angjarrame nang nasiamruoi ngai'n Pirui Purui ngai Sinadan injuimak, halli kut rasuleiya bu inbak?”
5 Os fariseus e os mestres da Lei perguntaram a Jesus: — Por que é que os seus discípulos não obedecem aos ensinamentos dos antigos e comem sem lavar as mãos?
6 Jisu'n inmanidiang aleimasang, “Isaiah ileiril kha angtuk kadikme nangni jarra! katha inleem nangni ning eii, tia hinthoa aleimajia:
6 Jesus respondeu:
7 Takkha inmani'n keihi innemna boiya chubei innatho,
7 A adoração deste povo é inútil,
8 Nangni'n Pathian chongpe nakha zootmakchuwa miring ngai minchuna kha ningjuijei.”
8 E continuou:
9 Jisu'n inmani diang aleiti, “Nangni minchuna juitheinasik beiya ningsing theiya Pathian chongpehi ninglooijei.
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Moses chongpe nakhan, ‘Nanu napa nakaya sik, halli nanu napa kathamak-ah narilse inchu, amakha thina inpesik eii.’ Suok 20:12; Suok 21:17; Levi 20:9; Innidan 5:16
10 Pois Moisés ordenou: “Respeite o seu pai e a sua mãe.” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
11 Takkha nangni'n ningti, mi inkhat in apa emakli anudiang sansik kasouk sanleiya, nang in hinnati, hiwa hichu corban (tinachu, Pathian ta eii),
11 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
12 Inmani'n innu emakli inpa sansik kha minsan makchujei.
12 então ele não precisa ajudar os seus pais.
13 Hiwa ka-ang minchunahi ningjuiya Pathian chonghi ningmathaanjei, khale inruoiya hiwa ka-ang chuon angjet nangni'n ningtho.”
13 Assim vocês desprezam a palavra de Deus, trocando-a por ensinamentos que passam de pais para filhos. E vocês fazem muitas outras coisas como esta.
14 Khale inruoiya Jisu'n mipui ngai rakip kha ama koolla akoinook-ah aleitipi, “Rangairu nangni ngai rakip khat-um jetru.
14 Jesus chamou outra vez a multidão e disse:
15 Tuol makheiya miring suungnga kaluut phur khan mi naminchokmak, takkha miring suungnga inphut hongkasuok khan mi aminchok.”
15 Tudo o que vem de fora e entra numa pessoa não faz com que ela fique
16 Kuor indou mi rakip in rangairu.
16 [Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.]
17 Jisu'n mipui kha aleimathaanli inn inkhat-ah aleiluut, halli asiamruoi ngai'n minkhina thurchi jarra rilcheen nasik inleirakel.
17 Quando Jesus se afastou da multidão e entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram o que queria dizer essa comparação.
18 “Nangni'n mi ngai neek-ah ning-am,” Jisu'n inmani diang aril, “Tuunkatung nangni lajetmakchube? putiangnga heikaluut phur ngaikhan mi minchok matormak itihi jetmakchube,
18 Então ele disse:
19 Ajarchu ningwonna kaluutkha ningmalungnga kaluut emak, halli ningpum makheiya suoknooksik eii.” (Jisu'n aleiti, phur rakip baksik-ah inthiang eii.)
19 porque não vai para o coração, mas para o estômago, e depois sai do corpo. Com isso Jesus quis dizer que todos os tipos de alimento podem ser comidos.
20 Halli Jisu'n aleitipi, “Miringnga inphut heikasuok khan mi minchok.
20 Ele continuou:
21 Nangni malungsuung makheiya kasuok kathamak in anakeiruoi, omchan kathamak, inruup, mi kathat,
21 Porque é de dentro, do coração, que vêm os maus pensamentos, a imoralidade sexual, os roubos, os crimes de morte,
22 zool-inthai, phamrai kase, kathamak rakip katho, maleisei karil, kara-ot, omchan kalurmak, mikathat, in-or, khat-um ka-am,
22 os adultérios, a avareza, as maldades, as mentiras, as imoralidades, a inveja, a calúnia, o orgulho e o falar e agir sem pensar nas consequências.
23 hingai rakip nangni suungnga kaheisuok eii halli nangni kanaminchok eii.”
23 Tudo isso vem de dentro e faz com que as pessoas fiquem impuras.
24 Khawa munkha Jisu'n aleimathaanna Tyre li Sidon ramsuungnga aleisi, tuteii diang lei-inlar zootmak jarra innsuungnga aleiom, takkha ama'n inthupchei leimatormak.
24 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto da cidade de Tiro. Ele entrou numa casa e não queria que soubessem que estava ali, mas não pôde se esconder.
25 Asanu ratha kathamak kaluut numeisa inkhat in Jisu jarra aleijet-ah, halli khawapha takkhan aheiwa-ah Jisu kekuungnga aleikinbok.
25 Certa mulher, que tinha uma filha que estava dominada por um espírito mau, ouviu falar a respeito de Jesus. Ela veio e se ajoelhou aos pés dele.
26 Numeisanu kha Phoenicia Syria ramma innei Zaatlop inkhat alei eii, ama'n asanu diang kaom raikhuo kha puutsuok nasik-ah Jisu diang aleiti.
26 Era estrangeira, de nacionalidade siro-fenícia, e pediu que Jesus expulsasse da sua filha o demônio.
27 Takkha Jisu'n numeisanu diang aleiti, “Mansa khet-ah naipang ngaihi wonkasip ah bakdirasu, ajarchu naipang ngai baksik bu kha leili ui ngaidiang pesik hi dikmak!”
27 Mas Jesus lhe disse:
28 Numeisanu in aleimasang, “Karu,” adik, “Ui innum naipang ngai bakbang buramol khamtuol nuoiya kata ngaikha inbak.”
28 — Mas, senhor, — respondeu a mulher — até mesmo os cachorrinhos que ficam debaixo da mesa comem as migalhas de pão que as crianças deixam cair.
29 Halli aman'n numeisanu diang aleiti, “Nang in khawa nanaheimasang jarra, na-inntiang kirtaro raikhuo kha nasanu makheiya asuokjei!”
29 Jesus disse:
30 Khawa numeisanu khan inntiang akirpha khan zaalmun chungnga kazaal naipangnu kha apumma kaom ratha kathamak kha aleisuokjei.
30 Quando a mulher voltou para casa, encontrou a criança deitada na cama; de fato, o demônio tinha saído dela.
31 Khawa suoli Jisu'n Tyre ramsuung kha aleimathaanna Sidon arakaanna Galilee tuidiil tiang aleisi, Khuopui soom inti (Decapolis) ramsuung khan aheiwa.
31 Jesus saiu da região que fica perto da cidade de Tiro, passou por Sidom e pela região das Dez Cidades e chegou ao lago da Galileia.
32 Mi lekkhat in akuorkaseet khat-um chong kasuokmak pasal inkhat inheiruoi, halli inmani'n Jisu diang ama chungnga akut duongpi nasik-ah inleiti.
32 Algumas pessoas trouxeram um homem que era surdo e quase não podia falar e pediram a Jesus que pusesse a mão sobre ele.
33 Khale inruoiya Jisu'n amakha mipui karra inphut atheinuo-ah aleiruoi, pasalpa kuor suungnga akutchal asulluut ah amachilli amalei kha aleikatookpi,
33 Jesus o tirou do meio da multidão e pôs os dedos nos ouvidos dele. Em seguida cuspiu e colocou um pouco da saliva na língua do homem.
34 khale inruoiya Jisu'n marwaan tiang enna phuk inthuuk ah kasanna pasal padiang aleiti, “Ephphatha,” tinachu, “Inlong taro!”
34 Depois olhou para o céu, deu um suspiro profundo e disse ao homem:
35 Khawa pha takkhan Pasalpa khan akuorkha aharwengjei halli in-ak omlekleiya chong aleiril.
35 E naquele momento os ouvidos do homem se abriram, a sua língua se soltou, e ele começou a falar sem dificuldade.
36 Jisu'n mipui diang hiwahi rilsuok maknasik aleitipi, takkha kheella rilmaru tipili mipui'n kheella inleirilsuok.
36 Jesus ordenou a todos que não contassem para ninguém o que tinha acontecido; porém, quanto mais ele ordenava, mais eles falavam do que havia acontecido.
37 Khat-um akarangai rakip in tidan omleiya inleingak. “Angtuk kathame ama chuontho rakip hi!” “Ama'n akuorkaseet kha aminharpi khat-um chong kasuokmak kha chong aminsuok!”
37 E todas as pessoas que o ouviam ficavam muito admiradas e diziam: — Tudo o que faz ele faz bem; ele até mesmo faz com que os surdos ouçam e os mudos falem!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.