Marcos 14

The New Testament in Kharam (KFW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Chol inchelmak waipool khat-um Rakaanna kahoi nini matiang, Thiampu Kalian khat-um Dan Karu ngai'n ruuk-ah Jisu surli thatnasik lam inlei-entok. Suok 12:1-27
1 Faltavam dois dias para a Festa da Páscoa e a Festa dos Pães sem Fermento . Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito de prender Jesus em segredo e matá-lo.
2 “Eini'n kahoi suungngachu thochamak ajarchu mipui inhaangsik eii, inmani'n inleiti.””
2 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
3 Bethany makheiya Simon inti apumma kaphar ri kaleiroon miring inkhat innna Jisu'n abak a-inna omlaikhan, numeisa inkhat lungngoi beel kasipchei inthiang nard makheiya insum amankatam sariak choiya aheiwa. Numeisanu khan sariak beelkha amakoiya arim kahoi sariak kha Jisu lu-ah aleibun. Luk 7:37,38
3 Jesus estava no povoado de Betânia, sentado à mesa na casa de Simão, o Leproso. Então uma mulher chegou com um frasco feito de alabastro , cheio de perfume de nardo puro, muito caro. Ela quebrou o gargalo do frasco e derramou o perfume na cabeça de Jesus.
4 Khanna kaom mi lekkhat in zootmuwa khatli inkhatdiang inlei inti, “hituk-ah arim kahoi sariak hi angsik-ah lailamma iminmang me?
4 Alguns que estavam ali ficaram zangados e disseram uns aos outros: — Que desperdício!
5 Dangkapum rajathum khella leijoursik kha eii halli sialkha sara ngaidiang leipesik eii!”” tia inmani ngai'n numeisanu kha setheiya inleirilthai.
5 Esse perfume poderia ter sido vendido por mais de trezentas moedas de prata , que poderiam ser dadas aos pobres. Eles criticavam a mulher com dureza,
6 Takkha Jisu'n aleiti, “numeisanu imanuomkha thorase; angsik ame ning-enrinchak? ama'n keisikbeiya akatha chuonkha athojei.
6 mas Jesus disse:
7 Sara ngai khachu nangnile amunle apha rakip-ah ningom suom, nangni'n ningsan zootlitak, inmanichu ningsanthei. Takkha nangnile keichu apha rakip-ah omsuom numin. Innidan 15:11
7 Pois os pobres estarão sempre com vocês, e, em qualquer ocasião que vocês quiserem, poderão ajudá-los. Mas eu não estarei sempre com vocês.
8 Ama'n ithomaneii kha itho ejei; sariak arim kahoi kapumma nakanoot hi kapum inreii nasik-ah apha matiang insuuk ejei.
8 Ela fez tudo o que pôde, pois antes da minha morte veio perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
9 Tuunchu, Kei'n inthiangnga nangni diang kati khachu manmasituol pumpuiya chongkahoi ningril phakhan, numeisanu ileitho rakip hi-um ma ngaidonnale inruoiya ningrilsik eii.””
9 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
10 Halli Judas Iscariot, asiamruoi soomleini ngai karra kinchel, ama'n Jisu kapesik-ah Thiampu Kalian ngaidiang aleisi.
10 Judas Iscariotes, que era um dos doze discípulos, foi falar com os chefes dos sacerdotes para combinar como entregaria Jesus a eles.
11 Inmani'n inleijet phakhan inleirok, amadiang sial napekinte tia chong inlei-inkhit. Halli Judas in Jisu kha inmani diang aphakacha khat-ah pesik-ah aleiminsuuk.
11 Quando ouviram o que ele disse, eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele. Assim Judas começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus.
12 Chol inchelmak waipool kahoi mansakhet nikhuo, rakaanna kahoi bubaknasik-ah Keelngamteii thatna nikhuoni, Asiamruoi ngai'n Jisu diang inleirakel, “Rakaanna kahoi bubak nasik-ah hun nangsik-ah kaminsuuk nanaminsi zootme?””
12 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , em que os judeus matavam carneirinhos para comemorarem a Páscoa , os discípulos perguntaram a Jesus: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da Páscoa para o senhor?
13 Jisu'n asiamruoi inni atirra aleitipi: “Khuopui suungnga siru, halli tuibeella tuikachoi miring inkhat in nantongpuite. Ama kha juiru
13 Então Jesus enviou dois discípulos com a seguinte ordem:
14 halli ama luutna inn mapupa diang tiru: “‘Karu'n ati, kasiamruoi ngaile Kei rakaanna kahoi bubaknasik innkha hume?’’
14 e digam ao dono da casa em que ele entrar que o Mestre manda perguntar: “Onde fica a sala em que eu e os meus discípulos vamos comer o jantar da Páscoa?”
15 Halli ama'n chungnga insak inn kaloktak nangni diang naminmute, ang rakip kha khawakhan einisik-ah minsuukru.””
15 Então ele mostrará a vocês no andar de cima uma sala grande, mobiliada e arrumada para o jantar. Preparem ali tudo para nós.
16 Asiamruoi ngai'n inmathaanna, khuopuitiang inleisi, halli Jisu itijek angnga inmani'n inlei intongpui; halli inmani'n Rakaanna kahoi bubakna kha inleiminsuuk.
16 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
17 Kholei hei-ephakhan, asiamruoi soomleini ngaikhale Jisu inheiwasuom.
17 Quando anoiteceu, Jesus chegou com os doze discípulos.
18 Inmani'n in-ongnga inbak laikhan, Jisu'n aleiti, “Kei'n nangni diang inthiangnga kanati, ningkarra keile kabaksuom miring inkhat in kei anajuorsik eii.”” Minpkla 41:9
18 Enquanto estavam à mesa, no meio do jantar, ele disse:
19 Asiamruoi ngai'n malung kadongle inruoiya inkhat suoli inkhat in, “kei ka-ebe?”” intia amadiang inleirakel.
19 Eles ficaram tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu, está?
20 Jisu'n aleimasang, “Soomleini ngai karra miring inkhat awaipool keile kheengnga kasunsuompa kha eii.
20 Jesus respondeu:
21 Pathian chong inthiang khan lei-injia angnga Miring Sapa kha athisik eii; takkha Miring Sapa kajuor amasik achu angtuk-ah rawaan kaseme! Khawa miringkha inleineimak inram akathawiai esik eii!””
21 Pois o
22 Inmani'n inbaklai takkhan, Jisu'n waipool lekkhat aleiya, aleiminthiang, akatherra, asiamruoi ngaidiang aleisemma aleiti. “Bakru”” “Hiwahi kei kataksa kha eii.””Pumi zaansaak minsuuk|alt="Lord's supper" src="lb00320c.tif" size="span" ref="14:22"
22 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
23 Khawa suoli Jisu'n rabing kha aleiya Pathian diang aniya inmani diang aleipeii; halli inraya-ah inlei insuom.
23 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, e todos beberam do vinho.
24 Jisu'n aleiti, “Hiwahi mipui sik-ah kaluong Pathian le inzootna kathar kei thisen kha eii. Suok 24:8; Jer 31:31-34
24 Então Jesus disse:
25 Kei'n nangni diang inthiangnga kiril eii, khawa nikhuo Pathian Rengramma akathar theibomju ka-inmaklaiseng Kei'n woikhat inlet-ah hiwa theibomju hi innuningjei.””
25 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
26 Khawa suoli inmani'n Pathian minpaakna la kha insaksuoli Olive Chingbungtiang inleisi.
26 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
27 Jisu'n inmani ngaidiang aleiti, “Ningraya-ah kei namathaan ningta ninglataan wiaksik eii, ajarchu Pathian chong inthiang in ati, “‘Pathian in Keelngam kakhaalpa kha athatsik eii, halli Keelngam ngaikha inchaangdar sik eii.’’ Zech 13:7
27 E Jesus disse aos discípulos:
28 Takkha Kei'n kahongringsuo nuk-ah, Kei'n nangni matiang Galilee ah kasisik eii.”” Matt 28:16
28 Mas, depois que eu for ressuscitado, irei adiante de vocês para a Galileia.
29 Peter in aleimasang, “Mi rakip in innamathaan ngai suok-innum, kei'n nang supmathaan namathaan nuning!””
29 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem!
30 Jisu'n Peter diang aleiti, “Kei'n inthiangnga kati, wini zaantak arkhong in woini hongkhuong ma-ah, nang in kei woithum najetmong natisik eii.””
30 Mas Jesus lhe disse:
31 Peter in rasa inringdet-ah aleimasang, “Kei nangle thisuomsik suok-innum, kei'n nangkha zootmak thonuning!””
31 Mas Pedro repetia com insistência: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
32 Inmani'n Gethsemane inti munkhan inleisi, halli Jisu'n asiamruoi ngaidiang aleiti, “Pathian kanisuung seng hin lei-in-ongru.””
32 Jesus e os discípulos foram a um lugar chamado Getsêmani. E Jesus lhes disse:
33 Ama'n Peter, James khat-um John aleiruoi, han rathamor kasiin khat-um malung poongna aleinei,
33 Então Jesus foi, levando consigo Pedro, Tiago e João. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
34 khawa phakhan ama'n inmani diang aleiti, “Thinasik katungnga kamalunghi apoongjei; inringchak inlang hin leiomru.””
34 e disse a eles:
35 Matiang asidetli, neipilla inbok-ah achathei inchu aphakha madiangnga inphut nakhaipiro tia Pathian diang aleini.
35 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e pediu a Deus que, se possível, afastasse dele aquela hora de sofrimento.
36 Ama'n aleiti “Pa Pathian,”” emak rakip nangdiangchu ethei eii, hiwa rabinghi keidiang makheiya nakhaipiro, kei lungdou emarase, takkha nang nalungdou kha erase.
36 Ele orava assim:
37 Ama'n aheikir phakhan inmani'n inzaalla inleiomkha ajuomu, halli Peter diang aleiti, “Simon, nazaalbe? phadan inkhat bit-um nang harmaneii makchebe?””
37 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
38 Matheemna khan ningchul maknasik “Inringchak inlang Pathian diang niru. Ratha inchu athozoot, takkha taksa khachu asuol.””
38 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
39 Woikhat asirit-ah chinna khale in-angrip chongnga Pathian diang aleininook.
39 Jesus foi outra vez e orou, dizendo as mesmas palavras.
40 Halli Jisu'n ahongnook-ah inmani'n inleizaalnook kha ahongmu ajarchu inmani inmit leimahar maneiimu, halli inmani ngai'n amadiang masangdan leijetmu.
40 Em seguida, voltou ao lugar onde os discípulos estavam e os encontrou de novo dormindo. Eles estavam com muito sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos. E não sabiam o que responder a Jesus.
41 Woithum huuina ama'n aheiwa-ah inmani diang aleiti, “Tuunkatung ningzaalla soong ninglamachumbe? Ahunjei! Aphakha aheitungjei! Entaru, Miring Sapa hi manu karoonngai kutchungnga inpejei.
41 Quando voltou pela terceira vez, Jesus perguntou:
42 Intheitru, eini'n situi, Kei kanajuor pakha ahongjei!””
42 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
43 Jisu'n arilla omlaitak, Upa ngai, Dan Karu-ngai, khat-um Thiampu Kalian ngai hongtir, chem, thal, ramol naangkhuo kachoi mipui ngaile inruoiya, soomleini ngai karra Judas ahongtung.
43 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes, pelos mestres da Lei e pelos líderes judeus.
44 Kajuorpa ama'n mipui ngaidiang injetna aleipeii: “Kei'n kimazoop ama kha eii, sur inlang kacheet-ah khit-inlang ruoiru.””
44 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam e levem bem seguro o homem que eu beijar, pois é ele.”
45 Judas heitungli heitungmak Jisu diang asiya, “Karu!”” tia aleimazoop.
45 Logo que chegou perto de Jesus, Judas disse: — Mestre! E o beijou.
46 Inmani'n Jisu kha insurra kacheet-ah inleikhit.
46 Então eles pegaram Jesus e o prenderam.
47 Khawa khanna ka-ngirra kaom miring inkhat in achem keisuo ah Thiampu Kalian khetpa suok inkhat akuor aleitukthaak.
47 Mas um dos que estavam ali tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
48 Halli Jisu'n inmani diang aleiti, “Inruup kasursik angnga chem, thal, ramol naangkhuo ningchoiya kei kanasursik ninghongbe?
48 Então Jesus disse para aquela gente:
49 Nisuo rakip kei'n Biak-inna kanaminchuwa nangnile kaleiom, khat-um nangni'n nasurmakchu. Takkha Pathian chong-inthiang khachu huui tungmak thamak.”” Luk 19:47; 21:37
49 Eu estava com vocês todos os dias, ensinando no pátio do Templo, e vocês não me prenderam. Mas isso está acontecendo para se cumprir o que as
50 Halli asiamruoi ngai rakip in ama inmathaanna inleitaanwiak.
50 Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
51 Khawa munkhan linen puonkaneem kasil ruothar inkhat Jisu nuk aleijui. Inmani'n ama kha sursik injuotho,
51 Um jovem, enrolado num lençol, seguia Jesus. Alguns tentaram prendê-lo,
52 Takkha apuonsil adeengjuonna aleitaan.
52 mas ele largou o lençol e fugiu nu.
53 Halli Jisu kha Thiampu Kaliankhet inna inleiruoi, Dan Karu-ngai, upa-ngai khat-um Thiampu Kalian ngai kha-um inlei-intuup.
53 Em seguida, levaram Jesus até a casa do Grande Sacerdote , onde estavam reunidos os chefes dos sacerdotes, alguns líderes dos judeus e alguns mestres da Lei.
54 Peter in kalaak-ah Thiampu Kalian khetpa tuollaidung katung aleijui. Suokngai khale in-ong suomma mei alei-oot.
54 Pedro seguiu Jesus de longe e entrou no pátio da casa do Grande Sacerdote. Ele sentou-se perto do fogo, com os guardas, para se esquentar.
55 Thiampu Kalian ngai khat-um intuup Uparup rakip ngai'n Jisu thatnasik katung chong kapemaneii inlei entok, takkha tuteii-um leimumu.
55 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando encontrar alguma acusação contra Jesus a fim de o condenarem à morte. Mas não conseguiram nenhuma.
56 Mi katamtak in Jisu takchungnga maleisei inleiril, takkha inmani ngai chongkha inkhat-um lei-in-angmak.
56 Muitos diziam mentiras contra ele, mas as suas histórias não combinavam umas com as outras.
57 Hin intia miring lekkhat in inhongngirra Jisu chungnga maleisei inleiril:
57 Alguns se levantaram e acusaram Jesus com mentiras. Eles diziam:
58 “Keini'n ma itikha kinjet, “‘miring kut-ah insak Biak-inn hi kaminmangsik eii, halli nithum suungnga kut-ah insakmak inkhat kasaksik eii.’’ ”” Jn 2:19
58 — Nós ouvimos quando ele disse: “Vou destruir este Templo que foi construído por seres humanos e, em três dias, levantarei outro que não será construído por seres humanos.”
59 Inmani ngai khannum, inchongpeii kha leiminruolmu.
59 Mesmo assim as suas histórias não combinavam umas com as outras.
60 Thiampu Kalian khetpa in inmani ngai karra ahongngirra Jisu diang aleirakel, “Inmani ngai'n nang nachungnga chong inrilhi nang iteii-um masangnutinbe?””
60 Aí o Grande Sacerdote se levantou no meio de todos e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender dessa acusação?
61 Takkha Jisu'n iteii-um leimasangmak. Inlet-ah Thiampu Kalian khetpa in aleirakelnook, “Rawaan katha Sapa Messiah kha na-ebe?””
61 Mas Jesus ficou calado e não respondeu nada. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Você é o
62 “Ka eii,”” tia Jisu'n aleimasang, “Halli nangni rakip in Miring sapa kha karaat khetpa akut changtiang in-ong khat-um marwaan suumchungnga ijuokha ningmusik eii!”” Dan 7:13
62 Jesus respondeu:
63 Thiampu Kalian khetpa in apuon katherra aleiti, “Hanchu eini'n sakhi arei laommabe?
63 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Não precisamos mais de testemunhas!
64 Ama'n Pathian irilsekha nangni'n ningjetjei. Angme nangni ningngaidon?””
64 Vocês ouviram esta blasfêmia contra Deus! Então, o que resolvem? Todos estavam contra Jesus e aí o condenaram à morte.
65 Miring lekkhatchu Jisu kamachilthuon inleiphut, khat-um inmani'n ama kha amit inkhumpiya inleiwuok. “Rilsuokro tume kanawuok kha!”” inmani'n inleiti. Khat-um raalmi ngaikhan inleiruoiya ama kha inleikabeen.
65 Então alguns começaram a cuspir nele. Cobriam o rosto dele, davam bofetadas nele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe! E também os guardas o pegaram e lhe deram bofetadas.
66 Peter kha tuolmur nuoiya tuollaidung khan aleiom phakhan Thiampu Kalian khetpa suokngai karra numeisa inkhat aheiwa;
66 Pedro ainda estava lá embaixo no pátio, quando apareceu uma das empregadas do Grande Sacerdote .
67 Numeisanu khan Peter mei oot-ah i-om amupha khan, amadiang enna aleiti, “Nang-um, na eii, Nazareth Jisu le kalei inruoi.””
67 Ela viu Pedro se esquentando perto do fogo, olhou bem para ele e disse: — Você também estava com Jesus de Nazaré.
68 Takkha Peter in inlip phirra aleimasang “Angkeme niti kei jetmong,”” halli ama'n suok-ah aleisi. Khawapha takkhan arkhong kha aleikhuong.
68 Mas ele negou, dizendo: — Eu não o conheço. Não sei do que é que você está falando. E saiu para o corredor. Naquele momento, o galo cantou.
69 Suok numeisanu in amuriit-ah kangirra kaom mi ngaidiang aleirilnook, “Amahi inmani karra inchel mi inkhat eii!””
69 Quando a empregada viu Pedro ali, começou a dizer aos que estavam perto: — Este homem é um deles.
70 Takkha ama'n inlip phirnook.
70 Mas ele negou outra vez. Pouco depois, as pessoas que estavam ali disseram de novo a Pedro: — Não há dúvida de que você é um deles, pois você também é da Galileia.
71 “Ama'n chong inkhit-ah khat-um Khomaak insaamma aleiti, kei nangni iril mipahi jettakmong!””
71 Aí Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem de quem vocês estão falando! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade!
72 Khawapha takkhan arkhong kha'n woini huuina ahongkhuong, halli Jisu'n amadiang ileiril “Arkhong woini hongkhuong ma-ah, nang in woithum keikha najetmong natisik iti chongkha ahongngaidon.”” Halli Peter in amalung intooktheiya aleichap.
72 Naquele instante o galo cantou pela segunda vez, e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante duas vezes, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro caiu em si e começou a chorar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.