Lucas 24

The New Testament in Kharam (KFW) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Hapta mansakhet nikhuoni ziingtiang ma-ah inmani'n sariak rim kahoi inminsuuk ngaikha inchoiya thaantiang inleisi.
1 No primeiro dia da semana, bem cedo, as mulheres foram ao túmulo, levando as especiarias que haviam preparado,
2 Halli inmani'n thaankhar lung lei-inlong kha inleimu.
2 e viram que a pedra tinha sido afastada da entrada.
3 Inmani'n thaansuungnga inluut phakhan Pumi Jisu kaluong kha leiommakjei.
3 Quando entraram no túmulo, não encontraram o corpo do Senhor Jesus.
4 Inmani'n hiwa jarra rildan leijetmuwa inlei omlai, jetlei theileiya puonkachek kasil pasal miring inni inmani koolla inleingir.
4 Enquanto estavam ali, perplexas, dois homens apareceram, vestidos com mantos resplandecentes.
5 Halli inmani'n inchi heiya neipilla injuo inbok phakhan, pasal inni ngai'n inmani diang inheiti, “Kathi ngai kara karing kha nangni'n angsik ning entokme?
5 As mulheres ficaram amedrontadas e se curvaram com o rosto em terra. Então os homens perguntaram: “Por que vocês procuram entre os mortos aquele que vive?
6 Ama chu kathi makheiya intheiya hin ommakjei, ama'n Galilee ah omlai nangnidiang angme i-nati kha ngaidonru. Matt 16:21; 17:22,23; 20:18,19; Mk 8:31; 9:31; 10:33,34; Luk 9:22
6 Ele não está aqui. Ressuscitou! Lembrem-se do que ele lhes disse na Galileia:
7 “‘Miring sapa kha manu karoon ngaidiang inpesik eii, cross ah inthatsik eii, halli nithum huuini ahongring nooksik eii.’’ ””
7 ‘É necessário que o Filho do Homem seja traído e entregue nas mãos de pecadores, seja crucificado e ressuscite no terceiro dia’”.
8 Khawa khan numeisa ngai'n ama chong ngaikha inleingaidon.
8 Então lembraram-se dessas palavras de Jesus
9 Thaan makheiya inheikirra asiamruoi soomleikhat ngaidiang khat-um aleiilaak rakipdiang kasuok hi injuorilpi.
9 e, voltando do túmulo, foram contar aos onze discípulos e a todos os outros o que havia acontecido.
10 Khawa numeisa ngai khachu, Mary Magdalene, Joanna, James nu Mary halli inmanile kasi aleiilaak numeisa ngai'n tirton ngaidiang kasuok omchan ngaikha injuorilpi.
10 Maria Madalena, Joana, Maria, mãe de Tiago, e as outras mulheres que as acompanhavam relataram tudo aos apóstolos.
11 Takkha tirton ngai'n numeisa ngai chongkha pangrilla inril keeng tia leileipimu.
11 Para eles, porém, a história pareceu absurda, e não acreditaram nelas.
12 Halli Peter'n intheiya taanna thaan tiang aleisi, ama'n akuunna thaankhur suung enpha khan kathi katuomna puon khabit ajuomu ah rilsik jetmak-ah inntiang aheikir nookjei.
12 Mas Pedro se levantou e correu até o túmulo. Abaixando-se, olhou atentamente para dentro e viu os panos de linho vazios; então voltou para casa, admirado com o que havia acontecido.
13 Halli, khawa nikhuoni khan Jisu nuk kajui ngai karra miring inni Jerusalem makheiya mile inni inlaak Emmaus khuotiang inleisi.
13 Naquele mesmo dia, dois dos seguidores de Jesus caminhavam para o povoado de Emaús, a onze quilômetros de Jerusalém.
14 Inmani inni'n kasuok omchan ngai jarra khatle khatdiang inrilla inleisi.
14 No caminho, falavam a respeito de tudo que havia acontecido.
15 Inmani inni'n inleisi phakhan, Jisu'n inmani koolla heinaiya inmanile aleisi suom.
15 Enquanto conversavam e discutiam, o próprio Jesus se aproximou e começou a andar com eles.
16 Inmani'n ama kha inleimu, takkha tume tihi leijet matormu.
16 Os olhos deles, porém, estavam como que impedidos de reconhecê-lo.
17 Halli ama'n inmani diang ati, “Ang kachang chongme nangni inni'n nisina ah ningril kha?””
17 Jesus lhes perguntou: “Sobre o que vocês tanto debatem enquanto caminham?”. Eles pararam, com o rosto entristecido.
18 Halli araming Cleopas intipa'n Jisu diang aheimasang, “Tuunlaiya nikhuo lekkhat suungnga Jerusalemma kasuok omchan jetleiya khuolmi inkhat na eya natheinuoa niombe tia inleirakel?””
18 Então um deles, chamado Cleopas, respondeu: “Você deve ser a única pessoa em Jerusalém que não sabe das coisas que aconteceram lá nos últimos dias”.
19 Halli Jisu'n inmani diang ati, “Angkachang chong suok ah mejei?”” Inmani'n inleimasang, “Nazareth Jisu jarra kasuok chuon eii”” Ama hi Pathian li miring ngai maikuungnga achuontho nali arilna rakip ah ranak kanei Pathian chongkachoi mi eii tia inleingaidon.
19 “Que coisas?”, perguntou Jesus. “As coisas que aconteceram com Jesus de Nazaré”, responderam eles. “Ele era um profeta de palavras e ações poderosas aos olhos de Deus e de todo o povo.
20 Halli eini thiampu kalian ngaili lamkakei ngai'n thinasik-ah kathamak inminchangga ama kha cross ah inthat.
20 Mas os principais sacerdotes e outros líderes religiosos o entregaram para que fosse condenado à morte e o crucificaram.
21 Takkha Israel kakatansik mikha ama eii tia keini'n kinleingaidon, hiwa rakip hi asuokna wini le nithum kha hong ejei.
21 Tínhamos esperança de que ele fosse aquele que resgataria Israel. Isso tudo aconteceu há três dias.
22 Keini karra numeisa lekkhat in ziingtiang ma-ah thaanna injuosiya keinihi kinmalung inmindong,
22 “Algumas mulheres de nosso grupo foram até seu túmulo hoje bem cedo e voltaram contando uma história surpreendente.
23 halli inmani'n akaluong kha injuomumak phakhan, Jisu kha aringjei tia marwaan tirton ngai'n keinidiang mangtalar angnga kinmu tia keinidiang injuoril.
23 Disseram que o corpo havia sumido e que viram anjos que lhes disseram que Jesus está vivo.
24 Keini le kaom miring lekkhat in thaanna injuosiya numeisa ngai'n inti angnga injuomu, takkha inmani innum ama kha juomumu.
24 Alguns homens de nosso grupo correram até lá para ver e, de fato, tudo estava como as mulheres disseram, mas não o viram.”
25 Halli Jisu'n inmani diang ati, “Nangni angtuk ning amme, Pathian chong kachoi ngai'n inleiti rakip ningmalungnga kangamna sik-ah ning insuumjei!
25 Então Jesus lhes disse: “Como vocês são tolos! Como custam a entender o que os profetas registraram nas Escrituras!
26 Christa'n poongna rakip adeisuoli ama lurna khan luutmakniabe?””
26 Não percebem que era necessário que o Cristo sofresse essas coisas antes de entrar em sua glória?”.
27 Jisu'n angrakip ama jarra Moses khat-um Pathian chong kachoi ngai'n inleiril khat-um chong inthiang in ileiti ngaikha rilpina aleinei.
27 Então Jesus os conduziu por todos os escritos de Moisés e dos profetas, explicando o que as Escrituras diziam a respeito dele.
28 Khale inruoiya inmani'n intungnasik khuo inheinai phakhan, Jisu'n kasicheisik omchan angnga inmani diang aleithopi.
28 Aproximando-se de Emaús, o destino deles, Jesus fez como quem seguiria viagem,
29 Takkha khuo ajuoboi jarra keinile onsuomtui tia inmani'n ama kha ranak-ah khaapna inleinei, halli ama'n inmanile asiya injuoriakjei.
29 mas eles insistiram: “Fique conosco esta noite, pois já é tarde”. E Jesus foi para casa com eles.
30 Ama'n inmanile bubakna sik-ah inlei in-ongsuom phakhan, waipool aleiya Pathian aleiminpaak halli katherra inmani diang aleipei.
30 Quando estavam à mesa, ele tomou o pão e o abençoou. Depois, partiu-o e lhes deu.
31 Halli inmani mit hongwarra Jisu ejei tia inleijet, halli inmani maikuung makheiya Jisu'n aleimang deljei.
31 Então os olhos deles foram abertos e o reconheceram. Nesse momento, ele desapareceu.
32 Inmani'n khatli khatdiang inlei inti, “Jisu einile lamma thurchi nirillai khat-um ama'n einidiang chong inthiang katha ah niminchulai eini malung kha mei angnga kaang ma-abe?””
32 Disseram um ao outro: “Não ardia o nosso coração quando ele falava conosco no caminho e nos explicava as Escrituras?”.
33 Khawapha takkhan inmani'n Jerusalem tiang inkirnook ah amale kasi siamruoi soomleikhat ngaikha mi ngaile intuup ah inleiom kha injuomu.
33 E, na mesma hora, levantaram-se e voltaram para Jerusalém. Ali, encontraram os onze discípulos e os outros que estavam reunidos com eles,
34 Inmani'n injuoti, “Pumi kha inthiangnga aringjei, halli Simon diang juo inlarjei!””
34 que lhes disseram: “É verdade que o Senhor ressuscitou! Ele apareceu a Pedro!”.
35 Khat-um lamma kasuok chuon ngai jarra khat-um waipool katherkhoi laiya inmani'n ang omchanna ama kha inhongjetme tijarra inmani diang inleirilpi.
35 Então os dois contaram como Jesus tinha aparecido enquanto andavam pelo caminho, e como o haviam reconhecido quando ele partiu o pão.
36 Inmani'n hithowa inrilla inomlai takkhan, jetlei theileiya Pumi'n apumtak inmani karra ajuo ngirra inmani diang aleitipi. “Nangni chungnga kadai omrase.””
36 Enquanto contavam isso, o próprio Jesus apareceu entre eles e lhes disse: “Paz seja com vocês!”.
37 Inmani'n ratha kathamak inkhat kimujei tia inleichi theiya inlei-inlai.
37 Eles se assustaram e ficaram amedrontados, pensando que viam um fantasma.
38 Ama'n inmani diang aheiti, “Angjara ning poongme? Halli angjarra ning malungnga inngamsamna ningneime?
38 “Por que estão perturbados?”, perguntou ele. “Por que seu coração está cheio de dúvida?
39 Enru kakutli kakeii ngaihi, kei ka eii, nakatook inlang na-enru, kei ningnamu angnga ratha kathamak chu taksali saru omnuni.””
39 Vejam minhas mãos e meus pés. Sou eu mesmo! Toquem-me e vejam que não sou um fantasma, pois fantasmas não têm carne nem ossos e, como veem, eu tenho.”
40 Ama'n inmani diang aleitisuoli inmani diang akutli akeii ngaikha aminmu.
40 Enquanto falava, mostrou-lhes as mãos e os pés.
41 Khawa khan inmani'n inngamna leiom maklai, karokli kangak in asiplai, Nipumi'n inmani diang aleiti, hiwahin bakphur inkhat ningneibe?
41 Eles continuaram sem acreditar, cheios de alegria e espanto. Então Jesus perguntou: “Vocês têm aqui alguma coisa para comer?”.
42 Inmani'n ngarou alekkhat inleipeii,
42 Eles lhe deram um pedaço de peixe assado,
43 Ama'n aleiya inmani maikuungnga alei-ei.
43 e ele comeu diante de todos.
44 Halli ama'n inmani diang ati, “Hiwahi kei kachong kha eii, kei'n nangni karra kaleiomlai kanati, angrakip Moses Danna, Pathian chongkachoi ngai'n khat-um Minpaakla ah inlei majia rakip huui latungsik eii.””
44 Em seguida, disse: “Enquanto ainda estava com vocês, eu lhes falei que devia se cumprir tudo que a lei de Moisés, os profetas e os salmos diziam a meu respeito”.
45 Achong inthiang injetnasik-ah inmani malungkha aleimalongpi.
45 Então ele lhes abriu a mente para que entendessem as Escrituras,
46 Halli inmani diang ati, “Hinthoa lei-injia, Christa'n poongna aneisik halli nithum huuini akathi makheiya ahongring nooksik eii.
46 e disse: “Sim, está escrito que o Cristo haveria de sofrer, morrer e ressuscitar no terceiro dia,
47 Jerusalemma inphut malung thuulnali manu ngaidampina chongngai kha zaat rakipdiang ningrilpi sik eii.
47 e que a mensagem de arrependimento para o perdão dos pecados seria proclamada com a autoridade de seu nome a todas as nações, começando por Jerusalém.
48 Nangni hi hiwangai rakip chungnga sakhi ning ejei.
48 Vocês são testemunhas dessas coisas.
49 Enru, kei'n Kapa chongkhitna kha nangni chungnga kanapesik eii; takkha Pathian in nangni kha chungtiangnga ranak khan puon angnga naminsil maklaiseng nangni'n Jerusalemma leiomru.””
49 “Agora, envio a vocês a promessa de meu Pai. Mas fiquem na cidade até que sejam revestidos do poder do céu”.
50 Khawa phakhan inmani kha Bethany katung akeiruoiya halli akut duongpiya inmani kha rawaan aleipei.
50 Depois Jesus os levou a Betânia e, levantando as mãos para o céu, os abençoou.
51 Ama'n inmani kha rawaan aleipeli ama'n inmani kha inthenpui jei, halli ama kha marwaan tiang inruoijei.
51 Enquanto ainda os abençoava, deixou-os e foi elevado ao céu.
52 Jisu kha chubei inthoa Jerusalem tiang karok ah inlei kirjei.
52 Então eles o adoraram e voltaram para Jerusalém cheios de grande alegria.
53 Halli inmani'n Biak-inna apha rakip ah Pathian kha inleiminpaak ah inleiom.
53 E estavam sempre no templo, louvando a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.