Lucas 11
The New Testament in Kharam (KFW) vs NVT
1 Nisuokhat Jisu'n amun inkhat ah Pathian aleini phakhan, khawa aminhek suoli asiamruoi inkhat in amadiang aleiti, “John in asiamruoi ngaidiang iminchu angnga, Pumi, Pathian kani naminchuro.”
1 Certo dia, Jesus estava orando em determinado lugar. Quando terminou, um de seus discípulos lhe disse: “Senhor, ensine-nos a orar, como João ensinou aos discípulos dele”.
2 Jisu'n inmani diang ati, “Nangni'n ningni phakhan hintiru:
2 Jesus disse: “Orem da seguinte forma: “Pai, Venha o teu reino.
3 Nisuo rakip ah kinbaksik napero.
3 Dá-nos hoje o pão para este dia,
4 Kin manu rakip nangaidampiro,
4 e perdoa nossos pecados, assim como perdoamos aqueles que pecam contra nós. E não nos deixes cair em tentação”.
5 Halli Jisu'n asiamruoi ngaidiang aheiti, “Nangni karra tu ka-ang inkhat in suopui inkhat omtia ngaidonrui, han ama'n zaanchimma asiya amadiang ajuoti, ‘Suopui waipool inthumdam leipuuk kate.
5 E ele prosseguiu: “Suponha que você fosse à casa de um amigo à meia-noite para pedir três pães, dizendo:
6 Tichu kei kasappui inkhat khuol-injil eya ka-inna ahongtungnga omjei, halli kei'n ama kha iteii minbaksik neimong!’
6 ‘Um amigo meu acaba de chegar para me visitar e não tenho nada para lhe oferecer’,
7 Halli ama'n insuungnga inphut aheimasang, kahoimak nathokhai maro, kei'n kot kha-um kakharjei, halli kei kasa ngaile zaalmunna kinomjei, kei'n intheili phurkhat napesik hi matorkhai nuningjei.
7 e ele respondesse lá de dentro: ‘Não me perturbe. A porta já está trancada, e minha família e eu já estamos deitados. Não posso ajudá-lo’.
8 Kei'n kanati, nanghi kasappuipa na-eii tia ama'n intheiya iteii nape matormak innum, nang in injak omleiya naninook naninook inchu ama'n intheita nang diang arei kaom rakip anapesik eii.
8 Eu lhes digo que, embora ele não o faça por amizade, se você continuar a bater à porta, ele se levantará e lhe dará o que precisa por causa da sua insistência.
9 Khawa jarra, kei'n nangnidiang kanati, Niro, halli nangnidiang anapesik, ratokru, nangni'n muningte, khat-um rakhoongru, nangnidiang namalongpite.
9 “Portanto eu lhes digo: peçam, e receberão. Procurem, e encontrarão. Batam, e a porta lhes será aberta.
10 Tichu, Akani rakip in muinte, kaentok inmani in muinte, halli karakhoong rakipdiang malongpite.
10 Pois todos que pedem, recebem. Todos que procuram, encontram. E, para todos que batem, a porta é aberta.
11 Nangni karra tu ka-ang asapa'n apa diang nga anili maruul peniabe?
11 “Vocês que são pais, respondam: Se seu filho lhe pedir um peixe, você lhe dará uma cobra?
12 Emakli ama'n artui anili, apa'n ailuweet peniabe?
12 Ou, se lhe pedir um ovo, você lhe dará um escorpião?
13 Nangni kathamak mi ning e-innum, ningsa ngaidiangchu kutchoi katha angjet pesik ningjet inle, marwaanna kaom ningpa Pathian in angtuk kheella, kaniya kaom nangni ngaidiang Ratha inthiang napemak niame!”
13 Portanto, se vocês que são pecadores sabem como dar bons presentes a seus filhos, quanto mais seu Pai no céu dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!”.
14 Jisu'n raikhuo kaluut chongkaril theimak khat aleiputsuokpi; raikhuo kha aleisuok phakhan chongkaril theimak mipa kha chongkaril aleiphut, halli mipui'n ngakna inleinei.
14 Certo dia, Jesus expulsou um demônio que deixava um homem mudo e, quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 Takkha mi lekkhat in inti “Raikhuo ngai karra kachingpa Beelzebul ama'n raikhuo puutsuok matornasik ama diang ranak ipekha eii.” Matt 9:34; 10:25
15 mas alguns disseram: “É pelo poder de Belzebu, o príncipe dos demônios, que ele expulsa os demônios”.
16 Mi lekkhat in Jisu diang surnasik-ah ensuina inleinei, khawa jarra inman'n amahi Pathian izoot inkhat eii tia jetnasik-ah choun inlak thonasik inleini. Matt 12:38; 16:1; Mk 8:11
16 Outros exigiram que Jesus lhes desse um sinal do céu para provar sua autoridade.
17 Takkha Jisu'n inmani i-ngaidon kha aleijetle inruoiya ama'n aleimasang, “Rengram inkhat in insuungnga inthenkhoina inneiya khatli khat raal intho inchu kasoot ah omnunijei, halli inmani karra inthenkhoi insuungkhur kha akoidarsik eii.”
17 Jesus, conhecendo seus pensamentos, disse: “Todo reino dividido internamente está condenado à ruína. Uma família dividida contra si mesma se desintegrará.
18 Seitan rengram suungnga inthenkhoiya khatli khat raal intho inchu khawa rengram kha angtho thoa angir matorsikme? nangni'n ningti kei'n raikhuo kipuutsuok hi Beelzebul itho eii ningti.
18 Vocês dizem que eu expulso demônios pelo poder de Belzebu. Mas, se Satanás está dividido e luta contra si mesmo, como o seu reino sobreviverá?
19 Kei'n Beelzebul ranak ah raikhuo ipuutsuok ningnate inle, angtho thoa nangni nukkajui ngai'n inmani kha inpuutsuokme? Khawa jarra inmani ngai'n nangni chungnga chongkatan ngaikha in esik eii.
19 E, se meu poder vem de Belzebu, o que dizer de seus discípulos? Eles também expulsam demônios, de modo que condenarão vocês pelo que acabaram de dizer.
20 Pathian ranak ah kei'n raikhuo ngaihi kipuutsuok e-inchu, Pathian Rengram kha nangnidiang ijuo ejei.
20 Se, contudo, expulso demônios pelo poder de Deus, então o reino de Deus já chegou a vocês.
21 “Mi kangar inkhat in, aomna innkhan chemli thalle inruoiya angaak inchu ama neinaak ngaikha mangtheinuni.
21 Pois, quando um homem forte está bem armado e guarda seu palácio, seus bens estão seguros,
22 Takkha mi kangar inkhat aheiwali ama kha insuol puiya amatorjei, halli ama'n inn kangaak pa'n inn ngaak theinasik ah ida chemli thal ngai achoidella halli inei rakip achoidelsik eii.”
22 até que alguém ainda mais forte o ataque e o vença, tire dele suas armas e leve embora seus pertences.
23 “Keile kaommak mikha kei kanazootmak mi eii; keile inruoimak mi kha inchekchaisik eii. Mk 9:40
23 “Quem não está comigo opõe-se a mim, e quem não trabalha comigo trabalha contra mim.
24 “Ratha kathamak inkhat in mi inkhat diangnga inphut asuok phakhan, ama'n asi ahongnga poong machumnasik-ah ahuulnamun aleientok, ama'n amumak phakhan atheinuoa inti, ‘Kei'n kaheisuokna innkhan kirnook takte.’
24 “Quando um espírito impuro sai de uma pessoa, anda por lugares secos à procura de descanso. Mas, não o encontrando, diz: ‘Voltarei à casa da qual saí’.
25 Woikhat ama'n aheikirpha khan innkha inthiang hiaiya khat-um intiam week ah ileiomkha ajuomu.
25 Ele volta para sua antiga casa e a encontra vazia, varrida e arrumada.
26 Halli ama'n ratha kathamak sari inliak ama neek ah kathamak heiruoi nook ah khawakhan injuo-om, halli khawa khan inmani'n inleiluut ah inleiom, halli ahekna khanchu mipa omchan kha matiangnga neek ah ahongse detjei.”
26 Então o espírito busca outros sete espíritos, piores que ele, e todos entram na pessoa e passam a morar nela, e a pessoa fica pior que antes”.
27 Hiwahi Jisu'n aleiti phakhan, “Numeisa inkhat in mipui kar makheiya ahongkheek ah amadiang ahongti, nang kanawon numeisa khat-um kanawailok ama kha rawaan katha eii!”
27 Enquanto ele falava, uma mulher na multidão gritou: “Feliz é sua mãe, que o deu à luz e o amamentou!”.
28 Takkha Jisu'n aheimasang, “Khawa neek ah, Pathian chong karangaili kajui ngaikhan angtuk ah rawaan katha in-eme!”
28 Jesus, porém, respondeu: “Ainda mais felizes são os que ouvem a palavra de Deus e a praticam”.
29 Mipui katamtak in Jisu kha inhei-uum phakhan ama'n masonna chong ajuoril nook, “Hiwa khangnga mi ngaihi kathamak khang in-eii, inmani'n inlak chuon inentok, takkha Jonah diangnga inlakchuon aleiya etei inkhat um penunijei. Matt 16:4; Mk 8:12
29 Enquanto a multidão se apertava contra Jesus, ele disse: “Esta geração perversa insiste que eu lhe mostre um sinal, mas o único sinal que lhes darei será o de Jonas.
30 Tichu Jonah in Nineveh mi rakipdiang choun inlak ajuo inchang, khawa angnga Miring sapa innum hiwa khang sik-ah jetna inkhat esik eii. Matt 16:4; Mk 8:12
30 O que aconteceu com ele foi um sinal para o povo de Nínive. O que acontecer com o Filho do Homem será um sinal para esta geração.
31 Chongtan Nikhuoni Simtiangnga rengnu'n hongngirta tuunna pha miring ngai chungnga rilsena aneisik eii, tichu hiwa rengnu khan aramtak makheiya Solomon singna chongminchu kha karangai aleihong, enru, Solomon neek ah kalian inkhat hin aomjeii. Matt 16:4; Mk 8:12
31 “A rainha de Sabá se levantará contra esta geração no dia do juízo e a condenará, pois veio de uma terra distante para ouvir a sabedoria de Salomão; e vocês têm à sua frente alguém maior que Salomão!
32 Chongtan Nikhoni Nineveh ah kaom miring rakip in inthei inta hiwa khangnga mi ngaikha minsena inneisik eii, ajarchu inmani kha Jonah chongril inrangai phakhan inmalung inthuul halli enru, Jonah neek ah kalian miring inkhat hin omjei. Matt 16:4; Mk 8:12
32 Os habitantes de Nínive também se levantarão contra esta geração no dia do juízo e a condenarão, pois eles se arrependeram de seus pecados quando ouviram a mensagem anunciada por Jonas; e vocês têm à sua frente alguém maior que Jonas!”
33 “Tuteii in sariakmei kha minkaili kok suungnga danuni; takkha akaheiluut mi ngai'n warkha inmunasik sariakmei kha meiserkeii chungnga inda. Matt 16:4; Mk 8:12
33 “Não faz sentido acender uma lâmpada e depois escondê-la ou colocá-la sob um cesto. Pelo contrário, ela é colocada num pedestal, de onde sua luz é vista por todos que entram na casa.
34 Nang namit kha nataksa war eii, namit kha adam inchu, nataksa pumpui war in asipsik eii; takkha namit kha thamak inchu napum raja aziingsik eii.
34 “Seus olhos são como uma lâmpada que ilumina todo o corpo. Quando os olhos são bons, todo o corpo se enche de luz. Mas, quando são maus, o corpo se enche de escuridão.
35 Khawa jarra, nangni war kha ziingmak nasik inringtheiru,
35 Portanto, tomem cuidado para que sua luz não seja, na verdade, escuridão.
36 Nang napum saram rakip kawar in asip inchu nang nadiang kaziing omnunijei, han sariakmei khan awar phakhan nangdiang na-eelwar angnga nang napum rakip awarsik ejei.”
36 Se estiverem cheios de luz, sem nenhum canto escuro, sua vida inteira será radiante, como se uma lamparina os estivesse iluminando”.
37 Jisu'n chong aleirilsuoli, Pharisee pa'n amale bubak nasik aleikoi, halli ama'n asiya bubak nasik ah alei in-ong.
37 Quando Jesus terminou de falar, um dos fariseus o convidou para comer em sua casa. Ele foi e tomou lugar à mesa.
38 Jisu'n bubak ma-ah kut leirasumak jarra Pharisee pa'n ngakna aleinei.
38 Seu anfitrião ficou surpreso por ele não realizar primeiro a cerimônia de lavar as mãos, como era costume entre os judeus.
39 Khale inruoiya Pumi'n ama diang aleitipi, “Atuunchu, Pharisee nangni'n putiangnga ningrabing li ningbukheeng ngai ningminthiang, takkha nangni malung suungnga chu kathamak li mikathazoot in asip.
39 Então o Senhor lhe disse: “Vocês, fariseus, têm o cuidado de limpar o exterior do copo e do prato, mas estão sujos por dentro, cheios de ganância e perversidade.
40 Ka-am nangni! jetmak chube, Pathian in tuoltiang abool halli suungtiang kha-um ibool ema abe?
40 Tolos! Acaso Deus não fez tanto o interior como o exterior?
41 Takkha nangni'n ning bukheeng li ning rabiingnga kaom ngaikha sara ngaidiang peru, halli angrakip nangni sinadan dungjuiya inthiang kha ejei.”
41 Portanto, limpem o interior dando ofertas aos necessitados e ficarão limpos por completo.
42 “Nangni Pharisee ngai angtuk chi kaomme! ninglei makheiya kamoong phurrakip, thikaraanglei (mint) rue, ngaikha tum soomma tumkhat ningpeii, takkha Pathian kadik khat-um minriang ngaikha ningmathaanjei, hiwa ngai rakip hi nangni'n mi ngaidiang manil lekleiya chuonna ningthosik eii.” Levi 27:30
42 “Que aflição os espera, fariseus! Vocês têm o cuidado de dar o dízimo da hortelã, da arruda e de todas as ervas, mas negligenciam a justiça e o amor de Deus. Sim, vocês deviam fazer essas coisas, mas sem descuidar das mais importantes.
43 “Nangni Pharisee ngai angtuk chikaomme! nangni'n Synagogues in-ong na mun kahoi kakadang ningmanuom, halli phai suungnga khoya kaomma naleikoi kha ningmanuom.
43 “Que aflição os espera, fariseus! Pois gostam de sentar-se nos lugares de honra nas sinagogas e de receber saudações respeitosas enquanto andam pelas praças.
44 Angtuk poong kaomme nangnidiang! nangnihi musik kaommak thaankha ning eii, halli mi gai'n jetmuwa khawa thaan chungnga insiya inom.”
44 Sim, que aflição os espera! Pois são como túmulos escondidos: as pessoas passam por cima deles sem saber onde estão pisando”.
45 Dan kathei ocha inkhat in Jisu diang aheiti, “Karu, hiwa natinachu, nang in keinidiang ninarilse eii!”
45 Então um especialista da lei disse: “Mestre, o senhor insultou também a nós com o que acabou de dizer”.
46 Jisu'n aleimasang, “Chongkatan karu ngaidiang um poongna kha omrase! nangni'n mi ngai chungnga inroon matormaksik phurrik kha ningpeii, takkha nang inchu khawa phurrik roonpuinasik nakutmor kha-um heisoonmakche.
46 Jesus respondeu: “Sim, que aflição também os espera, especialistas da lei! Pois oprimem as pessoas com exigências insuportáveis e não movem um dedo sequer para aliviar seus fardos.
47 Poongna kha omrase nangnidiang! ajarchu nangni'n ningpa ngai'n inleithat Pathian chong kachoingai thaankha ningboolla ning om.
47 Que aflição os espera! Pois constroem monumentos para os profetas que seus próprios antepassados assassinaram.
48 Nangni'n ningpa ngai inleitho chuonkhan ning inpesuok ah sakhi ning inchangjei; inmani'n Pathian chong kachoi ngaikha inthat, halli nangni'n thaan ngaikha ningboolla ning omjei.
48 Com isso, porém, testemunham que concordam com o que seus antepassados fizeram. Eles mataram os profetas, e vocês cooperam com eles construindo os monumentos!
49 Hiwa jarra Pathian singna theina khan ati, Kei'n Pathian chong kachoi khat-um Pathian tirton ngaikha kajuotirsik eii; Inmani'n lekkhat inthatsik eii khat-um inrachaaksik eii.
49 Foi a isto que Deus, em sua sabedoria, se referiu: ‘Eu lhes enviarei profetas e apóstolos, mas eles matarão alguns e perseguirão outros’.
50 Khawa jarra manmasituol inbool makheiya inphut Pathian chongkachoi ngai thisen kasar kha atuunna khang ngai'n poongna kha ningmusik eii.
50 “Portanto, esta geração será responsabilizada pelo assassinato de todos os profetas de Deus desde a criação do mundo,
51 Kei'n nangnidiang kanati, Abel thisen makheiya Zechariah thisen katung khat-um maichaam inn makheiya Inthiang namun katung koongkarra kathi ngaikha atuunna khang mi ngai'n poongna inneisik eii! ” Inphut 4:8
51 desde o assassinato do justo Abel até o de Zacarias, morto entre o altar e o santuário. Sim, certamente esta geração será considerada responsável.
52 “Angtuk poongna khame Dan karu ngaidiang! ajarchu nangni'n singna theina sou kha ningleijei, halli nangni inchu khawakhan luutmak chujei, halli nangni'n akaluut mi ngaidiang isuina ning ejei!”
52 “Que aflição os espera, especialistas da lei! Vocês se apossaram da chave do conhecimento e, além de não entrarem no reino, impedem que outros entrem”.
53 Khawa mun kha Jisu'n alei mathaanna aleisili, Dan karu ngaili Pharisee ngai'n Jisu kha setheiya inleirilthai, halli amadiang chong angjet rakelna inleinei.
53 Quando Jesus se retirou dali, os mestres da lei e os fariseus ficaram extremamente irados e tentaram provocá-lo com muitas perguntas.
54 Ama surtheinasik ah chong kase rilbe tia inngaak chak ah inleiom.
54 Queriam apanhá-lo numa armadilha, levando-o a dizer algo que pudessem usar contra ele.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.