João 11

The New Testament in Kharam (KFW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Bethany makheiya araming Lazarus inti miring inkhat ana-ah aleiom, Bethany hi Mary li Martha ngai unai omna khuo kha eii. Luk 10:38,39
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era do povoado de Betânia, onde Maria e a sua irmã Marta moravam.
2 Hiwa Mary hi eii, Pumi keiiya sariak rimkahoi bunna asamma akeii kaleinuulpi nukha, akanapa Lazarus hi anaipa kha eii. Jn 12:3; Luk 7:38; Mk 14:3
2 (Esta Maria era a mesma que pôs perfume nos pés do Senhor Jesus e os enxugou com os seus cabelos. Era o irmão dela, Lázaro, que estava doente.)
3 Khawa jarra a-unu ngai'n Jisu diang chong inleipeii, “Pumi, nang iminriang pakha anajei.””
3 As duas irmãs mandaram dizer a Jesus: — Senhor, o seu querido amigo Lázaro está doente!
4 Jisu'n chongkha aleijet phakhan, ma'n aleiti, “Hiwa akanahi akathi sik emak; Pathian lurna heichoinasik eii, halli hiwa hi'n Pathian Sapa kha lurna amusik eii.””
4 Quando Jesus recebeu a notícia, disse:
5 Jisu'n Martha li anainu khat-um Lazarus kha aleiminriang.
5 Jesus amava muito Marta, e a sua irmã, e também Lázaro.
6 Ama'n Lazarus kha anajei iti chongkha aleijet phakhan, Ama'n aleiomna munkhan nini alaleiom.
6 Porém quando soube que Lázaro estava doente, ainda ficou dois dias onde estava.
7 Halli hiwa thengnga ama'n asiamruoi ngaidiang aleiti, “Judea-ah woikhat siritrui.””
7 Então disse aos seus discípulos:
8 Asiamruoi ngai'n amadiang inleiti, “Rabbi, Jihudi ngai'n nangkha apha matiang lungnga nadeengnasik inna-entok, halli nang in khawa khan woikhat nalasiritsibe?””
8 Mas eles disseram: — Mestre, faz tão pouco tempo que o povo de lá queria matá-lo a pedradas, e o senhor quer voltar?
9 Jisu'n aleimasang, “Suun khat-ah phadan soomleini emak abe? suunna chuonkatho mi khan insuinuni, ajarchu ama'n hiwa manmasituol war kha amu.
9 Jesus respondeu:
10 Takkha tu ka-ang inkhat in zaanna chuon atho inchu, ama'n insui, ajarchu war kha amadiang ommak.””
10 Mas, se anda de noite, tropeça porque nele não existe luz.
11 Jisu'n hiwa itile inruoiya inmani diang aleiti, “Nisuopui Lazarus kha azaaljei, takkha kei ama kakeithei kasisik eii.””
11 Jesus disse isso e depois continuou:
12 Asiamruoi ngai'n amadiang inleiti, “Pumi, ama'n azaaljei inchu damjeite.””
12 — Senhor, se ele está dormindo, isso quer dizer que vai ficar bom! — disseram eles.
13 Jisu inchu Lazarus kathi jarra aril, takkha inmani inchu azaalla soong imachum jarra inlei-ngaidon.
13 Mas o que Jesus queria dizer era que Lázaro estava morto. Porém eles pensavam que ele estivesse falando do sono natural.
14 Khawa jarra Jisu'n inmani diang inthiangnga aleirilpi, “Lazarus athijei;
14 Então Jesus disse claramente:
15 Nangni ngamnasik jarra kei'n khawa munkhan kileiommak kha karatha arok. Eini'n amadiang situi.””
15 mas eu estou alegre por não ter estado lá com ele, pois assim vocês vão crer. Vamos até a casa dele.
16 Didymus Thomas in asappui siamruoi ngaidiang aleiti, “Amale juothi suomnasik eini rakip um situi.””
16 Então Tomé, chamado “o Gêmeo”, disse aos outros discípulos: — Vamos nós também a fim de morrer com o Mestre!
17 Jisu'n aheitung phakhan, Lazarus kha thaanna inreiina nimili huuijei tikha aleijet.
17 Quando Jesus chegou, já fazia quatro dias que Lázaro havia sido sepultado.
18 Bethany hi Jerusalem makheiya miles innidaam inlaak,
18 Betânia ficava a menos de três quilômetros de Jerusalém,
19 halli Jihudi katamtak-um innaipa thipi jarra Mary li Martha kamatheemtai sik-ah inheiwa.
19 e muitas pessoas tinham vindo visitar Marta e Maria para as consolarem por causa da morte do irmão.
20 Martha in Jisu kha aheiwajei ti aleijet phakhan, ama'n aheisuok-ah Jisu kha alei-inmupui, takkha Mary chu innsuungnga aleiom.
20 Quando Marta soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele. Porém Maria ficou sentada em casa.
21 Martha in Jisu diang aleiti, “Pumi, nang in hin naleiomngai suok-inchu, kanaipa hi leithinuni!
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido!
22 Takkha kei'n kajet khachu tuunnum nang in Pathian diang na-ini rakip kha Pathian in nangdiang napesik eii.””
22 Mas eu sei que, mesmo assim, Deus lhe dará tudo o que o senhor pedir a ele.
23 Jisu'n Martha diang aleiti, “Nanaipa aringnook sik eii.””
23 — O seu irmão vai ressuscitar! — disse Jesus.
24 Martha in aleimasang, “Ahekna nikhuoni khan ama kha hongringritte tikha kei'n kajet.””
24 Marta respondeu: — Eu sei que ele vai ressuscitar no último dia!
25 Jisu'n Martha diang aleiti, “Kei hongkaringnook khat-um ringna kha ka eii; Kei kadiang ka-ngamna miring khan inleithi innum inhongring sik eii,
25 Então Jesus afirmou:
26 halli karingnga kei kadiang ka-ngamna miring khan angtikseng thinunijei. Nang hiwahi na-ngamnabo?””
26 e quem vive e crê em mim nunca morrerá. Você acredita nisso?
27 Ama'n Jisu diang aleiti, “Oh, Pumi; Kei'n nanghi Messiah, Pathian Sapa manmasituolla akajuo kha na-eii tia ka-ngamna.””
27 — Sim, senhor! — disse ela. — Eu creio que o senhor é o Messias , o Filho de Deus, que devia vir ao mundo.
28 Hiwahi atisuoli Martha in asiya anainu Mary diang ruuk-ah ajuoti, “Karu kha hin omjei halli ama'n nangkha anakoi.””
28 Depois de dizer isso, Marta foi, chamou Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 Hiwa chonghi ajet phakhan, Mary in innottheiya intheiya Jisu inmupui sik-ah aleisi.
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi encontrar-se com Jesus.
30 Jisu kha khuosuung laheiluutmak, takkha Martha in intongpuina munkhan alaleiom.
30 Pois ele não tinha chegado ao povoado, mas ainda estava no lugar onde Marta o havia encontrado.
31 Innsuungnga kaom Mary kamatheemtai Jihudi ngai'n Mary in innottheiya intheiya tuol isuok inmu phakhan, inmani'n Mary kha thaanna akachapsik isirit ejei inngaidonna anukkha inleijui.
31 As pessoas que estavam na casa com Maria, consolando-a, viram que ela se levantou e saiu depressa. Então foram atrás dela, pois pensavam que ela ia ao túmulo para chorar ali.
32 Mary in Jisu omnakhan aheitungnga ama'n Jisu kha amuli amumak ama kekuungnga inbok-ah aleiti, “Pumi, nang in hin naleiomngai suok-inchu kanaipa hi leithinuni!””
32 Maria chegou ao lugar onde Jesus estava e logo que o viu caiu aos pés dele e disse: — Se o senhor tivesse estado aqui, o meu irmão não teria morrido!
33 Jisu'n Mary khat-um Mary le kaheiwasuom Jihudi ngai'n inchap kha aleimu phakhan, amalungnga kahoimak khat-um poongna aleinei.
33 Jesus viu Maria chorando e viu as pessoas que estavam com ela chorando também. Então ficou muito comovido e aflito
34 Jisu'n aleirakel, “Ama kha hun ningreiime?””
34 e perguntou: — Venha ver, senhor! — responderam.
35 Jisu'n aleichap.
35 Jesus chorou.
36 Jihudi ngai'n inleiti, “Enru ama'n angtuk iminriangme!””
36 Então as pessoas disseram: — Vejam como ele amava Lázaro!
37 Takkha miring lekkhat ngai'n inleiti, “Amit kacho kaminmu hiwa mipa hi'n Lazarus thimaknasik thomatormak niabe?””
37 Mas algumas delas disseram: — Ele curou o cego. Será que não poderia ter feito alguma coisa para que Lázaro não morresse?
38 Inlet-ah malung kahoimak in asip-ah, Jisu'n thaanna aleisi, thaankha lungkarong khurra alei-eii, khat-um thaankha lungnga inleikhar.
38 Jesus ficou outra vez muito comovido. Ele foi até o túmulo, que era uma gruta com uma pedra colocada na entrada,
39 Jisu'n aleiti, “Lung kha khairu!””
39 e ordenou: Marta, a irmã do morto, disse: — Senhor, ele está cheirando mal, pois já faz quatro dias que foi sepultado!
40 Jisu'n Martha diang aleiti, “Na-ngamna inchu Pathian lurna lianna kha namusik eii natimongbe?””
40 Jesus respondeu:
41 Khawa jarra Inmani'n lungkha inleikhai. Halli Jisu'n chungtiang enna aleiti, “Kapa Kei'n nangkha kanaminpaak, ajarchu nang in keidiang nanara-ngaipi.
41 Então tiraram a pedra. Jesus olhou para o céu e disse:
42 Nang in amunle apha rakip-ah keidiang nanazootpi itihi kei'n kajet, keihi nang inajuotir eii tia hinna kaom inmani ngai'n ngamna inneinasik kei'n inmani sik-ah nangdiang kanahongni.””
42 Eu sei que sempre me ouves; mas eu estou dizendo isso por causa de toda esta gente que está aqui, para que eles creiam que tu me enviaste.
43 Ama'n hiwahi atisuoli, “Lazarus, heisuokro”” tia rasa inringnga aleikoi.
43 Depois de dizer isso, gritou:
44 Lazarus khan akeii akut khat-um ameel ngaikha kathi puonna intuomma aheisuok. Jisu'n inmanidiang aleiti, “Suutpi inlang ama kha minsiru.””
44 E o morto saiu. Os seus pés e as suas mãos estavam enfaixados com tiras de pano, e o seu rosto estava enrolado com um pano. Então Jesus disse:
45 Mary le akaheiwa Jihudi mi katamtak ngai'n Jisu itho inmu phakhan, inmani'n amadiang inlei-ngamnajei.
45 Muitas pessoas que tinham ido visitar Maria viram o que Jesus tinha feito e creram nele.
46 Takkha miring lekkhat chu Pharisee ngaidiang inkirra Jisu itho ngaikha inmani diang injuorilpi.
46 Mas algumas pessoas voltaram e contaram aos fariseus o que ele havia feito.
47 Khawa jarra Thiampu kalian khat-um Pharisee ngai'n uparup ngaikha inkhoomchunna inleiti, “Angkeme eini'n nithosik? ajarchu hiwa miringpa'n inlak chuon tamthei athojei!
47 Então os fariseus e os chefes dos sacerdotes se reuniram com o Conselho Superior e disseram: — O que é que nós vamos fazer? Esse homem está fazendo muitos milagres!
48 Eini'n hin niminthotit inchu, mi rakip in amadiang ngamna inneisik ejei, halli Rome chuonkaroon ngai'n hong-inta eini inthiang Biak-inn khat-um niphung nizaat hi-um innakasutsik ejei!””
48 Se deixarmos que ele continue fazendo essas coisas, todos vão crer nele. Aí as autoridades romanas agirão contra nós e destruirão o Templo e o nosso país.
49 Takkha inmani ngai karra, Caiaphas, khawa kumma Thiampu Kaliankhet ka-eii, ama'n inmani diang aleiti, “Nangni iteii jetmakchu!
49 Então Caifás, que naquele ano era o Grande Sacerdote , disse: — Vocês não sabem nada!
50 Phungli zaat rakip kamangsik neek-ah mipui sik-ah miring inkhat akathisik hi athawiai itihi nangni'n jetmak chube?””
50 Será que não entendem que para vocês é melhor que morra apenas um homem pelo povo do que deixar que o país todo seja destruído?
51 Hiwahi ama'n apumtak ranak-ah iti emak; takkha khawa kumma Thiampu Kaliankhet ejarra Jisu hi Jihudi phungli zaat sik-ah athisik eii tia ama'n ileirilsuok kha eii,
51 Naquele momento Caifás não estava falando por si mesmo. Mas, como ele era o Grande Sacerdote naquele ano, estava profetizando que Jesus ia morrer pela nação.
52 inmani sikbit emak, takkha inchekchaiya kaom Pathian mi ngaikha inkhat bit-ah aheikeichun nasik eii.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo todos os filhos de Deus que estão espalhados por toda parte.
53 Khawa nikhuoni makheiya ranak kanei Jihudi ngai'n ama thatnasik-ah minsuukna inleinei.
53 Então, daquele dia em diante, os líderes judeus fizeram planos para matar Jesus.
54 Khawa jarra Jisu'n Jihudi ngai karra inlarra leisimakjei, takkha khawa ramkha amathaanna neelram koolla kaom Ephraim inti khuokhan aleisi, halli khawakhan ama'n asiamruoi ngaikhale aleiom.
54 Por isso ele já não andava publicamente na Judeia, mas foi para uma região perto do deserto, a uma cidade chamada Efraim, e ficou ali com os seus discípulos.
55 Jihudi ngai Rakaanna Kahoi aheitungnasik aphakha aleinai, halli mipui katamtak in ram ram makheiya kahoi madet inmani sinadan dungjuiya inthiangnasik Jerusalemma inleisi.
55 Faltava pouco tempo para a Festa da Páscoa . Muitos judeus foram a Jerusalém antes da festa para tomar parte na cerimônia de purificação .
56 Inmani'n Jisu kha inlei-entok, halli Biak-inna inngirra inkhatli inkhat in, “Ama kha kahoiya ahongsikbe, hongnunibe, nangleii ang na-ngaidonme?”” tia inlei-inbiak.
56 Eles procuravam Jesus e, no pátio do Templo, perguntavam uns aos outros: — O que é que vocês acham? Será que ele vem à festa?
57 Thiampu kalian ngai khat-um Pharisee ngai'n Jisu omna kajet mi rakip in inmani diang ningnamindiksik eii, halli inmani'n Jisu kha kinsursik eii tia chongkha inleipejei.
57 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus queriam prender Jesus. Por isso tinham dado ordem para que, se alguém soubesse, contasse onde ele estava.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.