João 6

The New Testament in Kharam (KFW) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Hiwa thengnga, Jisu'n Tiberias tuipui, Galilee tuidiil raaltiang rakaanna aleisi.
1 Depois disso, Jesus atravessou o mar da Galileia, conhecido também como mar de Tiberíades.
2 Halli mipui'n ama nukkha inheijui, ajarchu inmani ngai'n chuon inlak tholi akana ngai imindam kha inleimu.
2 Uma grande multidão o seguia por toda parte, pois tinham visto os sinais que ele havia realizado ao curar os enfermos.
3 Jisu'n chingbung aleikalla asiamruoi ngaile alei in-ong.
3 Então Jesus subiu a um monte e sentou-se com seus discípulos.
4 Khawa phakhan Jihudi ngai Rakaanna kahoi kha aleinaijei.
4 Era quase tempo da festa judaica da Páscoa.
5 Jisu'n alei-enna mipui katamtak amadiang inheiwa kha aleimu, halli ma'n Philip diang aleiti, “Hiwa mipui bak kahunsik bakphur hi angtho tholi niracho sikme?””
5 Jesus logo viu uma grande multidão que vinha a seu encontro. Voltando-se para Filipe, perguntou: “Onde podemos comprar pão para alimentar toda essa gente?”.
6 Ma'n hiwa itihi Philip malung ensik tia iril eii; ama'n angme athosik inthiangnga aleijet.
6 Disse isso para pôr Filipe à prova, pois já sabia o que ia fazer.
7 Philip in amadiang aleimasang, “Dangka pum rajani innum inmani rakip in lekteii baksik-ah rachosik hunnuni.””
7 Filipe respondeu: “Mesmo que trabalhássemos vários meses, não teríamos dinheiro suficiente para dar alimento a todos!”.
8 Asiamruoi inkhat Simon Peter naipa Andrew in amadiang aleiti,
8 Então um de seus discípulos, André, irmão de Simão Pedro, falou:
9 “Pasal naipang inkhat satun waipool ra-nga li nga inni kachoi khat hin om, takkha hiwa mipui diangchu angsemma semminname?””
9 “Aqui está um rapaz com cinco pães de cevada e dois peixes. Mas que adianta isso para tanta gente?”.
10 Jisu'n aleiti “Mi rakip kha min-ongru.”” halli khawa munkhan chinthou katamtak aleimoong; halli mipui'n inlei in-ong; pasal miring lising ra-nga inlei eii.
10 Jesus respondeu: “Digam ao povo que se sente”. Todos se sentaram na grama que cobria o monte. Só os homens eram cerca de cinco mil.
11 Jisu'n waipool kha aleiya Pathian aleiminpaak, halli khawa khanna in-ong mi rakipdiang inleisem. Khawa angnga nga kha-um khan thoa inleisem, halli mi rakip in inbak maneii laiseng inleibak.
11 Então Jesus tomou os pães, agradeceu a Deus e os repartiu entre o povo. Em seguida, fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 Mi rakip in inleihun phakhan, Jisu'n asiamruoi ngaidiang aleiti, “Alek kaliam ngaikha khoomchunru; eini'n iteii minmangmui.””
12 Depois que todos estavam satisfeitos, Jesus disse a seus discípulos: “Agora juntem os pedaços que sobraram, para que nada se desperdice”.
13 Khawa jarra siamruoi ngai'n mipui bakbang satun waipool ra-nga makheiya kaliam rakip kha inkhoom chunna thumluk soomleini inleiminsip.
13 Eles juntaram o que restou e encheram doze cestos com as sobras.
14 Mipui ngai'n Jisu itho inlak chuon kha inleimu phakhan, Inmani'n inleiti, “Inthiangnga hiwahi Pathian chongkachoi manmasituolla kajuosik miring kha eii!””
14 Quando o povo viu Jesus fazer esse sinal, exclamou: “Sem dúvida ele é o profeta que haveria de vir ao mundo!”.
15 Inmani'n heiwa inta azootmak pumma naruoi inta reng innaminchangsik ejei tikha Jisu'n ajet-ah; Jisu'n alooiya chingbungtiang atheinuoa aleisijei.
15 Jesus sabia que pretendiam obrigá-lo a ser rei deles, de modo que se retirou, sozinho, para o monte.
16 Kholei ahei ephakhan, Jisu siamruoi ngaikha tuidiil khan inleichum,
16 Ao entardecer, os discípulos de Jesus desceram à praia,
17 rakuong suungnga inleiluut, khat-um tuidiil rakaanli Capernaum tiang inleisi, zaan aheiluut katung Jisu'n inmani diang laheiwa titmak.
17 entraram no barco e atravessaram o mar em direção a Cafarnaum. Quando escureceu, porém, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Thikaraang kangar aheiraangnga tuipui kha aleiminnik.
18 Logo, um vento forte veio sobre eles, e o mar ficou muito agitado.
19 Asiamruoi ngai'n miles inthum emakli mili katung rakuong inleisep phakhan inmani'n tuichungnga Jisu'n rakuong kooltiang iheiwa kha inleimu, halli inmani ngai'n inleichi.
19 Depois de remarem cinco ou seis quilômetros, de repente viram Jesus caminhando sobre o mar, em direção ao barco. Ficaram aterrorizados,
20 Takkha Jisu'n inmanidiang aleiti “Kei ka eii; chimaru.””
20 mas ele lhes disse: “Sou eu! Não tenham medo”.
21 Halli inmani'n ama kha karok-ah rakuong suungnga inleikeiluut, halli khawapha takkhan rakuong kha intungnasik muongkhan aleituungjei.
21 Eles o receberam no barco e, logo em seguida, chegaram a seu destino.
22 Ziingkhuo warra tuidiil raalkhat tiangnga kaom mipui ngai'n rakuong inkhatbit omjei tikha inleijet, halli Jisu kha asiamruoi ngaikhale inrouimak takkha siamruoi ngaichu insisuojei tikha-um inleijet.
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar viu que os discípulos haviam pegado o único barco dali e que Jesus não fora com eles.
23 Pumi'n Pathian aminpaak suoli inmani'n waipool inleibakna mun tuikham koolkhan Tiberias makheiya rakuong lekkhat inheiwa.
23 Alguns barcos de Tiberíades se aproximaram do lugar onde o povo tinha comido os pães depois que o Senhor os abençoou.
24 Mipui ngai'n Jisu khat-um asiamruoi ngaikha khawakhan ommujei ti inleimu phakhan, inmani um rakuong ngaikhan inluut-ah Capernaumma Jisu ka-entok inleisi.
24 Quando a multidão viu que nem Jesus nem os discípulos estavam ali, todos entraram nos barcos e atravessaram para Cafarnaum, a fim de procurá-lo.
25 Mipui ngai'n ama kha tuidiil raalkhat tiang i-omkha inmu phakhan, inmani'n ama diang inleiti, “Karu, angtik pha-ah hiwahin niheiwame?””
25 Encontraram-no do outro lado do mar e lhe perguntaram: “Rabi, quando o senhor chegou aqui?”.
26 Jisu'n aleimasang, “Kei'n inthiangnga nangnidiang kati: inlak chuon ningmu jarra kei ningna entok emak takkha waipool kakhop-ah ningbak jarra kei ningna entok eii.
26 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: vocês querem estar comigo não porque entenderam os sinais, mas porque lhes dei alimento.
27 Kamangthei bu sik-ah chuon thomaru; takkha Miring Sapa'n nangnidiang anapesik hektik kaboi ringna busik ah chuon thoru. Ajarchu Apa Pathian in izoot jetnabi kha ama chungnga adeengjei.””
27 Não se preocupem tanto com coisas que se estragam, como a comida, mas usem suas energias buscando o alimento que permanece para a vida eterna, o qual o Filho do Homem pode lhes dar. Pois Deus, o Pai, colocou em mim seu selo de aprovação”.
28 Halli inmani'n amadiang inleiti, “Pathian chuon thonasik-ah, keini'n angme kinthosik?””
28 “Nós também queremos realizar as obras de Deus”, disseram eles. “O que devemos fazer?”
29 Jisu'n inmanidiang aleimasang, “Pathian chuonkha hiwahi eii, khachu Pathian in ijuotir amadiang ngamnaru.””
29 Jesus lhes disse: “Esta é a única obra que Deus quer de vocês: creiam naquele que ele enviou”.
30 Inmani'n amadiang inleiti, “Halle angkachang inlak chuonme nang in nathosik halli keini'n kinmuli nang kinna-ngamnasik hi?
30 Eles responderam: “Se deseja que creiamos no senhor, mostre-nos um sinal. O que o senhor pode fazer?
31 Nipi nipu ngai'n neelramma manna inleibak; hintia lei-injia “‘Ama'n marwaan makheiya inmanidiang baksik ah waipool aleipeii.’’ ”” Suok 16:4,15; Minpkla 78:24
31 Afinal, nossos antepassados comeram maná no deserto! As Escrituras dizem: ‘Moisés lhes deu de comer pão do céu’”.
32 Jisu'n inmanidiang aleiti, “Kei'n inthiangnga nangni diang kanati, marwaan makheiya waipool kanaleipeii kha Moses emak, takkha marwaan makheiya inthiang waipool kanape kha kei Kapa eii.
32 Jesus disse: “Eu lhes digo a verdade: não foi Moisés quem lhes deu pão do céu. É meu Pai quem dá o verdadeiro pão do céu a vocês.
33 Pathian waipool khachu marwaan makheiya kajuo khat-um manmasituol diang ringna kapeii ama kha eii.””
33 O verdadeiro pão de Deus é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo”.
34 Inmani'n amadiang inleiti “Pumi, hiwa waipoolhi keinidiang apha rakip ah napero.””
34 “Senhor, dê-nos desse pão todos os dias”, disseram eles.
35 Jisu'n inmanidiang aleiti, “Kei ringna waipool kha ka eii, Kei kadiang kaheiwa miring kha wonkachaam ti omnuni; halli keidiang kangamna ama khan woikhat inlet-ah tuikaraal omnuni.
35 Jesus respondeu: “Eu sou o pão da vida. Quem vem a mim nunca mais terá fome. Quem crê em mim nunca mais terá sede.
36 Takkha kei'n nangnidiang kanati khachu nangni'n kei ningnamujei innum keidiang nangamna makchu.
36 Mas vocês não creram em mim, embora me tenham visto.
37 Kapa'n keidiang inapeii rakip ngaikha keidiang inheiwasik eii, halli Kei'n tuteii inkhat-um keidiang kaheiwa ngaikha angtikteii puutnuning.
37 Contudo, aqueles que o Pai me dá virão a mim, e eu jamais os rejeitarei.
38 Ajarchu kei'n marwaan makheiya kalungdou kathosik ah kijuo kha emak takkha kei kanajuotir ama racham kathosik ah kijuo kha eii.
38 Pois desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou, e não minha própria vontade.
39 Kei kanajuotir ama lungdou kha hiwahi eii, khachu keidiang inapejei ngaikha tuteii inkhat-um Kei'n minmang nuning, takkha ahekna nikhuoni inmani kha minringsik ti hi-eii.
39 E esta é a vontade de Deus: que eu não perca um sequer de todos que ele me deu, mas que ressuscite todos no último dia.
40 Kapa imanuom khachu hiwahi eii, Asapa kamu khat-um ama diang ka-ngamna rakip in kumsoot ringna inmusik; Halli kei'n ama kha ahekna nikhuoni kaminringsik eii.””
40 Pois é a vontade de meu Pai que todo aquele que olhar para o Filho e nele crer tenha a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia”.
41 “Kei marwaan makheiya kajuo waipool kha ka eii”” atipi jarra Jihudi ngai'n ama chungnga leizootmu.
41 Então os judeus começaram a criticá-lo, pois ele havia afirmado: “Eu sou o pão que desceu do céu”.
42 Inmani'n inleiti, “Hiwahi eini'n anuli apa nijet Joseph sapa Jisu, emak abe? Angtho tholi, halle, tuuntak “‘Kei marwaan makheiya kijuo eii itime?’’ ””
42 Diziam: “Este não é Jesus, filho de José? Conhecemos seu pai e sua mãe. Como ele pode dizer: ‘Desci do céu?’”.
43 Jisu'n inmanidiang aleimasang, “Nangni'n suungnga kei jarra num ningti kha daru.
43 Jesus, porém, respondeu: “Parem de me criticar.
44 Kei kanajuotir Kapa'n ama kha keidiang aheiruoimak inchu, tuteii innum keidiang heiwatheimu; halli kei'n ahekna nikhuoni khan ama kha kaminringsik eii.
44 Pois ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer a mim; e no último dia eu o ressuscitarei.
45 Pathian chongkachoi ngai larik khan injiajei, “‘Inmani rakip ngaikha Pathian in aminchusik eii.’’ Apa Pathian diangnga karangai khat-um ka-inchu rakip ngai'n keidiang inheiwa. Isa 54:13
45 Como dizem as Escrituras: ‘Todos eles serão ensinados por Deus’. Todo aquele que ouve o Pai e aprende dele vem a mim.
46 Pathian makheiya kajuo ama'n elekleiya tuteii miring inkhat innum Apa Pathian lamumu; ama khabit eii Pa Pathian kamu.
46 Não que alguém tenha visto o Pai; somente eu, que fui enviado por Deus, o vi.
47 Kei'n inthiangnga nangnidiang kanati, kangamna mi khan kumsoot ringna kha anei.
47 “Eu lhes digo a verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Kei ringna waipool kha ka eii.
48 Sim, eu sou o pão da vida!
49 Ningpi ningpu ngai'n neelramma manna inleibak halli inmani'n inleithijei.
49 Seus antepassados comeram maná no deserto, mas morreram;
50 Mi inkhat in abakli thimaknasik marwaan makheiya kajuo ringna waipool kha hi-eii.
50 quem comer o pão do céu, no entanto, jamais morrerá.
51 Kei marwaan makheiya kajuo akaring waipool kha ka eii, hiwa waipool kabaktak miring kha, kumsoot aringsik eii; halli Kei'n manmasituol ringna sik-ah kapesik waipool khachu kei kataksa kha eii.””
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Quem comer deste pão viverá para sempre; e este pão, que eu oferecerei para que o mundo viva, é a minha carne”.
52 Jihudi ngai'n inmani suungnga murruolsiak inleithoa inleiti “Angtho tholi hiwa miring pa'n ataksa eini baksik-ah anape matorsikme?””
52 Então os judeus começaram a discutir entre si a respeito do que ele queria dizer. “Como pode esse homem nos dar sua carne para comer?”, perguntavam.
53 Jisu'n inmanidiang aleiti, “Kei'n nangnidiang inthiangnga kanati, nangni'n Miring Sapa taksa kha ningbakmak khat-um ama thisen kha ning-inmak inchu, nangni ningpumma ringna ommak;
53 Então Jesus disse novamente: “Eu lhes digo a verdade: se vocês não comerem a carne do Filho do Homem e não beberem o seu sangue, não terão a vida em si mesmos.
54 Kei kataksa kabak khat-um kei kathisen ka-in ngaikha kumsoot ringna kha innei, halli kei'n ahekna nikhuoni khan inmani kha kaminringsik eii.
54 Mas quem come minha carne e bebe meu sangue terá a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Kei kataksa hi inthiang bu kha eii; halli kei kathisen hi inthiang insik kha eii.
55 Pois minha carne é a verdadeira comida, e meu sangue é a verdadeira bebida.
56 Kei kataksa kabak khat-um kei kathisen ka-in ama khan keidiang inchat lekleiya aom, halli kei'n amadiang kaom.
56 Quem come minha carne e bebe meu sangue permanece em mim, e eu nele.
57 Akaringchak Kapa'n kei anajuotir, khat-um kei'n kapa jarra kiring angnga, Kei kataksa kabak miring khan kei jarra aringsik eii.
57 Eu vivo por causa do Pai, que vive e me enviou; da mesma forma, quem se alimenta de mim viverá por minha causa.
58 Hiwahi eii, marwaan makheiya kajuo waipool kha; ningpi ningpu ngai'n inleibak suonuk inleithi ka-ang emak, hiwa waipool kabak miring khachu kumsoot ringna aneisik eii.””
58 Eu sou o verdadeiro pão que desceu do céu. Seus antepassados comeram maná e morreram; quem comer este pão não morrerá, mas viverá para sempre”.
59 Jisu'n hiwa chongngaihi Capernaumma kaom Synagogue ah ileiminchu kha eii.
59 Ele disse essas coisas quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Ama siamruoi katamtak ngai'n hiwahi inlei rangaiya inleiti, “Hiwahi kangarthei minchuna chong eii; tu juimatorsik me?””
60 Muitos de seus discípulos disseram: “Sua mensagem é dura. Quem é capaz de aceitá-la?”.
61 Takkha Jisu'n hiwa jarra asiamruoi ngai'n num intikha aleijet-ah, inmanidiang aleitipi, “Hiwa hi'n nangnidiang kesuina ebejei?
61 Jesus, sabendo que seus discípulos reclamavam, disse: “Isso os ofende?
62 Halle, nangni'n Miring Sapa kha mansa-ah aleiomna munkhan ikal ningmu inle angme ning-ngaidonsik?
62 Então o que pensarão se virem o Filho do Homem subir ao céu, onde estava antes?
63 Ringna kanape kha Ratha eii, taksa hichu iteii nemna ommak. Kei'n nangnidiang kileiril chong ngaikha ratha khat-um ringna kha eii.
63 Somente o Espírito dá vida. A natureza humana não realiza coisa alguma. E as palavras que eu lhes disse são espírito e vida.
64 Takkha nangni karra kangamnamak mi lekkhat ningom.”” Jisu'n inphutna makheiya tu ngaime kangamna maksik khat-um tu inme ama kajuorsik kha aleijet.
64 Mas alguns de vocês não creem em mim”. Pois Jesus sabia, desde o princípio, quem não acreditava nele e quem iria traí-lo.
65 Halli ama'n aleiti, “Hiwa jarra eii kei'n nangni diang kileiti, khachu Apa Pathian in ama kha izootpi elekleiya tuteii-um keidiang heiwa matormu.””
65 E acrescentou: “Por isso eu disse que ninguém pode vir a mim a menos que o Pai o dê a mim”.
66 Hiwa makheiya anukkajui katamtak in nuk inmalet-ah amale sisuom khaimujei.
66 Nesse momento, muitos de seus discípulos se afastaram dele e o abandonaram.
67 Jisu'n soomleini ngaidiang aleiti, “Nangni-um nuk ningmalet-ah ningsizoot be?””
67 Então Jesus se voltou para os Doze e perguntou: “Vocês também vão embora?”.
68 Simon Peter in amadiang aleimasang, “Pumi, tudiang keini'n sinung ngame? kumsoot ringna chongkha nangdiang om; Matt 16:16; Mk 8:29; Luk 9:20
68 Simão Pedro respondeu: “Senhor, para quem iremos? O senhor tem as palavras da vida eterna.
69 Halli keini'n nanghi Pathian diang makheiya kajuo Inthiang kha na eii tihi kin-ngamnajei khat-um kinjetjei.””
69 Nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo de Deus”.
70 Jisu'n inmanidiang aleimasang, “Kei'n nangni soomleini kinakadang emak abe? halli ningkarra miring inkhatchu Seitan eii””
70 Então Jesus disse: “Eu escolhi vocês doze, mas um de vocês é um diabo”.
71 Simon Iscariot sapa Judas jarra eii Jisu'n iril, ajarchu soomleini ngai karra Judas in Pumi ajuorsik eii.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, um dos Doze, que mais tarde o trairia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.