Lucas 12
The New Testament in Kharam (KFW) vs NVT
1 Mipui lising angjet intuothatsik inthoa inlei-intuup, halli Jisu'n mansakhet ah asiamruoi ngaidiang aleiti, “Katha inleem Pharisee ngai chol makheiya inngaaktheiru. Matt 16:6; Mk 8:15
1 Quando as multidões cresceram a ponto de haver milhares de pessoas atropelando-se e pisando umas nas outras, Jesus concentrou seu ensino nos discípulos, dizendo: “Tenham cuidado com o fermento dos fariseus, que é a hipocrisia.
2 Inkhu-ah kaleiom kha inlongsik eii khat-um ruukchong rakip inlajetsik eii. Mk 4:22; Luk 8:17
2 Virá o dia em que tudo que está encoberto será revelado, e tudo que é secreto será divulgado.
3 Khawajarra angrakip aziingna muna ningril kha awarna ah inlajetsik eii, khale inruoiya insuungnga ning inbiakchian kha innchung makheiya inlaril thangsik eii.
3 O que vocês disseram no escuro será ouvido às claras, e o que conversaram a portas fechadas será proclamado dos telhados.
4 “Kasapngai, kei'n nangnidiang kanati, taksa kathat mi ngaikha chimaru, khawasuoli inmani'n iteii nathomatorsik ommak.
4 “Meus amigos, não tenham medo daqueles que matam o corpo; depois disso, nada mais podem lhes fazer.
5 Takkha atu khame nangni'n ningchisik kei'n namindik kate, kei'n nangnidiang kanati, Pathian kha eii nichisik, anathat suoli woikhat meikhurra kanadeengluut mator ranak kanei Pathian kha chiru!”
5 Mas eu lhes direi a quem devem temer. Temam a Deus, que tem o poder de matar e lançar no inferno. Sim, a esse vocês devem temer.
6 “Wacharek ra-nga kha dangkapum innisik-ah jormak chuwabe? takkha Pathian inchu wacharek inkhat kha-um manilmak.
6 “Qual é o preço de cinco pardais? Duas moedas de cobre? E, no entanto, Deus não se esquece de nenhum deles.
7 Ningluwa kaom ningsam ramol rakip khaum anateelpi, khawa jarra chimaru; nangni ngaihi wacharek katamtak neek ah aman katam ning eii!”
7 Até os cabelos de sua cabeça estão todos contados. Portanto, não tenham medo; vocês são muito mais valiosos que um bando inteiro de pardais.
8 “Kei'n nangni diang kanati, mipui maikuungnga kei kami kin eii intia inrilsuok inchu, Miring sapa innum Pathian tirtonngai maikuungnga anarilsuok pisik eii.
8 “Eu lhes digo a verdade: quem me reconhecer aqui, diante das pessoas, o Filho do Homem o reconhecerá na presença dos anjos de Deus.
9 Takkha atu ka-ang in keihi mipui maikuungnga ningnazootmak inchu, Pathian innum tirtonngai maikuungnga nazootpinuni.”
9 Mas quem me negar aqui será negado diante dos anjos de Deus.
10 “Atu ka-ang in Miring sapa zootmakna chong aril inchu ngaidamna apesik eii; takkha atu ka-ang in Ratha inthiang diang kathamak ah karilse khachu ngaidamna omnuni.” Matt 12:32; Mk 3:29
10 Quem falar contra o Filho do Homem será perdoado, mas quem blasfemar contra o Espírito Santo não será perdoado.
11 “Nangkha inmani'n synagogue li choun karool ngai, halli ranak kanei ngai koolla innaruoi phakhan, nang in angtho thoa kamasang sikme khat-um karilsikme tia malung dongna neimaru. Matt 10:19,20; Mk 13:11; Luk 21:14,15
11 “Quando vocês forem julgados nas sinagogas e diante dos governantes e das autoridades, não se preocupem com o modo como se defenderão nem com o que dirão,
12 Khawa phakhan Ratha inthiang in nangdiang angme narilsikkha naminchute.”
12 pois o Espírito Santo, naquele momento, lhes dará as palavras certas”.
13 Mipui kara mi inkhat in Jisu diang aheiti, “Karu, kei ka-u diang Kapa inleida neinaak rakip insemnasik natipiro.”
13 Então alguém da multidão gritou: “Mestre, por favor, diga a meu irmão que divida comigo a herança de meu pai!”.
14 Jisu'n amadiang aleimasang, “Suopui, nangni inni kara neinaak nasempinasik atu'n kei kadiang khawa inzootna chongtannasik anapeyame?”
14 Jesus respondeu: “Amigo, quem me pôs como juiz sobre vocês para decidir essas coisas?”.
15 Halli ama'n inmani diang aleiti, “Nangni rakip mahaam kalian makheiya in-entheiru khat-um insingtheiru; tichu miring ringkho hi neinaak kaneihut in arei emak.”
15 Em seguida, disse: “Cuidado! Guardem-se de todo tipo de ganância. A vida de uma pessoa não é definida pela quantidade de seus bens”.
16 Khale inruoiya Jisu'n hiwa minkhinahi aleirilpi: “Inchong inkhat saanglebaal katamtak kaminsuok ram inkhat aleinei.
16 Então lhes contou uma parábola: “Um homem rico tinha uma propriedade fértil que produziu boas colheitas.
17 Ama'n atheinuoa aleingaidon, angme kei'n kathosik? ‘Kei saanglebaan ngai reiinasik amun neimongjei,
17 Pensou consigo: ‘O que devo fazer? Não tenho espaço para toda a minha colheita’.
18 khawa jarra sasiar thiatkata’ halli ‘Sasiar kalok inkhat sakkata kasaangli kaneinaak rakip hiwahin kadasik eii tia ama'n hiwahi thonasik-ah atheinuoa alei inngaidong.
18 Por fim, disse: ‘Já sei! Vou derrubar os celeiros e construir outros maiores. Assim terei espaço suficiente para todo o meu trigo e meus outros bens.
19 Khale inruoiya rawaan katha mi! ka intisik tia atheinuoa alei inngaidon, nang in kum angjetsik-ah arei ka eii neinaak katha ngaikha nabuk ah nadajei, ringkhuo hi kahoithei ejei, kabak, ka-in thoinlang natheinuoa hoitaro!’
19 Então direi a mim mesmo: Amigo, você guardou o suficiente para muitos anos. Agora descanse! Coma, beba e alegre-se!’.
20 Takkha Pathian in amadiang ati, ‘Aka-am nang! Awini zaan makheiya nang naringkhuo kha aheksikjei; halli natheinuo sik-ah nabuk ah nida karei rakip ngaikha atu'n leiniame?’ ”
20 “Mas Deus lhe disse: ‘Louco! Você morrerá esta noite. E, então, quem ficará com o fruto do seu trabalho?’.
21 Halli Jisu'n hinthoa minhek, “Atu ka-ang in neinaak rakip atheinuo sik-ah abuk ah ada-innum Pathian diang chu inchongna emak.”
21 “Sim, é loucura acumular riquezas terrenas e não ser rico para com Deus”.
22 Jisu'n asiamruoi ngaidiang aheiti, “Hiwa jarra kei'n nangnidiang kanati, ningbaksik, niringnasik, khat-um taksa sik-ah areikaom puondiar sik-ah ningmalung mindongmaru.
22 Então, voltando-se para seus discípulos, Jesus disse: “Por isso eu lhes digo que não se preocupem com a vida diária, se terão o suficiente para comer, ou com o corpo, se terão o suficiente para vestir.
23 Ringkhuo hi baksik neek ah arei kaom eii, khat-um taksa hi puondiar neek ah arei kaom eii.
23 Pois a vida é mais que comida, e o corpo é mais que roupa.
24 Wa-ak ngaidiang enru: inmani'n aru kha lingmu khat-um khoomma damu; inmani'n buknasik inn khat-um sasiar damu; Pathian in inmani kha awairing! nangni ngaihi wa ngai neek ah aman katam ning eii!
24 Observem os corvos. Eles não plantam nem colhem, nem guardam comida em celeiros, pois Deus os alimenta. E vocês valem muito mais que qualquer pássaro.
25 Ningmalung ningmindoongli atu'n ning ringkhuo kha ningminseidet matorme?
25 Qual de vocês, por mais preocupado que esteja, pode acrescentar ao menos uma hora à sua vida?
26 Nang in akasiin chounkhat sik ah iteii ningtho matormak inchu, angjarra aleiilaak sik-ah malung ning mindoogme?
26 E, se não podem fazer uma coisa tão pequena, de que adianta se preocupar com as maiores?
27 Ngaidonru angtho thoa ramreibet in imoongme, inmani'n choun um thomu emakli puondiar um boolmu: takkha kei'n kanati Solomon rengpa'n ama inchong puondiar atho innum hiwa reibet inkhat katha angnga thamatormak. 1 Reng 10:4-7; 2 Khang 9:3-6
27 “Observem como crescem os lírios. Não trabalham nem fazem suas roupas e, no entanto, nem Salomão em toda a sua glória se vestiu como eles.
28 Pathian in hiwa leiya chinthouhi aminmong, Takkha awini kamong chinthuohi ziingngachu mei-oot nasik-ah inhaalsik eii, nangni ngamna kasiin ngai! ama'n nangni kha kheella puondiar napemak niabe?”
28 E, se Deus veste com tamanha beleza as flores que hoje estão aqui e amanhã são lançadas ao fogo, não será muito mais generoso com vocês, gente de pequena fé?
29 “Nangni'n angme ningbak ning-in sik tia ningmalung minsemaru.
29 “Não se inquietem com o que comer e o que beber. Não se preocupem com essas coisas.
30 (Manmasituolla zaatlop ngai'n apha rakip ah hiwasik-ah ratokna innei.) Hiwa ngaihi nangnasik arei om tia napa Pathian in ajet.
30 Elas ocupam os pensamentos dos pagãos de todo o mundo, mas seu Pai já sabe do que vocês precisam.
31 Hineek achu Pathian Rengram kha ratokru, halli hiwa rakip ngaihi nangnidiang anapesik eii.
31 Busquem, acima de tudo, o reino de Deus, e todas essas coisas lhes serão dadas.
32 “Nangni keelngam rahooi kadoong ngai, china neimaru, tichu Nipa'n Rengram napenasik-ah aratha arok.
32 “Não tenham medo, pequeno rebanho, pois seu Pai tem grande alegria em lhes dar o reino.
33 Nangni'n ningnei neinaak rakip jour inlang sara ngaidiang peru, nangni'n kamaruo maksik sialkhou kha choiru, halli Marwaanna inchuongna kha mintuupru khawa khan inkei omnuni, ajarchu inruup luuttheinuni, khat-um inngeii innum minmang matornunujei.
33 “Vendam seus bens e deem aos necessitados. Com isso, ajuntarão tesouros no céu, e as bolsas no céu não se desgastam nem se desfazem. Seu tesouro estará seguro; nenhum ladrão o roubará e nenhuma traça o destruirá.
34 Nangni karei omna rakip ah, ningmalung khaum aomsik eii.
34 Onde seu tesouro estiver, ali também estará seu coração.”
35 “Puondiar inluk inlang khat-um sariakmei minkai inlang angrakip indeipuisik-ah insuukchak inlang omru. Matt 25:1-13
35 “Estejam vestidos, prontos para servir, e mantenham suas lâmpadas acesas,
36 Suok inkhat akaru kha moiruoina makheiya heikirli ama'n innkhar kha woikhat aheirakhoong li heirakhoongmak kamalongpi sik-ah kangaak ka-ang ngaikha in eii. Mk 13:34-36
36 como se esperassem o seu senhor voltar do banquete de casamento. Então poderão abrir-lhe a porta e deixá-lo entrar no momento em que ele chegar e bater.
37 Kei'n inthiangnga kanati, inringchak ah akaru kaheiwa ngaak ah kaom suok ngaikha angtuk rokna khame ama'n ajuomupha khan! ama'n asongkol inchuol kha liikta ama kha sepa inthosik-ah khamtuol khan juo in-ongsik eii.
37 Os servos que estiverem prontos, aguardando seu retorno, serão recompensados. Eu lhes digo a verdade: ele mesmo se vestirá como servo, indicará onde vocês se sentarão e os servirá enquanto estão à mesa!
38 Angtuk inroksikme Ama'n zaanchim khat-um khaneek ah inmoa aheiwa innum! inringchak ah kangaak ah kaomngai ajuomu phakhan.
38 Quer ele venha no meio da noite, quer de madrugada, ele recompensará os servos que estiverem prontos.
39 Takkha hiwahi jetru: inn mapupa'n inruup heiwanasik apha ajet inchu angtiseng innkha mangnasik-ah a-inn mathannuni. Matt 24:43,44
39 “Entendam isto: se o dono da casa soubesse exatamente a que horas o ladrão viria, não permitiria que a casa fosse arrombada.
40 Khawajarra nangni innum inringchak inlang omru, ajarchu miring sapa kha ni-ngaidonmak phakhan ajuosik eii.”
40 Estejam também sempre preparados, pois o Filho do Homem virá quando menos esperam”.
41 Peter in ati, “Karu, Hiwa minkhinahi keinisik emakli mi rakip sik-ah nitibe?”
41 Então Pedro perguntou: “Senhor, essa ilustração se aplica apenas a nós, ou a todos?”.
42 Pumi'n aheimasang, atu khame huoikajou khat-um akasing suok? ama kha karu'n a-inn kaensui sik khat-um aleiilaak suok rakip kha bu apha kacha-ah leiminbaknasik iminhuum suok khabe.
42 O Senhor respondeu: “O servo fiel e sensato é aquele a quem o senhor encarrega de chefiar os demais servos da casa e alimentá-los.
43 Ama karu'n aheikir phakhan angrakip katha tak ah aleithopi inchu, khawa suokpa kha angtuk rokna esikme.
43 Se o senhor voltar e constatar que seu servo fez um bom trabalho,
44 Kei'n inthiangnga kanati, ama'n aneinaak rakip kaensui amin-esik eii.
44 eu lhes digo a verdade: ele colocará todos os seus bens sob os cuidados desse servo.
45 Takkha soukpa'n atheinuoa i-ngaidon ama karu kha inmo ah aheiwosik eii tia numeisali pasal asuok ngaikha aleiwuok ah khat-um ju ka-inli kabak thoa inruiya leiomma,
45 O que acontecerá, porém, se o servo pensar: ‘Meu senhor não voltará tão cedo’, e começar a espancar os outros servos, a comer e a beber e se embriagar?
46 ama karu kha a-ngaidon makna nikhuo khat-um ajetmakna phakhan aheiwasik halli ama kha abong abongnga tuktanta huoikajoumak tia aleisik eii.
46 O senhor desse servo voltará em dia em que não se espera e em hora que não se conhece, cortará o servo ao meio e lhe dará o mesmo destino dos incrédulos.
47 “Khat-um suok in akaru lungdou kha angme tia kajet, takkha insuuk leiya kaom, emakli ama lungdou nuoiyabit kasi ama kha kasetheiya awuoksik eii.
47 “O servo que conhece a vontade do seu senhor e não se prepara nem segue as instruções dele será duramente castigado.
48 Halli suok in ama karu imanuom kajetmak, takkha sungmol kabaksik kasuok chuon lekkhat katho ama kha lekkhat wuoksik eii. Katamma inpeii midiang katamma ani; katamdoomma inpeii ama diang katamdoomma ani.
48 Mas aquele que não a conhece e faz algo errado será castigado com menos severidade. A quem muito foi dado, muito será pedido; e a quem muito foi confiado, ainda mais será exigido.”
49 “Kei'n nuoipil chunghi meiya kaminkaang kijuo eii, halli kei'n kaleikangjei kha kamanuom!
49 “Eu vim para incendiar a terra, e gostaria que já estivesse em chamas!
50 Kei'n Baptism ka-inthosik om, halli kei kadiang angtuk malungsename khawakha ahekmaklaiseng! Mk 10:38
50 No entanto, tenho de passar por um batismo e estou angustiado até que ele se realize.
51 Kei'n nuoipil chungnga kadai kanapesik kijuo eii tia nangni'n ningngai donbe? emak, kei'n natipikate, kanakhoithen sik-ah kijuo eii.
51 Vocês pensam que vim trazer paz à terra? Não! Eu vim causar divisão!
52 Atuun makhei achu innsuungkhurra mi ra-nga ningom nangkhan, mi ra-nga rakiple ning inhalsik eii, inthum ngai'n inni ngaidiang, inni ngai'n inthum ngaidiang.
52 De agora em diante, numa mesma casa cinco pessoas estarão divididas: três contra duas e duas contra três.
53 Apali asapa inhalsik, asapali apa inhalsik, anuli asanu inhalsik, halli asanuli anu inhalsik, atarpi li amoinu inhalsik, halli amoinuli atarpi inhalsik eii.” Mic 7:6
53 “O pai ficará contra o filho e o filho contra o pai; a mãe contra a filha e a filha contra a mãe; a sogra contra a nora e a nora contra a sogra”.
54 Jisu'n mipui diang aleitipi, “Niluuttiang ziingkhum aheiwa phakhan, nangni'n ningti ruo juosursikjei, halli ajuosur.
54 Então Jesus se voltou para a multidão e disse: “Quando vocês veem nuvens se formando no oeste, dizem: ‘Vai chover’. E têm razão.
55 Halli simtiang thi aheiraang inchu, nangni'n ningti atuunchu ahong sasikjei halli hongsajei.
55 Quando sopra o vento sul, dizem: ‘Hoje vai fazer calor’. E assim ocorre.
56 Katha inleem ngai! nangni'n nuoipille lairalaak ning enna nikhuo ningmadan, halle angjarra atuunna phadan jarra ningmalet matormakme?
56 Hipócritas! Sabem interpretar as condições do tempo na terra e no céu, mas não sabem interpretar o tempo presente.
57 “Angjarra nangni'n akadik thonasik-ah ningtheinuoa chong ning-intan matormakme?
57 “Por que não decidem por si mesmos o que é certo?
58 Nangni'n ning inhalpui khale chongtanna munna ningsi inchu, ningsina lam khan amale mintiamnasik thoru, emak inchu nangni kha chongkatanpa diang kadikmak namin eta, raalmi kalianpa diang napeluutsik ejei halli raalmi kalokpa'n nangnikha mikhumna ah innadasik eii.
58 Quando você e seu adversário estiverem a caminho do tribunal, procurem acertar as diferenças antes de chegar lá. Do contrário, pode ser que o acusador o entregue ao juiz, e o juiz, a um oficial que o lançará na prisão.
59 Kei'n nangnidiang kanati, nangni'n dangkapum kha ningpemator maklaiseng namasuo nunujei.”
59 Eu lhe digo: você não será solto enquanto não tiver pago até o último centavo”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.