Lucas 19
The New Testament in Kharam (KFW) vs NTLH
1 Jisu'n Jericho rakaanna aleisi.
1 Jesus entrou em Jericó e estava atravessando a cidade.
2 Khawa khan araming Zacchaeus inti pasal inkhat aleiom, ama kha rampar kakhoom kalok khat-um inchong mi inkhat kha alei eii.
2 Morava ali um homem rico, chamado Zaqueu, que era chefe dos cobradores de impostos.
3 Ama'n Jisu kha tume tihi ajetzoot jarra alei enzoot, takkha amahi mi inniam alei eii, khat-um mipui katamtak in inlei-uum jarra Jisu kha leimu matormak.
3 Ele estava tentando ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, pois Zaqueu era muito baixo.
4 Khale inruoiya ama'n Jisu kha amuzoot jarra inmani matiang ataanna Jisu'n rakaannasik lamkhan theibajil kuung kha aleikalla aleiom.
4 Então correu adiante da multidão e subiu numa figueira brava para ver Jesus, que devia passar por ali.
5 Jisu'n khawa muunkha hongtung phakhan, chungtiang ahong enna aleitipi, “Zacchaeus innoottheiya juochumro awini kei'n nangna innna kaomsik eii.”
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e disse a Zaqueu:
6 Khale inruoiya ama'n innoottheiya ajuochumma karok tak ah Jisu kha aleidonna, inntiang leiruoijei.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu na sua casa, com muita alegria.
7 Halli mi rakip in inmupha khan, inraya ah nemnum inleiti “Hiwa mihi manu karoonpa inna khuol mi ka-esik asijei!”
7 Todos os que viram isso começaram a resmungar: — Este homem foi se hospedar na casa de um pecador!
8 Zacchaeus in a-ngirra Pumi diang aheiti, “Rangairo karu! Kei kaneinaak herkhat hi sara ngaidiang kapejei, halli kei'n mi ngai neinaak maleisei kathoa kaleidel ngai leisuok inchu tum mili kheella kapekir nooksik eii.”
8 Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: — Escute, Senhor, eu vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguém, vou devolver quatro vezes mais.
9 Halli Jisu'n amadiang aheiti, “Awini hiwa innsuung hin Sanminringna juotuungjei, tichu ama hium Abraham phungrui eii.
9 Então Jesus disse:
10 Ajarchu Miring sapa kajuohi akamangngai kaentok khat-um kasanringsik kajuo eii.” Matt 18:10
10 Porque o
11 Halli inmani'n hingai rakip inrangai phakhan, Jisu'n Jerusalem aheinaiya hiwa minkhinahi aleirilpinook, halli Pathian Rengram hi atuuntak juosik angjei tia inmani'n inleingaidon.
11 Jesus contou uma parábola para os que ouviram o que ele tinha dito. Agora ele estava perto de Jerusalém, e por isso eles estavam pensando que o Reino de Deus ia aparecer logo.
12 Khawa jarra Jisu'n ati, “Miring inkhat kalokthei choun karoon inkhat aleiom halli ama'n Reng inkhat inchangnasik ah ram kalaaktak inkhat ah aleisi, reng changsuoli inntiang hongkir nooksik tia aleingaidon.
12 Então Jesus disse:
13 Halli ama'n asuok soom ngaikha akoiya Minas soomhi inmani diang aleipei, halli inmani diang ati, ‘Hiwa Minas hi kaheikir maklaiseng nangni'n hiwahi leiminweiru.’
13 Antes de viajar, chamou dez dos seus empregados, deu a cada um uma moeda de ouro e disse: “Vejam o que vocês conseguem ganhar com este dinheiro, até a minha volta.”
14 Takkha amahi ami ngaitak in enzootmuwa ama nuk ah taangwa ngai inleiminsiya ‘Hiwa mipa hi keini reng ka-esik hi manuommung katisik ah inleiminsi.’ ”
14 — Acontece que o povo do seu país o odiava e por isso mandou atrás dele uma comissão para dizer que não queriam que aquele homem fosse feito rei deles.
15 “Halli mipa kha reng eya aheikir jei, ama'n Minas hi angjetme inleiminwei ennasik-ah asuok ngaikha ama koolla heiwanasik-ah chong aleiminpeii.
15 — O homem foi feito rei e voltou para casa. Aí mandou chamar os empregados a quem tinha dado o dinheiro, para saber quanto haviam conseguido ganhar.
16 Halli mansakhet suokpa khan ama koolla aheiwa ah ati ‘Karu, nang i-napeii Mina inkhat in Mina soom kaleiminweijei.’
16 O primeiro chegou e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei dez.”
17 Halli ama'n ati, ‘Thajei’ ‘Akatha suokpa! Ajarchu nang in kasiinteii chuonna ngamna katha na-e jarra, khuopui soom karoon etaro.’
17 — “Muito bem!” — respondeu ele. — “Você é um bom empregado! E, porque foi fiel em coisas pequenas, você vai ser o governador de dez cidades.”
18 ‘Inni huuina suokpa khan heiwa ah ati, Karu, nang mina inkhat in Mina ra-nga kaleiminweijei.’
18 — O segundo empregado veio e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei cinco.”
19 Halli amadiang um ati, ‘Nang um khuopui ra-nga karoon etaro.’
19 — “Você vai ser o governador de cinco cidades!” — disse o patrão.
20 ‘Suok inkhat innum heiwa ah ati, Karu, puonna kakhit rep ah kida nang Mina kha hin omjei.
20 — O outro empregado chegou e disse: “Patrão, aqui está a sua moeda. Eu a embrulhei num lenço e a escondi.
21 Kei'n nangkha kanachi ajarchu malung kathamak na-eii, nang nata ka-emak nang in nalei khat-um na i-wormak kha nang in narakhool.’
21 Tive medo do senhor, porque sei que é um homem duro, que tira dos outros o que não é seu e colhe o que não plantou.”
22 Ama'n suokpa diang ati, ‘E suok kathamak! nang inrilsuok chong in chongtanna kananeisik! kata ka-emak kha kalei, khat-um ka i-wormak kha karakhool tia kei kamalung kathamak hi nang in nalei jetjei.
22 — Ele respondeu: “Você é um mau empregado! Vou usar as suas próprias palavras para julgá-lo. Você sabia que sou um homem duro, que tiro dos outros o que não é meu e colho o que não plantei.
23 Kha e-inle angjarra nang in kei Mina hi nilei minwei makme? Naleiminwei inchu kei'n kaheikir phakhan Mina niminwei khale inruoiya juoleimak ningngabe?’
23 Então por que você não pôs o meu dinheiro no banco? Assim, quando eu voltasse da viagem, receberia o dinheiro com juros.”
24 Halli khawa khanna kangir ngaidiang aleitipi, ama diangnga kaom ‘Mina hi kasut inlang, Mina soom kanei suokpa diang peru.’
24 — E disse para os que estavam ali: “Tirem dele a moeda e deem ao que tem dez.”
25 Halli inmani'n ama diang inti ‘Karu, ama chu Mina soom aneijei!’
25 Eles responderam:
26 ‘Kei'n nangnidiang kanati,’ ‘katamma kaneipa diang kheella inpesik eii, takkha i-teii kaneimakpa diang chu i-nei lekteii khaum inleidelsik eii. Matt 13:12; Mk 4:25; Luk 8:18
26 — E o patrão disse:
27 Takkha keihi inmani chungnga in-reng kanamin ezootmak kei nanhalpui mi ngaikha heiruoi inlang kamaikuungnga thatru!’ ”
27 E agora tragam aqui os meus inimigos, que não queriam que eu fosse o rei deles, e os matem na minha frente.”
28 Hiwa arilsuoli Jerusalem tiang Jisu'n ma sa-ah aleisi.
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante deles para Jerusalém.
29 Halli ama'n Olives chingbung koolla kaom Bethphage li Bethany ahongnai phakhan, asiamruoi inni diang hintipili ma minsa-ah aleitir,
29 Quando iam chegando aos povoados de Betfagé e Betânia, que ficam perto do monte das Oliveiras, enviou dois discípulos na frente,
30 “Ningma ah kaom khuo khan siru khat-um ningluut phakhan, tuteii in inlachuongmak salungdai teii inthungnga kaomkha muningte, suut inlang hin juoruoiru.
30 com a seguinte ordem:
31 Halli tu ka-ang mi'n nangnidiang salungdai hi angsik-ah ningsuutme tia innarakel inchu, nangni'n hin tipiru, Karu sik ah arei om.”
31 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele.
32 Khale inruoiya inmani'n insipha khan Jisu'n irilpi angnga injuomujei.
32 Eles foram e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 Halli inmani'n salungdai teii kha insuutpha khan amapupa'n aleiti, “Angsik ah ningsuutme?”
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os donos perguntaram: — Por que é que vocês estão desamarrando o animal?
34 Inmani'n inleimasang, “Karu diang arei ompiya eii.”
34 Eles responderam: — O Mestre precisa dele.
35 Inmani'n salungdai kha Jisu diang inheiruoi, Inpuondiar kha salungdai chungnga indaap ah Jisu kha inleiminchuong.
35 Então eles levaram o jumentinho para Jesus, puseram as suas capas sobre o animal e ajudaram Jesus a montar.
36 Jisu'n achuongnga aheiwa phakhan, inmanin gai'n inpuon ngaikha lamma inleithapi.
36 Conforme ele ia passando, o povo estendia as suas capas no caminho.
37 Ama'n Olives chingmuol makheiya juochumma Jerusalem ajuonai phakhan, anuk kajui mipui rakip in Pathian chountho kalokkha inleimu phakhan inkheek ah inleiminpaak ah inti,
37 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém, na descida do monte das Oliveiras, uma grande multidão de seguidores ia com ele. E eles, cheios de alegria, começaram a louvar a Deus em voz alta por tudo o que tinham visto.
38 “Pumi ramingnga kajuo Renghi rawaan katha eii! marwaanna kadai erase halli lurna kha insaangkhet erase!” Minpkla 118:26
38 Eles diziam: — Que Deus abençoe o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e
39 Halli mipui karra Pharisee lekkhat in inti, “Karu,” “Nasiamruoi ngaihi omchian nasik ranro!”
39 Aí alguns fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: — Mestre, mande que os seus seguidores calem a boca!
40 Ama'n aleimasang, “Kei'n nangnidiang kitihi eii, inmani'n inomchian inchu, hiwa lung ngai'n inhongkheek sik eii.”
40 Jesus respondeu:
41 Jisu'n Jerusalem khuopui aheinai phakhan, ama'n amuli aleichappuiya ati,
41 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém e viu a cidade, chorou com pena dela
42 “Nang in awini nikhuo hin kadai munasik chuon nalajet limbe! takkha atuunchu nang in munutinjei!
42 e disse:
43 Ajarchu nachungnga hiwa ka-ang nikhuo ngaihi asuoksik eii, khawakha e-inchu nang inhalpui ngai'n rakul bool-inta nangkha nakahin inta araki miliya nangkha innakhumsik eii.
43 Pois chegarão os dias em que os inimigos vão cercá-la com rampas de ataque, e vão rodeá-la, e apertá-la de todos os lados.
44 Halli nang khat-um rakul sungnga kaom nang mi ngaikha innathasik eii, halli rakul suungnga kaom lung inkam ngaikha inmani'n minkamma danunujei, ajarchu Pathian in nangni kanasan ajuolai khan leijet makchujei!”
44 Eles destruirão completamente você e todos os seus moradores. Não ficará uma pedra em cima da outra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio para salvá-la.
45 Halli Jisu'n biak-inn aheiluut ah neinaak kajuorngai khat-um karachuo ngaikha kapuutsuok aleiphut ah,
45 Jesus entrou no pátio do Templo e começou a expulsar dali os vendedores.
46 Inmani diang aleiti, “Hinthoa Pathian chongnga injiajei, ‘Kei biak-inn chu Pathian nina mun esik eii.’ Takkha nangni'n inruup ngai inthupna mun ningminchangjei.”Isa 56:7; Jer 7:11
46 Ele lhes disse:
47 Khat-um Jisu'n biak-inna nisuo rakip aleiminchu, thiampu kalian, Dan karu khat-um mipui lamkakei ngai'n ama kha thatnasik-ah inlei-ensui. Luk 21:37
47 Jesus ensinava no pátio do Templo todos os dias. Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes do povo queriam matá-lo.
48 Takkha inmani'n iteii thomator nasik lam leimumu, ajarchu mipui'n ama chongril kha katha tak ah inleirangai.
48 Mas não achavam jeito de fazer isso, pois todos o escutavam com muita atenção.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.