Marcos 12
The New Testament in Kharam (KFW) vs NVT
1 Halli Jisu'n chongminkhina aneiya inmani ngaidiang aleiril: “Apha khat-ah theibombil katho miring inkhat aleiom, theibombil kha aleirakul, theibomju soomnasik ah khur kha-um aleikhuor, khat-um theibom ngaaknasik-ah berteii aleisak. Khawa khale inruoiya ama'n theibombil kha achuon katho mi ngaidiang aleiminhuum, halli inn mathaanna ram khattiang aleisi. Isa 5:1,2
1 Então Jesus começou a lhes ensinar por meio de parábolas: “Um homem plantou um vinhedo. Construiu uma cerca ao seu redor, um tanque de prensar e uma torre para o guarda. Depois, arrendou o vinhedo a alguns lavradores e partiu para um lugar distante.
2 Theibom rakhoolpha aheitung khanchu, ama'n suok inkhat changsik kasuok ramparman kalei achuon katho mi ngaidiang aleiminsi.
2 No tempo da colheita da uva, enviou um de seus servos para receber sua parte da produção.
3 Achuon katho mi ngai'n suokpakha inleisurra inleiwuok, khat-um iteii minchoi lekleiya injuominkir.
3 Os lavradores agarraram o servo, o espancaram e o mandaram de volta de mãos vazias.
4 Amapupa khan suok leiilaak inkhat atirnook; achuon katho mi ngai'n ama kha alu inleiwuok hop-ah khat-um enseel musit-ah injuominkir.
4 Então o dono da terra enviou outro servo, mas eles o insultaram e bateram na cabeça dele.
5 Amapupa kha'n suok leiilaak inkhat aleiminsinook, inmani ngai'n ama kha inleithat; khat-um inmani'n kasi ngai rakip diang khawa khale in-angrip inleitho, mi lekkhat inleiwuok khat-um mi lekkhatchu inleithat.
5 O próximo servo que ele mandou foi morto. Outros servos que ele enviou foram espancados ou mortos,
6 Mi inkhatbit tirsik-ah kalaom khachu iminriangkhet asapa kha eii. Ahekna ah, ama'n asapa kha achuon katho mi ngaidiang aleiminsi. ‘Kei'n ngamna kanei, suoilekleiya inmani ngai'n kasapa chu khoya leitho inte,’ ama'n aleiti.
6 até que só restou um: seu filho muito amado. Por fim, o dono o enviou, pois pensou: ‘Certamente respeitarão meu filho’.
7 Takkha achuon katho ngai'n khatli inkhat inlei inbiak, amahi inluokaluok sikpa eii, hongtru, eini'n amahi thattui, halli ama changsik kasuokkha einisik esikjei.
7 “Os lavradores, porém, disseram uns aos outros: ‘Aí vem o herdeiro da propriedade. Vamos matá-lo e tomar posse desta terra!’.
8 Khale inruoiya inmani'n asapa kha insurra inleithat halli akaluong kha theibombil raaltiang inleideengjuon.”
8 Então o agarraram, o mataram e jogaram seu corpo para fora do vinhedo.
9 “Angme, halle, theibombil mapupa'n athosik?” “Ama'n juota chuon katho ngaikha athatsik eii, halli theibombil kha mi leiilaak diang aminhuumsik eii.
9 “O que vocês acham que o dono do vinhedo fará?”, perguntou Jesus. “Ele virá, matará os lavradores e arrendará o vinhedo a outros.
10 Nangni'n hiwa Pathian chong inthianghi lateel makchube?
10 Vocês nunca leram nas Escrituras: ‘A pedra que os construtores rejeitaram se tornou a pedra angular.
11 Hiwahi Pumi itho kha eii;
11 Isso é obra do Senhor e é maravilhosa de ver’?”
12 Jihudi lamkakei ngaikhan Jisu surnasik inleitho, ajarchu inmani'n hiwa chongminkhi hi inmani diang ama'n iminkhi eii tia inleijet. Takkha inmani'n mipui ngaikha inleichi, khale inruoiya inmani'n amakha inmathaanna inleisi.
12 Os líderes religiosos queriam prender Jesus, pois perceberam que eram eles os lavradores maus a que Jesus se referia. No entanto, por medo da multidão, deixaram-no e foram embora.
13 Pharisee lekkhat li Herod mi lekkhat Jisu chong rilsial surnasik-ah chong karakel inleitir.
13 Mais tarde, os líderes enviaram alguns fariseus e membros do partido de Herodes com o objetivo de levar Jesus a dizer algo que desse motivo para o prenderem.
14 Inmani'n ama diang inheiwa-ah inleiti, “Karu, keini'n kinjet nang kadikbei naril, tuteii diang-um nichi ommak. Nang tuteii meel enleiya, takkha Pathian lam kadikkha naminchu. Keini diang rilro, eini Sinadan dungjuiya Rome Rengpa diang ramparhi nipesikbe penuminbe?”
14 Disseram: “Mestre, sabemos como o senhor é honesto. É imparcial e não demonstra favoritismo. Ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade. Agora, diga-nos: É certo pagar impostos a César ou não?
15 Takkha Jisu'n inmani palaak kha imule inruoiya aleimasang, “Angsik ame nangni'n kei nasurnasik ningtho? Dangkapum kha heichoiru, halli kei'n enkate.”
15 Devemos pagar ou não?”. Jesus percebeu a hipocrisia deles e disse: “Por que vocês tentam me apanhar numa armadilha? Mostrem-me uma moeda de prata,
16 Inmani'n dangkapum inkhat inheichoi, halli ama'n aleirakel, “Tu ramil khat-um tu ramingme hiwahi?”
16 Quando lhe deram a moeda, ele disse: “De quem são a imagem e o título nela gravados?”. “De César”, responderam.
17 Jisu'n aleiti, “Thajei, hanchu, Caesar takha Caesar diang peru, halli Pathian takha Pathian diang peru.”
17 “Então deem a César o que pertence a César, e deem a Deus o que pertence a Deus”, disse ele. Sua resposta os deixou muito admirados.
18 Khawa phakhan hongkaring ommak kati Sadducee ngai'n Jisu diang inheiwa-ah injuorakel, Chuon 23:8
18 Depois vieram a Jesus alguns saduceus, líderes religiosos que afirmam não haver ressurreição dos mortos, e perguntaram:
19 “Karu, Moses in hiwa Danhi einisik-ah aleimajia: ‘pasal inkhat athiya khat-um anumei kha sa neileiya ada inchu, khawa pasal u-nai inkhat in chuulmei kha aneisik eii ajarchu sa neinasik, halli in-inei sa kha akathipa sa esik eii.’ Innidan 25:5
19 “Mestre, Moisés nos deu uma lei segundo a qual se um homem morrer sem deixar filhos, o irmão dele deve se casar com a viúva e ter um filho que dará continuidade ao nome do irmão.
20 Apha khat-ah u-nai sari inleiom; upa khetpa kha, inn aleinei halli sa neilekleiya aleithi.
20 Numa família havia sete irmãos. O mais velho se casou e morreu sem deixar filhos.
21 Halli inni huuinapa khan anumei kha aleinei, ama kha-um sa neilekleiya aleithi. Khawa khale in-angrip-ah inthum huuinapa diang-um aleisuok,
21 O segundo irmão se casou com a viúva, mas também morreu sem deixar filhos. Então o terceiro irmão se casou com ela.
22 U-nai sari katung in numeisanu kha inleinei halli inraya-ah sa neilekleiya inleithi. Hekna ah numeisanu kha-um athijei.
22 O mesmo aconteceu até o sétimo irmão, e nenhum deixou filhos. Por fim, a mulher também morreu.
23 Tuunchu, kathi ngai inraya ah inhongring nookni nikhuokhan, ama kha tu numei esikme? ajarchu inmani sari ngai'n numeisanu kha inleineiwiak.”
23 Diga-nos, de quem ela será esposa na ressurreição? Afinal, os sete se casaram com ela”.
24 Jisu'n inmani diang aleimasang, “angtuk nangni ningdik makme, angjarrame ningjetbo? ajarchu nangni'n Pathian chong inthiang emakli Pathian ranakkha jetmakchuwa eii.
24 Jesus respondeu: “O erro de vocês está em não conhecerem as Escrituras nem o poder de Deus.
25 Kathi ngai inringnookni khanchu, inmani ngai khachu marwaanna tirton ngaikhale in-angsik eii, khat-um innkanei ti omnuni.
25 Pois, quando os mortos ressuscitarem, não se casarão nem se darão em casamento. Nesse sentido, serão como os anjos do céu.
26 Tuunchu, akathi ngai hongring nookna, Moses imajia suulbuklai kaangna larik munkha teelmakchube? Khawakhan hintia injia, tichu Pathian'n Moses diang aleiti, ‘Kei Abraham Pathian ka eii, Isaac Pathian ka eii, khat-um Jacob Pathian ka eii.’ Suok 3:6
26 “Agora, quanto a haver ressurreição dos mortos, vocês não leram a esse respeito nos escritos de Moisés, no relato sobre o arbusto em chamas? Deus disse a Moisés: ‘Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó’.
27 Amahi akaringngai Pathian eii, akathi ngai Pathian emak. Nangni inthiangnga dikmak chujei!”
27 Portanto, ele é o Deus dos vivos, e não dos mortos. Vocês estão completamente enganados!”.
28 Dan Karu inkhat ahongnga inmani inbiakkha aleirangai. Jisu'n Sadducee ngaidiang chongmasang katha ileimasang kha aleimu, khantia ama'n Jisu koolla aheiwa-ah aleirakel: “Huwa chongpeii hume araya karra kathakhet?”
28 Um dos mestres da lei estava ali ouvindo a discussão. Ao perceber que Jesus tinha respondido bem, perguntou: “De todos os mandamentos, qual é o mais importante?”.
29 Jisu'n aleimasang, “Akathakhet khachu hi eii: ‘Rangairu, Israel! Pumi eini Pathian hi inkhatbit eii.
29 Jesus respondeu: “O mandamento mais importante é este: ‘Ouça, ó Israel! O Senhor, nosso Deus, é o único Senhor.
30 Pumi na Pathian kha namalung pumpuiya, naratha pumpuiya, na-ngaidonna rakip-ah, khat-um naranak pumpuiya minriangro.’ Innidan 6:4,5
30 Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, de toda a sua mente e de todas as suas forças’.
31 Inni huuina akathakhet chongpe kha hi eii: ‘Na-indiang na-inwaipui mi ngaikha napumtak niminriang angnga minriangro.’ Hiwa inni neek-ah aleiilaak akatha chongpeii ommak.” Levi 19:18
31 O segundo é igualmente importante: ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’. Nenhum outro mandamento é maior que esses”.
32 Dan Karu'n Jisu diang aleiti, “Athajei, Karu! nang in kadik-ah nariljei, khachu Pumi khabit eii Pathian, ama elekleiya Pathian tuteii inkhat-um ommu.
32 O mestre da lei respondeu: “Muito bem, mestre. O senhor falou a verdade ao dizer que há só um Deus, e nenhum outro.
33 Halli nang na Pathian kha namalung, na-ngaidonna khat-um naranak pumpuiya minriangro; halli nang napumtak niminriang angnga na-indiang na-inwaipui mi ngaikha minriangro. Hiwa chongpeii inni kajuihi pena munna Pathian diang ran khat-um phurpai kapeneek-ah athawiai.”Hos 6:6
33 E sei que é importante amá-lo de todo o meu coração, de todo o meu entendimento e de todas as minhas forças, e amar o meu próximo como a mim mesmo. É mais importante que oferecer todos os holocaustos e sacrifícios exigidos pela lei”.
34 Dan Karu'n singtheiya iheimasang kha Jisu'n amupha khan, Jisu'n amadiang aleiti, “Nang Pathian Rengram khale inlaak makchejei.” Luk 10:25-28
34 Ao perceber quanto o homem compreendia, Jesus disse: “Você não está longe do reino de Deus”. Depois disso, ninguém se atreveu a lhe fazer mais perguntas.
35 Jisu'n Biak-inna aminchuwa leiomlai khan, Ama'n aleirakel, “Ang tilia Dan Karu ngai'n Messiah hi David sapa eii intime?
35 Mais tarde, enquanto ensinava o povo no templo, Jesus fez a seguinte pergunta: “Por que os mestres da lei afirmam que o Cristo é filho de Davi?
36 Ratha Inthiang in David mursuo tak-ah aminti:
36 O próprio Davi, falando por meio do Espírito Santo, disse: ‘O Senhor disse ao meu Senhor: Sente-se no lugar de honra à minha direita até que eu humilhe seus inimigos debaixo de seus pés’.
37 David apumtak innum ‘Pumi’ tia akoi; kha enchu angjarra Messiah hi David sapa esikme?”
37 Uma vez que Davi chamou o Cristo de ‘meu Senhor’, como ele pode ser filho de Davi?”. E a grande multidão o ouvia com prazer.
38 Ama'n iminchule inruoiya aleiti, “Ensuiru Dan kaminchu ocha ngaikha, inret inruo inchuol kha inluk-ah kasi kahong kamanuom khat-um mi intuupna phaiya khoya inleitho kamanuom,
38 Jesus também ensinou: “Cuidado com os mestres da lei! Eles gostam de se exibir com vestes longas e de receber saudações respeitosas quando andam pelas praças.
39 Synagogue-ah in-ongna kahoikhet kakadang, khat-um baknamun kahoikhet kakadang,
39 E como gostam de sentar-se nos lugares de honra nas sinagogas e à cabeceira da mesa nos banquetes!
40 Inmani nemnasik-ah chuulmei ngai neinaak kakasut, halli mi ngai musik-ah Pathian diang kasoot-ah kani, inmani ngai rachaakna kha anakhetsik eii!”
40 No entanto, tomam posse dos bens das viúvas de maneira desonesta e, depois, para dar a impressão de piedade, fazem longas orações em público. Por causa disso, serão duramente castigados”.
41 Jisu'n Biak-inn suungnga sial mintiingna koolla in-ongnga omlai khan, ama'n mi ngai sial machul kha alei-en. Mi inchong ngai'n sial katamtak inleimachul;
41 Jesus sentou-se perto da caixa de ofertas do templo e ficou observando o povo colocar o dinheiro. Muitos ricos contribuíam com grandes quantias.
42 Halli sara ka-ethei chuulmei inkhat hongnga anna inkhatle in-ang sumsenpum inni aleimachul,
42 Então veio uma viúva pobre e colocou duas moedas pequenas.
43 Jisu'n asiamruoi rakip akoichunna aleitipi, “Kei'n nangni diang inthiangnga kanati khachu hi chuulmei sara-nu khan sial mintiingna kokkhan mirakip neek-ah tamwiai amachul.
43 Jesus chamou seus discípulos e disse: “Eu lhes digo a verdade: essa viúva depositou na caixa de ofertas mais que todos os outros.
44 Mi leiilaak rakipchu in-inei makheiya inthenli inleipeii; takkha numeisanu khachu, sara ethei innum, inei rakip kha aleipeii, aringnasik rakip kha ama'n aleipewiak.”
44 Eles deram uma parte do que lhes sobrava, mas ela, em sua pobreza, deu tudo que tinha”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.