Lucas 18

The New Testament in Kharam (KFW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Halli Jisu'n asiamruoi ngaidiang Pathian diang inchat lekleiya nichaknasik khat-um malung juosiin maknasik-ah minkhina chong aleiminchu.
1 Jesus contou a seguinte parábola , mostrando aos discípulos que deviam orar sempre e nunca desanimar:
2 Jisu'n aleiti, “Khuopui inkhat-ah Pathian kachimak khat-um mi ngai khoya kathomak chongkatan miring inkhat aleiom;
2 — Em certa cidade havia um juiz que não
3 Halli khawa khopui khan chuulmei inkhat-um aleiom, numeisanu khan chong katanpa diang aheiwazoolla ajuoti, “‘Kei inhalpui mi ngaikha phaphu naluokpiro aleiti.
3 Nessa cidade morava uma viúva que sempre o procurava para pedir justiça, dizendo: “Ajude-me e julgue o meu caso contra o meu adversário!”
4 Takkha ama'n apha kasoottak leirangai pimak, halli ahekna ah ama'n atheinuoa inti, keihi Pathian kachimak emakli mi ngai kakayamak ka e-innum,
4 — Durante muito tempo o juiz não quis julgar o caso da viúva, mas afinal pensou assim: “É verdade que eu não temo a Deus e também não respeito ninguém.
5 chuulmeinu khan keidiang heiwazoolla kanakacher sikneek achu, kei'n amadiang thopidan kasuok kha thopitakte. Halli kei'n kathopimak inchu ama'n heiwa zoolta keihi anaminpoongsik eii!’’ ””
5 Porém, como esta viúva continua me aborrecendo, vou dar a sentença a favor dela. Se eu não fizer isso, ela não vai parar de vir me amolar até acabar comigo.”
6 Halli Pumi in aleiti, “Rangairu kathamak chongkatanpa'n i-tihi.
6 E o Senhor continuou:
7 Khat-um Pathian diang suun li zaan boiya Pathian diang niya kaom Pathian ikadang mi ngaikha Pathian in inmanisik-ah phaphu luokpimak niabe? Halli ama'n inmani kasansik hi insuumniabe?
7 Será, então, que Deus não vai fazer justiça a favor do seu próprio povo, que grita por socorro dia e noite? Será que ele vai demorar para ajudá-lo?
8 Kei'n nangnidiang kanati, Pathian in inmani sikbit-ah innottheiya phu aluoksik eii. Miring sapa ajuonikhan nuoipilchung hin, kangamna lamunibo?””
8 Eu afirmo a vocês que ele julgará a favor do seu povo e fará isso bem depressa. Mas, quando o
9 Atu ka-ang mi'n atheinuoa mikadik ka eii inti, halli mi ngaichu iteii emu tia kangaidon minkhi nahi Jisu'n aleiril.
9 Jesus também contou esta parábola para os que achavam que eram muito bons e desprezavam os outros:
10 “Miring inni'n biak-inna Pathian kani inleisi, inkhat khachu Pharisee eii, halli inkhat khachu rampar kakhoompa eii.
10 — Dois homens foram ao Templo para orar. Um era
11 Pharisee pa'n atheinuo ah a-ngirra aleini, “‘Pathian, kei'n nang kanaminpaak, tichu mi ngai angnga keihi kakheel innuomma mi ngai kakasuut, malung inthiangmak, emakli zool-inthai emong, hiwa rampar kakhoompa ka-ang um emong.
11 O fariseu ficou de pé e orou sozinho, assim: “Ó Deus, eu te agradeço porque não sou avarento, nem desonesto, nem imoral como as outras pessoas. Agradeço-te também porque não sou como este cobrador de impostos.
12 Kei'n haptakhat-ah sak woini kangei, halli kei'n kimasuok rakip tum soomma tumkhat nangdiang kanapeii.’’
12 Jejuo duas vezes por semana e te dou a décima parte de tudo o que ganho.”
13 Takkha rampar kakhoompa khan kalaak-ah a-ngirra aroop kabeenna khat-um chuntiang-um hong-en matormak-ah, “‘Pathian, manu karoon keihi naminriangro tia aleini!’’
13 — Mas o cobrador de impostos ficou de longe e nem levantava o rosto para o céu. Batia no peito e dizia: “Ó Deus, tem pena de mim, pois sou pecador!”
14 Kei'n kanati,”” “Hiwa rampar khakhoompa'n Pathian mit enna aleiilaak mipa khaneek ah mikadik eya inntiang aleisi. Ajarchu apumtaak insaang mikha aminniamsik eii, halli apumtaak inniam mikha aminsaangsik eii.””Matt 23:12; Luk 14:11
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Halli mi lekkhat in naipang ngaikha ama koolla rawaan penasik-ah inheiruoi, takkha asiamruoi ngai'n inmu phakhan ranna inleinei.
15 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos viram isso e repreenderam aquelas pessoas.
16 Takkha Jisu'n naipang ngaikha ama koolla aleikoiya ati, “Naipang ngaihi kakoolla heiwarasu, inmani kha khaapmaru, Pathian Rengramhi inmani ka-ang ngaisik eii.
16 Então Jesus chamou as crianças para perto de si e disse:
17 Kei'n inthiangnga kanati, hiwa kadoong naipang ngai angnga Pathian Rengramkha ningkeiluutmak inchu angtik niteii Pathian Rengram luuttheinutun.””
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
18 Jihudi lamkakei inkhat in aheirakel, “Katha karu, hektik kaboi ringkhuo mutheinasik angme kei'n kathosik?””
18 Certo líder judeu perguntou a Jesus: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
19 Jisu'n amadiang ati, “Angjarra katha ninatime?”” “Tuteii katha ommu Pathian eleiya.
19 Jesus respondeu:
20 Pathian chongpekha najetbo: “‘Zool-inthai thomaro, mi thatmaro, inruup thomaro, mi ngaikha rilsemaro, nanu napa kayaro,’’ ”” Suok 20:13,14; Innidan 5:18,19
20 Você conhece os mandamentos: “Não cometa adultério, não mate, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, respeite o seu pai e a sua mãe.”
21 Ama'n aheimasang, “Hiwa chongpeii rakip ngaichu naipang ka-elai inphut kahongjuijeii.””
21 O homem respondeu: — Desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos.
22 Jisu'n hiwangai ajet phakhan ama diang aleitipi, “Nang in nathosik chuonkhat laom, naneinaak rakip juor inlang sara ngaidiang sempiro, nang in marwaan ramma na-inchongsik eii, halli heikirnook inlang kanuk najuiro.””
22 Quando Jesus ouviu isso, disse:
23 Takkha ama'n hiwa ajet phakhan amalung leihoimak, ajarchu ama inchongthei mi eii.
23 Quando o homem ouviu isso, ficou muito triste, pois era riquíssimo.
24 Jisu'n amadiang ahei enna ati, “Inchong mi ngai'n Pathian Rengram luutsik hi angtuk intakme.
24 Vendo a tristeza dele, Jesus disse:
25 Ajarchu inchong mi'n Pathian Rengram kaluutsik neek achu Salaileem in simphoi kuorra kaluutsik abeiwiai.””
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Khawa kajet mi ngai'n amadiang inti, “Hale atume ringna kamusik?””
26 Os que ouviram isso perguntaram: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Takkha ama'n ati, “Miring ngaisik-ah ka-ethei makkha, Pathian diangchu ethei eii.””
27 Jesus respondeu:
28 Khale inruoiya Peter in aheiti, “Enro, keini'n kin inn kinmathaanna nang nanuk kinnajuijei.””
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos a nossa família e seguimos o senhor.
29 “Oh,”” Jisu'n inmani diang aheiti, “Kei'n nangnidiang inthiangnga kinnati, atu ka-ang in a-inn, anumei, a-u ngai emakli anu apa halli asa ngai Pathian Rengram sik-ah ning mathaan inchu
29 Jesus respondeu:
30 atuunna ringkhohin kataamma amusik khat-um kahongsik pha-ah hektik kaboi ringna inmusik eii.””
30 receberá ainda nesta vida muito mais e, no futuro, receberá a vida eterna.
31 Khawa suoli Jisu'n asiamruoi soomleini ngaikha akoisuok ah inmani diang aleiti, “Enru! eini'n Jerusalem tiang nisisik eii, halli Pathian chong kachoi ngai'n Miring sapa chungnga inleimajia rakipkha kajuotungsik ejei.
31 Jesus levou os doze discípulos para um lado e disse:
32 Tichu ama kha zaatlop ngaidiang inpesik eii, halli ama kha innui puisik eii, injak inpesik eii, halli inmachinthuonsik eii.
32 Ele será entregue aos não judeus, e estes vão zombar dele, insultá-lo, cuspir nele
33 Inmani'n ama kha inwuok ah inthatsik, halli ama kha nithum huuini ahongring nooksik eii.””
33 e bater nele; e depois o matarão. Mas no terceiro dia ele ressuscitará.
34 Takkha asiamruoi ngai'n chong ngaihi iteii leijetmu, khat-um hiwa irilsuok chong ngaihi inmani sikbeiya inthuuk ejarra, angtiname tikha inmani'n leijetmu.
34 Os discípulos não entenderam nada do que Jesus disse. O que essas palavras queriam dizer estava escondido deles, e eles não sabiam do que Jesus estava falando.
35 Halli Jisu'n Jericho aheinei phakhan, Bukani mitkacho inkhat lamsirra in-ongnga leiom.
35 Jesus já estava chegando perto da cidade de Jericó. Acontece que um cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
36 Halli ama'n mipui sirasa ajet phakhan, ama'n “angjarrame tia alei rakel?””
36 Quando ouviu a multidão passando, ele perguntou o que era aquilo.
37 Inmani'n amadiang inleiti, “Nazareth Jisu kha eii kasihi,””
37 — É Jesus de Nazaré que está passando! — responderam.
38 halli ama'n ahongkheek, “Jisu! David sapa, kei naminriangro!””
38 Aí o cego começou a gritar: — Jesus,
39 Halli amatiang kaom mi ngai'n omchianro tia ranna inleinei, takkha kheella ahongkhek nook, “David sapa! kei naminriangro!””
39 As pessoas que iam na frente o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca. Mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
40 Halli Jisu'n a-ngirra, mitkacho pakha amadiang heiruoinasik-ah chong aleipeii, halli ama'n ahong naiphakhan, amadiang aleirakel,
40 Jesus parou e mandou que trouxessem o cego. Quando ele chegou perto, Jesus perguntou:
41 “Angme nang in keidiang ninna minthozoot?””
41 — O que é que você quer que eu faça? — Senhor, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
42 Halli Jisu amadiang aleiti, “Namit kha kamu etaro! nang inngamna khan inamidam ejei.””
42 Então Jesus disse:
43 Khawapha takkhan amitkha aleimuwa Pathian minpaak ah Jisu nuk aleijui, mi rakip in khawa inmupha khan Pathian kha inmani'n inleiminpaak.
43 No mesmo instante o homem começou a ver e, dando glória a Deus, foi seguindo Jesus. E todos os que viram isso começaram a louvar a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.