Lucas 10

The New Testament in Kharam (KFW) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Hiwahi hekli Pumi'n miring soomsari leini aleikadangnga halli ama amatiang miring inni inniya ama sinasik khuopui rakip ah aleitir.
1 Depois disso, o Senhor escolheu outros setenta e dois discípulos e os enviou adiante, dois a dois, às cidades e aos lugares que ele planejava visitar.
2 Jisu'n inmani diang aleitipi, “Leirakhool sikchu atam, takkha karakhoolsik michu lekteii in eii, leimapupa diang niru leikarakhoolsik mi angjet ajuo minjuonasik. Matt 9:37,38
2 Estas foram suas instruções: “A colheita é grande, mas os trabalhadores são poucos. Orem ao Senhor da colheita; peçam que ele envie mais trabalhadores para seus campos.
3 Siru! Kei'n nangni ngaihi malang karra keelngamtei angnga kinatir eii. Matt 10:16
3 Agora vão e lembrem-se de que eu os envio como cordeiros no meio de lobos.
4 Nangni'n sialkhou, bunina khou khat-um kekok choimaru; halli lamma ning intongpui mi ngaikha rakooknasik ngirmaru. Matt 10:7-14; Mk 6:8-11; Luk 9:3-5
4 Não levem dinheiro algum, nem bolsa de viagem, nem um par de sandálias extras. E não se detenham para cumprimentar ninguém pelo caminho.
5 Hun enum nangni'n ningluutna inna mansakhet ah “‘Inn khan Kadai omrase tiru.’’
5 “Quando entrarem numa casa, digam primeiro: ‘Que a paz de Deus esteja nesta casa’.
6 Khawa khan kadai kamanuom mi om-inchu, Nang diangnga kadaikha ama takchungnga omsik, kha emak inchu, ning ipeii kadai kha keikirnookru.
6 Se os que vivem ali forem gente de paz, a bênção permanecerá; se não forem, a bênção voltará a vocês.
7 Inmani'n naperei kha bak inlang innkhan omro, tichu chuon kathopa'n athoman amusik hi rahoi suok, innkhat makheiya innkhat ah leeng-inlang ommaru. 1 Cor 9:14; 1 Tim 5:18
7 Permaneçam naquela casa e comam e bebam o que lhes derem, pois quem trabalha merece seu salário. Não fiquem mudando de casa em casa.
8 Nangni'n khuopui ningluutpha khan, inmani'n innaleidon inchu ningmaikuungnga innaperei kha bakru.
8 “Quando entrarem numa cidade e ela os receber bem, comam o que lhes oferecerem.
9 Khawa khuopuiya mi kana ngaikha mindampiru, halli inmani diang tipiru Pathian Rengram kha ajuonaijei.
9 Curem os enfermos e digam-lhes: ‘Agora o reino de Deus chegou até vocês’.
10 Takkha ang ka-ang ningsina khuopuiya inmani'n innaleidonmak inchu, inmani lampui ngaikhan si-inlang tipiru, Chuon 13:51
10 Mas, se uma cidade se recusar a recebê-los, saiam pelas ruas e digam:
11 Tichu ning khuopui makheiya ningkeiiya kakop rahuut kikathingthaak hi nangni kinzootmakna eii, halli nangni'n ngaidonru Pathian Rengram kha nangnidiang ajuonaijei. Matt 10:7-14; Mk 6:8-11; Luk 9:3-5
11 ‘Limpamos de nossos pés até o pó desta cidade em sinal de reprovação. E saibam disto: o reino de Deus chegou!’.
12 Kei'n nangnidiang kanati, hiwa khuopuihi Sodom poongna khaneek ah hiwahin poongna omsik eii! Inphut 19:24-28; Matt 11:24; Matt 10:15
12 Eu lhes garanto que, no dia do juízo, até Sodoma será tratada com menos rigor que aquela cidade.
13 “Angtuk poongna esikme Chorazin nangdiang! angtuk poongna esikme Bethsaida nangdiang um! nangni diangnga intho chuon inlak kha Tyre li Sidon diang inleitho inchu, buorasongkol kahak inta, khat-um inkilrahut inthekthuon inta inmani'n manu makheiya inmalung kha apha matiang leithuuljei inte. Isa 23:1-18; Ezek 26:1–28:26; Jo 3:4-8; Amo 1:9,10; Zech 9:2-4
13 “Que aflição as espera, Corazim e Betsaida! Porque, se nas cidades de Tiro e Sidom tivessem sido realizados os milagres que realizei em vocês, há muito tempo seus habitantes teriam se arrependido e demonstrado isso vestindo panos de saco e jogando cinzas sobre a cabeça.
14 Pathian chongtan Nikhuoni khan nangni neek ah Tyre li Sidon diang aminriang nakha omsik eii.
14 Eu lhes digo que, no dia do juízo, Tiro e Sidom serão tratadas com menos rigor que vocês.
15 Capernaum! Nanghi, marwaan katung na-indomsaang zootbe? etheinuni, nangchu meikhur khan nadeengluutsik eii!”” Isa 14:13-15
15 E você, Cafarnaum, será elevada até o céu? Não, descerá até o lugar dos mortos”.
16 Jisu'n asiamruoi ngaidiang ati, tu-ennum ningchong karangai mikha kei kachong karangai kha in-eii; tu-ennum nangni kanazootmak ngaikha, kei kanazootmak in-eii; halli tu-ennum kei kanazootmak mi kha, kei kana juotirpa ama kha um izootmak kha eii. Matt 10:40; Mk 9:37; Luk 9:48; Jn 13:20
16 Então ele disse aos discípulos: “Quem aceita sua mensagem também me aceita, e quem os rejeita também me rejeita. E quem me rejeita também rejeita aquele que me enviou”.
17 Mi soomsari leini ngaikha ratha karok ah inheikirjei, inmani'n inleiti, “Pumi,”” “Nang naramingnga chongpena kinnei phakhan raikhuo ngai innum kinchong injui!””
17 Quando os setenta e dois discípulos voltaram, relataram com alegria: “Senhor, até os demônios nos obedecem pela sua autoridade!”.
18 Jisu'n inmani diang aleiti, “Kei'n marwaan makheiya seitan kha kool-inlek angnga ijuota kaleimu.
18 Então ele lhes disse: “Vi Satanás caindo do céu como um relâmpago!
19 Rangairu! kei'n maruul khat-um ailuweetngai chungnga simatornasik halli ningnile ning inhalpui ratha kanei rakip daimatornasik ranak kanapejei, han iteii in nangnikha nakatooknuni.””Minpkla 91:13
19 Eu lhes dei autoridade para pisarem sobre cobras e escorpiões, e sobre todo o poder do inimigo. Nada lhes causará dano.
20 Takkha nangni'n ratha kathamak ngai'n ningchong injuijarra rokmaru, khawa neek ah marwaanna ningraming injia jarra rokru.
20 Mas não se alegrem porque os espíritos impuros lhes obedecem; alegrem-se porque seus nomes estão registrados no céu”.
21 Khawa phakhan Jisu kha Ratha Inthiang in aleisip jarra arok ah aleiti, marwaan le nuoipil Pumi E-Kapa! nangkha kei'n kanaminpaak ajarchu kasing kathei ngai'n injetmak khat-um inmu matormak kha, i-kajetmak diang namalarpijei. Oh, Kapa, hiwahi nang inmanuom li nalungduotak kasuok ejei.
21 Naquele momento, Jesus foi tomado da alegria do Espírito Santo e disse: “Pai, Senhor dos céus e da terra, eu te agradeço porque escondeste estas coisas dos que se consideram sábios e inteligentes e as revelaste aos que são como crianças. Sim, Pai, foi do teu agrado fazê-lo assim.
22 Kapa'n angrakip kei kadiang napejei, halli asapa hi tume tikha apa elekleiya tuteii in jetmu, emakli atu khame apa tihi-um asapa eleiya tuteii in jetmu, khawa jarra asapa'n ikadang mi ngaidiang ama kha amalarsik eii. Jn 3:35; 10:15
22 “Meu Pai me confiou todas as coisas. Ninguém conhece verdadeiramente o Filho, a não ser o Pai, e ninguém conhece verdadeiramente o Pai, a não ser o Filho e aqueles a quem o Filho escolhe revelá-lo”.
23 Khale inruoiya Jisu'n inlet ah asiamruoi ngaidiang ruuk-ah aleitipi, “ Ningmit in musik ka eii phur rakip ningmu kha rawaan katha ning eii!
23 Então, em particular, ele se voltou para os discípulos e disse: “Felizes os olhos que veem o que vocês viram.
24 Khawajarra nangnidiang kanati, Pathian chong kachoi ngaili rengngai innum, nangni imu rakipkha inmuzoot, takkha inmani'n mumatormu, halli nangni irangai kha inrangaizoot, takkha rangai phangnunu.””
24 Eu lhes digo: muitos profetas e reis desejaram ver o que vocês têm visto e ouvir o que vocês têm ouvido, mas não puderam”.
25 Dan kathei ocha inkhat in aheiwa-ah Jisu'n angme namasang tia, ama'n chong rakelna aleinei, “Karu”” “Hektik kaboi ringkhuo munasik ah kei'n angme kathosik?”” Matt 22:35-40; Mk 12:28-34
25 Certo dia, um especialista da lei se levantou para pôr Jesus à prova com esta pergunta: “Mestre, o que preciso fazer para herdar a vida eterna?”.
26 Jisu'n amadiang aleimasang, “Chong inthiang in angme iti? nangni'n angtho thoa ningmaletme?””
26 Jesus respondeu: “O que diz a lei de Moisés? Como você a entende?”.
27 Halli ama'n aleimasang, “ “‘Pumi na Pathian kha namalung pumpuiya naminriangsik, khat-um na ratha pumpuiya, naranak pumpuiya, halli na-ngaidonna rakip ah ama kha naminriangsik’’ halli “‘Indiang inwai ngaikha napum ni inriang angnga naminriangsik eii.’’ ”” Innidan 6:5; Levi 19:18
27 O homem respondeu: “‘Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, de toda a sua força e de toda a sua mente’ e ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’”.
28 Jisu'n aheimasang “Nang in kadik ah natijei,”” “Hiwahi thoro halli ringna namusik eii.”” Levi 18:5
28 “Está correto!”, disse Jesus. “Faça isso, e você viverá.”
29 Takkha Dan kathei ocha in atheinuomma kadik ezoot jarra Jisu diang aheirakel, “Tu khame kei indiang inwaipui?””
29 O homem, porém, querendo justificar suas ações, perguntou a Jesus: “E quem é o meu próximo?”.
30 Jisu'n aleimasang, “Miring inkhat Jerusalem makheiya Jericho tiang aleichumma aleisi, halli inruup ngai'n ama kha puondiar inliikpiya wuokna inleinei khat-um inwuokthat dengnga inleida.
30 Jesus respondeu com uma história: “Certo homem descia de Jerusalém a Jericó, quando foi atacado por bandidos. Eles lhe tiraram as roupas, o espancaram e o deixaram quase morto à beira da estrada.
31 Jetlei theileija thiampu inkhat in khawa lamkhan ajuochum, halli khawa miring pakha alei intongpui, takkha alooiya aleisi.
31 “Por acaso, descia por ali um sacerdote. Quando viu o homem caído, atravessou para o outro lado da estrada.
32 Khawa angnga Levite inkhat um khawakhan aheiwa ah miring pakha aleimu, ama innum alooiya aleisi.
32 Um levita fazia o mesmo caminho e viu o homem caído, mas também atravessou e passou longe.
33 Takkha Samaritan miring inkhat in khawa lamkhan aheiwa ah miring pakha aleimu phakhan, ama malungkhan minriang in aleisip. 2 Khang 28:15
33 “Então veio um samaritano e, ao ver o homem, teve compaixão dele.
34 Amadiang asiya kapop rakipkha sariak li theibomtui abunpiya khuopina anei, halli ama salungdai chungnga minchongnga khomal tungna innkhat ah aleiruoiya ama kha sepa thona aleinei.
34 Foi até ele, tratou de seus ferimentos com óleo e vinho e os enfaixou. Depois, colocou o homem em seu jumento e o levou a uma hospedaria, onde cuidou dele.
35 Ziingkhuo warli khawa inn kangaak padiang dangkapum inni ama diang aleipe. Halli inn kangaak padiang aleiti. “‘Ama kha sepa leithoro,’’ woikhat kahei kirnookli, “‘Kei'n ama diangnga niminluut rakip kanapesik eii.’’ ””
35 No dia seguinte, deu duas moedas de prata ao dono da hospedaria e disse: ‘Cuide deste homem. Se você precisar gastar a mais com ele, eu lhe pagarei a diferença quando voltar’.
36 “Hi ngai inthum karra tukhame nang in inruup ngai'n inleiwuok ah inleidapa diang indiang inwaipui eii tia ningaidon?””
36 “Qual desses três você diria que foi o próximo do homem atacado pelos bandidos?”, perguntou Jesus.
37 Dan kathei ocha in aleimasang, “Ama diang katha tak-ah sepa katho mipa kha eii.””
37 O especialista da lei respondeu: “Aquele que teve misericórdia dele”. Então Jesus disse: “Vá e faça o mesmo”.
38 Jisu li asiamruoi ngai'n lamma inleisi phakhan ama'n khou aleiluut, araming Martha inti numeisanu'n Jisu kha a-inna aleidon. Jn 11:1
38 Jesus e seus discípulos seguiram viagem e chegaram a um povoado onde uma mulher chamada Marta os recebeu em sua casa.
39 Khawa numeisanu nainu inkhat aleiom araming mary inleiti, ama'n Pumi kenuoiya in-ongnga Pumi minchuna kha aleirangai.
39 Sua irmã, Maria, sentou-se aos pés de Jesus e ouvia o que ele ensinava.
40 Takkha Martha'n ama chounthosik khan malungsena aleinei, ama'n aheiwa ah Jisu diang aleiti, “Pumi, nang in jetmakchebe kei kanainu'n katheinuobit chuon inaminthohi? Amadiang kei najuosan nasik tipiro!””
40 Marta, porém, estava ocupada com seus muitos afazeres. Foi a Jesus e disse: “Senhor, não o incomoda que minha irmã fique aí sentada enquanto eu faço todo o trabalho? Diga-lhe que venha me ajudar!”.
41 Pumi'n ama diang aleimasang, “Martha, Martha! Nang in ang rakip sik-ah namalung namindongnga naom,
41 Mas o Senhor respondeu: “Marta, Marta, você se preocupa e se inquieta com todos esses detalhes.
42 takkha inkhatbit khakeeng arei kaom, Mary in akadik kha ikadang ejei, halli amadiang makheiya woikhat leikir nunujei.””
42 Apenas uma coisa é necessária. Quanto a Maria, ela fez a escolha certa, e ninguém tomará isso dela”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.