Marcos 4
The New Testament in Kharam (KFW) vs NTLH
1 Inlet-ah Jisu'n Galilee tuidiil khamma minchuna aleiphut. Ama koolla hong-inchun mipui ngaikha inleitam, khawa jarra ama'n rakuong inkhat suungnga aluut-ah alei in-ong. Rakuong kha tuikhamma aleiom, khale inruoiya mipui ngai-um tuikham khan inleingir. Luk 5:1-3
1 Jesus começou a ensinar outra vez na beira do lago da Galileia. A multidão que se ajuntou em volta dele era tão grande, que ele entrou e sentou-se num barco perto da praia, onde o povo estava.
2 Ama'n chongminkhi katamtak aneimanna inmani ngaikha aleiminchu, halli inmani diang aleiti:
2 Jesus usava parábolas para ensinar muitas coisas. Ele dizia:
3 “Rangairu! miring inkhat in muchiru kaworsik aheisuokjei.
3 — Escutem! Certo homem saiu para semear.
4 Ama'n leiya muchiru kha aheiwor pha, lekkhat in lamkoolla achul, halli wa ngai'n inheiwa-ah inruut.
4 E, quando estava espalhando as sementes, algumas caíram na beira do caminho, e os passarinhos comeram tudo.
5 Muchiru lekkhat in neipil toomna lungbil khan inchul. Muchiru kha innot-ah ahongmoong, ajarchu neipil kha lei-inthuukmak.
5 Outra parte das sementes caiu num lugar onde havia muitas pedras e pouca terra. As sementes brotaram logo porque a terra não era funda.
6 Halli kani ahongsuok pha, akadoong muchichiak ngaikha injuo charjei; ajarchu inrajung kha inthuuk-ah leisi matormak, muchichiak ngaikha innot-ah inleichar.
6 Mas, quando o sol apareceu, queimou as plantas, e elas secaram porque não tinham raízes.
7 Muchiru lekkhat in raling karra inchul, inhongmoong takkha raling in aleidiip, halli inmani leikaramu.
7 Outras sementes caíram no meio de espinhos, que cresceram e sufocaram as plantas. Por isso nada produziram.
8 Takkha muchiru lekkhatchu neipil hoina-ah inleichul, khat-um achiakngai khan inhongkek, inhong-insoon, khat-um inhongkara: lekkhat in soomthum, soomruk halli lekkhat in rajakhat inhongkara.”
8 Mas as sementes que caíram em terra boa brotaram, cresceram e produziram na base de trinta, sessenta e até cem grãos por um.
9 Halli Jisu'n ahekna-ah aleiti, “Akuor indou rakip in hiwahi rangairu!”
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Jisu'n atheinuoa aompha, ama siamruoi soomleini ngaile inruoiya ama jarra kajet ngai'n akoolla inheiwa halli chongminkhi ngaikha incheenna rilcheen nasik amadiang inleirakel.
10 Quando a multidão foi embora, as pessoas que ficaram ali começaram, junto com os doze discípulos, a fazer perguntas a Jesus sobre parábolas .
11 “Nangni diangchu Pathian Rengram jarra inthup rakip jetnasik kha anapejei,” tia Jisu'n aleimasang. “Takkha tu ka-ang tuolla kaom lekkhat ngaisikchu, chongminkhi hinna hiwa rakip ngaihi injetsik eii,
11 Jesus disse a eles:
12 Khawa jarra,
12 para que olhem e não enxerguem nada e para que escutem e não entendam; se não, eles voltariam para Deus, e ele os perdoaria.
13 Halli Jisu'n inmani diang aleirakel, “Nangni'n hiwa chongminkhi hi jetmakchube? Kha e-inle, nangni'n chongminkhi rakip ngaihi angtho tholi ningjet sikme?
13 Então Jesus perguntou:
14 Muchi kaworpa khan Pathian chongkha awor.
14 E continuou:
15 Miring lekkhat khachu lamsirra kachul muchi ngaikhale in-ang; inmani'n khawa chongkha injetli injetmak, Seitan khan aheiwali achoideljei.
15 Algumas pessoas que a ouvem são como as sementes que caíram na beira do caminho. Logo que ouvem, Satanás vem e tira a mensagem que foi semeada no coração delas.
16 Miring lekkhat ngai'n lungkarra akata muchi khale in-ang. Inmani'n khawa chongkha injetli injetmak, karok tak-ah inleikeiluut.
16 Outras pessoas são como as sementes que foram semeadas onde havia muitas pedras. Quando ouvem a mensagem, elas a aceitam logo com alegria;
17 Takkha inmani inrajung inthuuk-ah leisimu, khat-um inmani soot leideimatormu. Khawa chongkhan ajar-eya, poongraalna aheiwapha khanchu, inmani'n innot-ah mangna innei.
17 mas depois de pouco tempo essas pessoas abandonam a mensagem porque ela não criou raízes nelas. E, quando por causa da mensagem chegam os sofrimentos e as perseguições, elas logo abandonam a sua fé.
18 Miring lekkhat ngaikhan raling karra kachul muchi khale in-ang. Inmani ngaihi chong kajetjei ngaikha in-eii,
18 Ainda outras são parecidas com as sementes que foram semeadas no meio dos espinhos. Elas ouvem a mensagem,
19 Takkha hiwa ringkhuo poongna ngai, inchong kamanuom, khat-um aleiilaak manuomna rakip ngaikhan, khawa chongkha inminmang, khawa jarra inmani karamu.
19 mas, quando aparecem as preocupações deste mundo, a ilusão das riquezas e outras ambições, estas coisas sufocam a mensagem, e ela não produz frutos.
20 Takkha miring lekkhat khachu neipil hoina munna inwor muchi khale in-ang. Inmani'n chongkha inrangai, inkeiluut, lekkhat in soomthum, soomruk, halli lekkhat in rajakhat inkara.”
20 E existem aquelas pessoas que são como as sementes que foram semeadas em terra boa. Elas ouvem, e aceitam a mensagem, e produzem uma grande colheita: umas, trinta; outras, sessenta; e ainda outras, cem vezes mais do que foi semeado.
21 Jisu'n aminchudel nook-ah, “Tu inkhat innum meiser heichoiya halli kok nuoiya emakli zaalmun nuoiya inda ngaiyabe? meiser kechungnga inda-ngai emak abe?
21 Jesus continuou:
22 Lei inthup ngaikha lahong inlarsik eii, halli lei inkhu rakip ngaikha ala inlongsik eii.
22 Pois tudo o que está escondido será descoberto, e tudo o que está em segredo será conhecido.
23 Akuor indou rakip in hiwahi rangairu!”
23 Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.
24 Ama'n inmani diang aleiti, “Nangni'n ningjet ngaikhan insingtheiru. Nangni'n mi ngai chungnga chong ningtan angnga nangni diang-um Pathian in atansik eii, kheella atansik eii. Matt 7:2; Luk 6:38
24 Disse também:
25 Ajarchu akanei amadiang kheella apesik eii, han kaneimak amadiang ama inei lekteii kha-um aleidelsik eii.” Matt 13:12; 25:29; Luk 19:26
25 Quem tem receberá mais; mas quem não tem, até o pouco que tem será tirado dele.
26 Jisu'n aleiril, “Pathian Rengram khachu, miring inkhat in aleiya muchiru iwor khale in-ang.
26 Jesus disse:
27 Ama'n zaanna azaal, suun eli inthei, halli khawa rathil muchiru ngaikhan inhongkek-ah inhongmoong. Hiwahi angtho tholi kasuokme iti ama'n leijetmak.
27 Quer ele esteja acordado, quer esteja dormindo, ela brota e cresce, sem ele saber como isso acontece.
28 Neipil khan muchi chiak ngaikha minmoong halli inhongkara; mansakhet-ah inziik inhongsuok, halli inbor, ahekna-ah sawuui katha kha inkara.
28 É a própria terra que dá o seu fruto: primeiro aparece a planta, depois a espiga, e, mais tarde, os grãos que enchem a espiga.
29 Sawuui kha aminpha, mipa khan kooiteiiya saang karakhool aleiphut, ajarchu leirakhool phakha aheitungjei. Jo 3:13
29 Quando as espigas ficam maduras, o homem começa a cortá-las com a foice, pois chegou o tempo da colheita.
30 “Pathian Rengram hi angleme in-ang nitisik?” Jisu'n aleirakel. “Angkachang chongminkhi nineimanli nirilcheen sikme?
30 Jesus continuou:
31 Khawa khachu, miring inkhat in manmasituolla, akasinkhet anchamru achoiya, neipilla iwor khale in-ang.
31 Ele é como uma semente de mostarda, que é a menor de todas as sementes.
32 Apha lekkhat eli ahongmoong khat-um thingkuung ngai karra akalokkhet ahong eii. Khat-um abaak kalok ngai ahongsuok ah khawa ralikhan wa ngai'n inrabu inleiphan.”
32 Mas, depois de semeada, cresce muito até ficar a maior de todas as plantas. E os seus ramos são tão grandes, que os passarinhos fazem ninhos entre as suas folhas.
33 Jisu'n ama chongkha mi ngaidiang aleiril, hiwa ka-ang chongminkhi katamtak ngaihi aneimanna; ama'n inmani diang injetmatorseng aleirilpi.
33 Assim, usando muitas parábolas como estas, Jesus falava ao povo de um modo que eles podiam entender.
34 Ama'n chongminkhi inchellekleiya inmani diang iteii inkhat-um leirilpimak, takkha ama asiamruoi ngaile inom phakhan, ama'n incheenna angrakip ngaikha inmani diang aleirilpi.
34 E só falava com eles usando parábolas, mas explicava tudo em particular aos discípulos.
35 Khawa nitak kholeitiang khan Jisu'n asiamruoi ngaidiang aleiti, “Eini tuidiil raalkhattiang khan rakaan inlang sirui.”
35 Naquele dia, de tardinha, Jesus disse aos discípulos:
36 Khawa jarra inmani'n mipui ngaikha inda-ah; asiamruoi ngai'n Jisu alei in-ongna rakuong khan inluut-ah, inmani'n ama kha inleiruoi. Rakuong lekkhat-um khawa munkhan inleiom.
36 Então eles deixaram o povo ali, subiram no barco em que Jesus estava e foram com ele; e outros barcos o acompanharam.
37 Jetlei theileiya thipui kangar inkhat ahongraangnga, tuiphuksaan khan rakuong pangkha hongzeemma tuikaluut aleiphut, rakuong kha tui'n hongsipsik aleitho. Thipui ka-ngar khat-um tuiphuksaan khan rakuong pangkha ihongzeem|alt="Suddenly strong wind blew" src="CN01707B.TIF" size="span" ref="4:37"
37 De repente, começou a soprar um vento muito forte, e as ondas arrebentavam com tanta força em cima do barco, que ele já estava ficando cheio de água.
38 Jisu'n rakuong nuktiang khan, luthun aneiya aleizaal. Asiamruoi ngai'n ama inkeitheiya inleiti, “Karu, keini kathisik kin-ejei, keini sik-ah nang ngaidon makchebe?”
38 Jesus estava dormindo na parte detrás do barco, com a cabeça numa almofada. Então os discípulos o acordaram e disseram: — Mestre! Nós vamos morrer! O senhor não se importa com isso?
39 Jisu'n angirra thipui diangkhan chong aleipeii, “Omchianro!” halli ama'n tuiphuksaan diangkhan aleiti, “Daitaro!” Thipui kha ajuodai, halli khawakhan thipuikha ajuodaijei.
39 Então ele se levantou, falou duro com o vento e disse ao lago: O vento parou, e tudo ficou calmo.
40 Halli Jisu'n asiamruoi ngaidiang aleiti, “Angsik-ah nangni'n ningchime? Tuunkatung nangni ngamna laneimak chube?”
40 Aí ele perguntou:
41 Takkha kachi khan inmani diang asip-ah inkhatli inkhat diang inlei-inti, “Hiwa miring hi tume? thipui khat-um tuiphuksaan innum achong injuihi!”
41 E os discípulos, cheios de medo, diziam uns aos outros: — Que homem é este que manda até no vento e nas ondas?!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.