João 7

The New Testament in Kharam (KFW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Hiwa thengnga, Jisu'n Galilee suungnga aleileeng; Ama'n Judea ramsuungnga leisizootmak, ajarchu khawa khanna kaom Jihudi ngai'n ama kha thatnasik inlei-entok.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Jihudi ngai Soongmachumna Kahoi kha aleinai, Levi 23:34; Innidan 16:13
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 Khawa jarra ama unai ngai'n amadiang inleiti, nang itho chuon ngaikha nasiamruoi ngai'n inmunasik-ah “Hiwa munhi mathaan inlang Judea-ah sitro.
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 Tuteii miring innum araming aminsizoot inchu achuontho kha thupmak. Hiwa chuon ngaihi nithojei keengnga, manmasituol pumpui diang nang injettro.””
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 Ama a-u anai takngai innum amadiang leingamnamu.
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Jisu'n inmanidiang aleiti, “Kei kapha kha laheitungmak, takkha nangni sikchu aphakha omchei.
6 Ele respondeu:
7 Manmasituol in nangnichu namatir theinunu, takkha keichu innamatir, ajarchu Kei'n inchuontho ngaikha dikmak tia sakhi kapeii.
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 Nangni kahoi khan sitru; hiwa kahoi hin Kei sinuning, ajarchu kei kapha kha laheitungmak.””
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 Hiwahi atia ama'n Galilee ah aleiom.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Takkha anai ngai'n kahoi munkhan insisuo thengnga, Jisu um inlarleiya ruuk-ah aleisi.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 Jihudi ngai'n ama kha kahoi munkhan “Ma hun omme?”” tia inlei-entok.
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 Mipui karra ama jarra tamthei num inleiti. Miring lekkhat in “Amahi mi katha eii”” inleiti, lekkhat ngai'n “Emak,”” “Ama'n mi katamtak lamleiitiang akeiruoi”” inleiti.
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 Takkha inmani'n Jihudi ngaikha inleichi jarra tuteii innum inlarra ama jarra leirilmu.
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Kahoi alai ahongtungdeng phakhan Jisu'n Biak-inn tiang asiya khat-um kaminchu aleiphut.
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 Jihudi ngai'n inngak-ah inleiti, “Angtho tholi hiwa mi'n inchu lekleiya hituk ijetme?””
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 Jisu'n inmanidiang aleimasang, “Kei iminchuhi kei kata emak, takkha kei kanajuotir ama ta kha eii.
16 Jesus disse:
17 Tu ka-ang mi'n Pathian lungdou thosik-ah akadang inchu, ama'n kei minchunahi Pathian makheiya kajuobe emakli kei katheinuo ta kirilbe tikha ajetsik eii.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Ama thomatorna ranak-ah karil ama khan apumtak inpaaknasik aril; takkha ama kajuotirpa minpaak sik-ah ka-entok miring khachu akadik kha eii, khat-um amadiang katuunmak iteii ommak.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 Moses in Sinadan inaleipeii emak abe? takkha nangni tuteii innum Sinadan kha juimakchu. Angjarra nangni'n kei nathatnasik ning-entokme?””
19 Foi Moisés quem deu a
20 Mipui ngai'n inleimasang, “Nang nasuungnga raikhuo om! Tu in nang nathat sik-ah na-entok ame?””
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 Jisu'n inmanidiang aleimasang, “Kei'n chuon inlak inkhat katho, halli nangni rakip ngai'n ningngak.
21 Então Jesus disse:
22 Moses in nangnidiang wun tanru tia chong analeipeii (Moses diangnga inphut emak takkha nangni ningpi ningpu ngaidiang makheiya eii), halli nangni'n pasal naikha Sabbath nikhuoni wun ningtan. Levi 12:3; Inphut 17:10
22 Vocês
23 Pasal nai khan Sabbath nikhuoni wun intan khat-um Moses Sinadan kha koimak inle, angjarra Kei'n miring inkhat Sabbath nikhuoni apum kamindamli nangni'n keidiang ningraangme? Jn 5:9
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Meel en-inlang chongkatan kha emaru, takkha akadik khan chong tanru.””
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Jerusalem makheiya miring lekkhat ngai'n inleiti, “Hiwa mipa hi emak abe inmani ngai'n thatsik-ah inlei-entok?
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Enru! Ama'n mipui karra arilla aom, khat-um inmani ngai'n amadiang iteii timu! thomatorna ranak kanei inmani ngai'n inthiangnga amahi Messiah eii tia leijetjeinubo?
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Hiwa mipa hichu humakheiya iheiwame eini'n nijet, takkha Messiah ajuokaal khanchu, tuteii innum humakheiya ijuome jetnunu.””
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Jisu'n Biak-inna iminchule inruoiya inringnga aleiti, “Nangni'n kei ningnajet abe, khat-um kei humakheiya kijuome ningnajet abe? Kei kapumtak thomatorna ranak-ah kijuo emak; Kei kanajuotir ama khachu akadik kha eii, halli nangni'n ama kha jetmakchu.
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 Takkha kei'n ama kha kajet, ajarchu kei ama diangnga inphut kajuo, khat-um ama'n kei anajuotir.””
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Khawa jarra inmani'n ama kha sursik inleitho, takkha tuteii inkhat innum ama chungnga kut leimachulmu, ajarchu ama phakha laheitungmak.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Takkha mipui katamtak in amadiang inlei-ngamna-ah inleiti, “Messiah ajuokaal khan, hiwa mipa itho neek-ah ama'n inlak chuon kheella athosikbe?””
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Pharisee ngai'n Jisu jarra mipui'n chor inleitikha inleijet, khantia Thiampu kalianngai khat-um Pharisee ngai'n raalmi lekkhat ama kasursik-ah inleitir.
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 Jisu'n aleiti, “Kei nangni le aphakhat kalaomsik eii, halli kei kanajuotir amadiang kei'n kasisik eii.
33 Jesus disse:
34 Nangni'n kei ningna-entoksik eii, takkha nangni'n kei namunatun; kei kaom nakhan nangni'n sitheinutun.””
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Jihudi ngai'n inkhatli inkhatdiang inlei-inti, “Hunme ama'n sisik itho halli eini'n nimumaksik? Greek khuopui eini mi ngai omna khanbe ama'n asisik halli Greek mi-ngai diangbe ajuominchusik?
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 “‘Nangni'n kei ningna-entoksik eii, takkha nangni'n kei namunatun; kei kaom nakhan nangni'n sitheinutun’’ tinahi ama'n ang atiname?””
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Kahoi ahekna nikhuo, ahoinakhet nikhuoni, Jisu'n a-ngirra rasa inringnga aleiti, “Tu ka-ang mi khan atui raal inchu, keidiang heiwase inlang juo-inrase. Levi 23:36
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 Keidiang inngamna mi kha, Pathian chong inthiang khan ileiti angnga, “‘Ringna tuiring ngai'n ama wonsuungnga inluongsik eii.’’ ””Ezek 47:1; Zech 14:8
38 Como dizem as
39 Jisu'n hiwahi, amadiang ka-ngamna ngai'n inchangsik Ratha jarra iril eii; khawa phakhan Ratha kha laleipemak, ajarchu Jisu kha lalur lalianmak.
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Inmani'n hiwa chong ngaihi inleijet phakhan, miring lekkhat in inleiti, “Hiwa mipa hi inthiangnga Pathian Chongkachoi eii!””
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 Leiilak ngai'n inleiti, “Amahi Messiah kha eii!””
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 Pathian chong inthiang khan Messiah kha David sapa esik eii khat-um David leiomna khuo Bethlehem makheiya heiwasik eii iti emak abe?”” 2 Sam 7:12; Mic 5:2
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Khawa jarra mipui ngai karra ama jarra inlei-inkhoithen.
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 Mi lekkhat inchu ama kha inleisurzoot, takkha tuteii inkhat innum ama chungnga kut leimachulmu.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Raalmi ngaikhan inheikir phakhan, Thiampu kalian khat-um Pharisee ngai'n “Angjarra nangni'n ama ning-iheiruoi makme?”” tia inleirakel.
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 Raalmi ngai'n inleimasang, “Hiwa mipa iril angnga tuteii-um hinthoa karil laommu!””
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Pharisee ngai'n inmanidiang inleirakel, “Ama'n nangni-um lamleiitiang nakeiruoi bejei?””
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 “Waikaroon ngai emakli Pharisee ngai'n amadiang ka-ngamna in-ommabejei?
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Takkha Sinadan kajetmak mi ngai khachu khomaak inmukha ejei.””
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Jisu diang matiangnga kaleiluutjei, inmani karra inkhat ka-eii Nicodemus in inmani diang aleiti, Jn 3:1,2
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 “Eini sinadan dungjuiya miring khat chungnga ama'n angme ileitho emakli amadiang ra-ngailekleiya chong tan cha-abe?””
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 Inmani'n inleimasang, “Nang-um Galilee makheiya na-ebe? Pathian chong inthiang kha entokro halli nang in jetnate khachu Galilee makheiya Pathian chongkachoi injirmu.””
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
53 Khale inruoiya inmani'n in-inn in-inntiang inkirjei.
53 — ausente —

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.