Lucas 14
The New Testament in Kharam (KFW) vs NVT
1 Jisu'n Sabbath nikhuo khatni Pharisee chuon karoon ka-eii inkhat inna Jisu'n bukabak aleisi, halli inmani'n Jisu kha inleiensui.
1 Certo sábado, Jesus foi comer na casa de um líder fariseu, onde o observavam atentamente.
2 Enru, akei akut inthing pasal inkhat Jisu koolla aheiwa.
2 Estava ali um homem com o corpo muito inchado.
3 Halli Jisu'n dan karu khat-um Pharisee ngaidiang aleirakel, “Sabbath nikhuoni kana mindamnsik hi eini sinadan in zootbe zootmakbe?”
3 Jesus perguntou aos fariseus e aos especialistas da lei: “A lei permite ou não curar no sábado?”.
4 Takkha inmani'n inleiomchian, halli Jisu'n pasal pakha akatook ah amindamma aleiminsijei.
4 Eles nada responderam, e Jesus tocou no homem enfermo, o curou e o mandou embora.
5 Khawasuoa Jisu'n inmani diang aleiti, “Ningkarra atu ka-ang in asapa emakli asaraat kha Sabbath nikhuoni tuikhurra ata inle innottheiya keisuomak tunnabe?”Matt 12:11
5 Depois, perguntou a eles: “Qual de vocês, se seu filho ou seu boi cair num buraco, não se apressará em tirá-lo de lá, mesmo que seja sábado?”.
6 Halli inmani'n hiwajarra leimasang matormu.
6 Mais uma vez, não puderam responder.
7 Jisu'n in-ongnamun kathakhet kakadang khuolmi lekkhat alei intongpui, halli ama'n inmani diang hiwa minkhinahi aleirilpi,
7 Quando Jesus observou que os convidados para o jantar procuravam ocupar os lugares de honra à mesa, deu-lhes este conselho:
8 “Nangkha miring inkhat in moiruoina bubaknasik anakoi phakhan ongnamun hoina khetkhan in ongmaru, ajarchu nangneek ah kalok miring inkhat leikoicha. Chongil 25:6,7
8 “Quando você for convidado para um banquete de casamento, não ocupe o lugar de honra. E se chegar algum convidado mais importante que você?
9 Khale inruoiya nang kanakoi sinpu khan heiwata nangdiang najuotite, ‘amahi hiwa munhin minongro.’ Khawa phakhan nang in nuoi innungkhet munna inongnasik ah injaknate,
9 O anfitrião virá e dirá: ‘Dê o seu lugar a esta pessoa’, e você, envergonhado, terá de sentar-se no último lugar da mesa.
10 khawa neek achu, nang innakoi phakhan, si inlang nuoi innungkhet munkhan in-ongro, kha e-inchu asinpu khan heiwata najuotite, ‘Heiwaro suopui mun hoinadet tiang sirui,’ khawa phakhan khuolmi ngai rakip in nangkha khoya thona innaneisik eii.
10 “Em vez disso, ocupe o lugar menos importante à mesa. Assim, quando o anfitrião o vir, dirá: ‘Amigo, temos um lugar melhor para você!’. Então você será honrado diante de todos os convidados.
11 Halli atu ka-ang atheinuo ah inrilsaang amakha ajuominniamsik, khat-um atu ka-ang atheinuo ah inniam mikha aminsaangsik eii.”Matt 23:12; Luk 18:14
11 Pois os que se exaltam serão humilhados, e os que se humilham serão exaltados”.
12 Khale inruoiya Jisu'n sinpu padiang aheiti, “Nang in ziingbu emakli kholeibu naminsuuk phakhan, nasappui ngai, na-u nanai ngai, naphung ngai, emakli inchongkaraang ngai, na-indiang inwaipui ngai kha koimaro, ajarchu inmani'n woikhat nang itho angnga nakoinook inta innamaleii nooksik eii.
12 Então Jesus se voltou para o anfitrião e disse: “Quando oferecer um banquete ou jantar, não convide amigos, irmãos, parentes e vizinhos ricos. Eles poderão retribuir o convite, e essa será sua única recompensa.
13 Takkha nang in bubaknasik naminsuuk phakhan sara, ke inkhooi, siing insatheimak khat-um mit kacho ngaikha koiro,
13 Em vez disso, convide os pobres, os aleijados, os mancos e os cegos.
14 kha e-inchu nang in rawaan namusik eii, ajarchu inmani'n nangdiang napekir matornunu, Pathian in nangkha kangamna ngai inhongring nikhuoni khan anape kirnooksik eii.”
14 Assim, na ressurreição dos justos, você será recompensado por ter convidado aqueles que não podiam lhe retribuir”.
15 Khamtuolla in-ong puisuom khuolmi inkhat in hiwahi aleijet ah Jisu diang aleiti, “Pathian Rengramma bu kalabaksik inmani kha rawaan katha in-eii!”
15 Ao ouvir isso, um homem que estava à mesa com Jesus exclamou: “Feliz será aquele que participar do banquete no reino de Deus!”.
16 Takkha Jisu'n amadiang aheiti, “Miring inkhat in phamwaina kahoi kalok amasouk ah mipui kha aleikoi.
16 Jesus respondeu com a seguinte parábola: “Certo homem preparou um grande banquete e enviou muitos convites.
17 Bubak nasik phakha aheitung phakhan, ‘Angrakip insuuk suojei heiwataru tia, ikoi mi ngaidiang juotinasik-ah ama'n asuok inkhat atirjei!’
17 Quando estava tudo pronto, mandou seu servo dizer aos convidados: ‘Venham, o banquete está pronto’.
18 Takkha inmani'n rakip in inruolrip ah inkeiduuk nasik inleirilwiak, mansakhet pa'n suokpa diang ati, ‘Kei'n ram inkhat karacho khawakha juoendirong, nangaidamro.’
18 Mas todos eles deram desculpas. Um disse: ‘Acabei de comprar um campo e preciso inspecioná-lo. Peço que me desculpe’.
19 Miring inkhat innum aheitinook, ‘Kei um saraatchal bop ra-nga karacho khawajarra kei'n juo encheen dirong, ngaidam napero.’
19 Outro disse: ‘Acabei de comprar cinco juntas de bois e quero experimentá-las. Sinto muito’.
20 Miring inkhat innum aheitinook, ‘Kei um inn kalaneilim khawajarra heiwa matornuning.’
20 Ainda outro disse: ‘Acabei de me casar e não posso ir’.
21 Suok khan aheikirra ang rakipkha karu diang ajuotipi, karu khan araangnga ama suokpa diang atipi, ‘Innottheiya khuopui lampui ngaikhan si-inlang, sara, kasitheimak, mitkacho khat-um inkhooi inmani ngaikha heiruoiro.’
21 “O servo voltou e informou a seu senhor o que tinham dito. Ele ficou furioso e ordenou: ‘Vá depressa pelas ruas e becos da cidade e convide os pobres, os aleijados, os cegos e os mancos’.
22 Suokpa khan aheiti, ‘Karu, nang nachongpeii dungjuiya kathosikjei, halli tuunnum mun angjet alaruok.’
22 Depois de cumprir essa ordem, o servo informou: ‘Ainda há lugar para mais gente’.
23 Halli karu khan asuokpa diang aheiti, si-inlang lampui li khuo ngaikhan ‘Mipui kha ka-inn sipnasik heiruoiro.
23 Então o senhor disse: ‘Vá pelas estradas do campo e junto às cercas entre as videiras e insista com todos que encontrar para que venham, de modo que minha casa fique cheia.
24 Kei'n nangdiang kinatihi eii, kei'n kikoimak inmani tuteii innum kei iminsuuk bu kha mintem theinunu!’ ”
24 Pois nenhum dos que antes foram convidados provará do meu banquete’”.
25 Mipui katamtak Jisule inleisisuom phakhan, ama'n anuk malet ah inmani diang aleiti.
25 Uma grande multidão seguia Jesus, que se voltou para ela e disse:
26 “Kei kadiang kaheiwa ngai'n anu apa, anumei, asa, a-u anai ngai khat-um apumtak intirmak inchu kei kasiamruoi etheinuni. Matt 10:37
26 “Se alguém que me segue amar pai e mãe, esposa e filhos, irmãos e irmãs, e até mesmo a própria vida, mais que a mim, não pode ser meu discípulo.
27 Atu ka-ang in ama cross raput leiya kei kanuk kajui mikha kasiamruoi atheinuni. Matt 10:38; 16:24; Mk 8:34; Luk 9:23
27 E, se não tomar sua cruz e me seguir, não pode ser meu discípulo.
28 Nangni karra mi inkhat in insaangtak inn inkhat saksik tia ngaidon inchu, ama'n in-ongta hiwa minheknasik, angjetme kaluutsik tia mansakhet ah minsuukmak niabe?
28 “Quem começa a construir uma torre sem antes calcular o custo e ver se possui dinheiro suficiente para terminá-la?
29 Inn insaangtak kasak aphutli aminhek matormak inchu akamu mi rakip in ama kha innuipuisik eii.
29 Pois, se completar apenas os alicerces e ficar sem dinheiro, todos rirão dele,
30 Inmani'n ti-inte, ‘Hiwa mipa hi inn insaangtak kasak aphutli saksuo matormakjei.’
30 dizendo: ‘Esse aí começou a construir, mas não conseguiu terminar!’.
31 Kha emakli reng inkhat in reng inkhat diang raal katho asi inchu, ama'n mi lisingsoom aruoiya inhalpui rengpa raalmi lising soomni ama chungnga raal katho kaheiwa ngaikha mator ningbo tia mansakhet ah ama'n in-ongta ngaidonmak niabe?
31 “Ou que rei iria à guerra sem antes avaliar se seu exército de dez mil poderia derrotar os vinte mil que vêm contra ele?
32 Ama'n amator maksik e-inchu, kalaak ah inomlai khan asuok inkhat tirta inhalpui rengpa diang inngei nasik chong ajuominrilsik eii.
32 E, se concluir que não, o rei enviará uma delegação para negociar um acordo de paz enquanto o inimigo está longe.
33 Hiwa angnga” “Atu ka-ang in inei rakip amathaan matormak inchu amakha kei kasiamruoi ematornuni.
33 Da mesma forma, ninguém pode se tornar meu discípulo sem abrir mão de tudo que possui.
34 “Machi hi ka-al eii, takkha i-al kha amang inchu, angtikteii min-al matornuminjei.
34 “O sal é bom para temperar, mas, se perder o sabor, como torná-lo salgado outra vez?
35 Khawakha neipilthai sik-ah emakli neipil sik a-um nemna kaboi eii; khawa jarra indeengjuon. Kuor indou rakip in jetru!”
35 O sal sem sabor não serve nem para o solo nem para adubo; é jogado fora. Quem é capaz de ouvir, ouça com atenção!”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.