Atos 19

The New Testament in Kharam (KFW) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Apollos in Corinthia ah omlai, Paul in khawa ram chungtiang aheirakaanna, Ephesus aheitungpha, siamruoi lekkhat intongpuijei,
1 Aconteceu que, estando Apolo em Corinto, Paulo, tendo passado pelas regiões mais altas, chegou a Éfeso e, achando ali alguns discípulos,
2 halli ama'n inmani diang ati, “Nangni'n akangamna kha ninghong-epha Ratha Inthiang kha ningmujeibo?””
2 perguntou-lhes: Recebestes, porventura, o Espírito Santo quando crestes? Ao que lhe responderam: Pelo contrário, nem mesmo ouvimos que existe o Espírito Santo.
3 “Ama'n inmani diang ati, kha e-inchu, nangni angkachang baptize ningthome?””
3 Então, Paulo perguntou: Em que, pois, fostes batizados? Responderam: No batismo de João.
4 Paul in aleiti, “John baptize thona khachu malung thuulnasik eii, halli ama nuk-ah akajuosikpa Jisu diang ngamnaru tia, Israel mi ngai diang aleirilpi.”” Matt 3:11; Mk 1:4,7,8; Luk 3:4,16; Jn 1:26,27
4 Disse-lhes Paulo: João realizou batismo de arrependimento, dizendo ao povo que cresse naquele que vinha depois dele, a saber, em Jesus.
5 Inmani'n hiwahi injetpha, Pumi Jisu ramingnga baptize inthojei.
5 Eles, tendo ouvido isto, foram batizados em o nome do Senhor Jesus.
6 Paul in inmani chungnga akut aduongpi, halli Ratha Inthiang kha inchungnga ajuo ah; inmani'n intei chongkatamtak inrilla Pathian chong inleirilsuokjei.
6 E, impondo-lhes Paulo as mãos, veio sobre eles o Espírito Santo; e tanto falavam em línguas como profetizavam.
7 Inmani rakip kha mi soomleini daam inlei eii.
7 Eram, ao todo, uns doze homens.
8 Paul in synagogue ah aluutli, Pathian Rengram jarra chong insiampui khat-um amatheemma thathum katung kachi omleiya aleiminchu.
8 Durante três meses, Paulo frequentou a sinagoga, onde falava ousadamente, dissertando e persuadindo com respeito ao reino de Deus.
9 Takkha inmani lekkhat in mipui ma-ah Pumi iminchu Lam jarra akathamak inrilla, kuor kangar li inti kajuimak inhong epha, ama'n inmani diangnga inphut aheisuokli, siamruoi ngaikha aruoiya, nisuo rakip Tyrannus chongrilna innkhan chong lei-insiampui.
9 Visto que alguns deles se mostravam empedernidos e descrentes, falando mal do Caminho diante da multidão, Paulo, apartando-se deles, separou os discípulos, passando a discorrer diariamente na escola de Tirano.
10 Asia ramma kaom Jihudi ngaile Zaatlop rakip in, Pumi chong kha injetsuonasik ama'n khanthoa kumni katung aleiom.
10 Durou isto por espaço de dois anos, dando ensejo a que todos os habitantes da Ásia ouvissem a palavra do Senhor, tanto judeus como gregos.
11 Pathian in Paul inliingna ah angaiya chuon inlak ka-emak ngaikha aleimintho.
11 E Deus, pelas mãos de Paulo, fazia milagres extraordinários,
12 Ama koongsoi khat-um puonlek e-innum, akana ngaidiang inhongchoi pha, inmani rirai khan inleimathaan, halli akathamak ratha ngai kha-um inleisuok, hiwa katunghi aleimintho.
12 a ponto de levarem aos enfermos lenços e aventais do seu uso pessoal, diante dos quais as enfermidades fugiam das suas vítimas, e os espíritos malignos se retiravam.
13 Pangsi-panglon katho Jihudi ngai, ratha kathamak kapuutsuok lekkhat in, Paul in irilsuok Jisu kha inrilli nangni kha chong kinapeii intia, kathamak ratha kaluut mi ngai chungnga Pumi Jisu raming kasuo inphutjei.
13 E alguns judeus, exorcistas ambulantes, tentaram invocar o nome do Senhor Jesus sobre possessos de espíritos malignos, dizendo: Esconjuro-vos por Jesus, a quem Paulo prega.
14 Jihudi ngai Thiampu kalian araming Sceva inti ama sapa sari ngai'n hiwahi inleitho.
14 Os que faziam isto eram sete filhos de um judeu chamado Ceva, sumo sacerdote.
15 Takkha akathamak ratha khan inmani diang ati, kei'n Jisu kajet khat-um Paul jarra um kajet; takkha nangni tu-ngai ning eme najetmong?
15 Mas o espírito maligno lhes respondeu: Conheço a Jesus e sei quem é Paulo; mas vós, quem sois?
16 Halli akathamak ratha kaluut mi khan inmani diang kut-heimalet ah, inmani kha amatorjei, khawa jarra inmani'n khawa inn makheiya puondiar inchelleiya khat-um intook-inkaple inruoiya intaanjei.
16 E o possesso do espírito maligno saltou sobre eles, subjugando a todos, e, de tal modo prevaleceu contra eles, que, desnudos e feridos, fugiram daquela casa.
17 Ephesus ah kaom Jihudi khat-um Greek rakip in hiwahi inhongjetjei; halli inmani rakip in inleichi, khat-um Pumi Jisu raming kha inleiminlok.
17 Chegou este fato ao conhecimento de todos, assim judeus como gregos habitantes de Éfeso; veio temor sobre todos eles, e o nome do Senhor Jesus era engrandecido.
18 Inmani karra akangamna katamtak in inheiwa ah inchuon leitho kha inrilsuok ah inleimalar.
18 Muitos dos que creram vieram confessando e denunciando publicamente as suas próprias obras.
19 Mitmalet dooi katho katam khat in inmani larik inhongkhoom tuup-ah mipui maikuungnga mei inleihaal; halli inmani'n khawa man inteelpha, dangkapum lising soomra-nga aleitung.
19 Também muitos dos que haviam praticado artes mágicas, reunindo os seus livros, os queimaram diante de todos. Calculados os seus preços, achou-se que montavam a cinquenta mil denários.
20 Hiwa ranak hin Pumi chongkha hongphuon tirjei halli kheella ahong-insoonjei.
20 Assim, a palavra do Senhor crescia e prevalecia poderosamente.
21 Hiwa chuon ngaihi asuok suonuk, Paul in Macedonia khat-um Achaia arakaanli, Jerusalem katung sinasik angaidonna, “Kei'n khawa katungsuoli, Rome um kajuophasik eii ati.””
21 Cumpridas estas coisas, Paulo resolveu, no seu espírito, ir a Jerusalém, passando pela Macedônia e Acaia, considerando: Depois de haver estado ali, importa-me ver também Roma.
22 Halli ama kasan, Timothy li Erastus, inmani inni Macedonia ah atirli, amachu phabongkhat sik-ah Asia ah omjei.
22 Tendo enviado à Macedônia dois daqueles que lhe ministravam, Timóteo e Erasto, permaneceu algum tempo na Ásia.
23 Khawa phakhan Pumi minchuna Lam jarra Ephesus ah inhaang aphut jei.
23 Por esse tempo, houve grande alvoroço acerca do Caminho.
24 Ajarchu Demetrius inti tu ka-ang dangka-kasut inkhat in Artimis ramil kha dangka ah aboolla akut kathei ngaikha chuon katamma aleipeii.
24 Pois um ourives, chamado Demétrio, que fazia, de prata, nichos de Diana e que dava muito lucro aos artífices,
25 Ama'n inmani khat-um inmanile chuon in-ang ngai akoichunna ati, “E mi ngai, hiwa chuon jarra eini'n sial-sum nimu iti nangni'n ningjet.
25 convocando-os juntamente com outros da mesma profissão, disse-lhes: Senhores, sabeis que deste ofício vem a nossa prosperidade
26 Halli kut-ah inbool kha Pathian emak tia Paul in Ephesus bit eleiya Asia rampumpui mi ngaikha amatorra inmalung aminthuuljei iti nangni'n ningmu khat-um ningjetjei.
26 e estais vendo e ouvindo que não só em Éfeso, mas em quase toda a Ásia, este Paulo tem persuadido e desencaminhado muita gente, afirmando não serem deuses os que são feitos por mãos humanas.
27 Eini hiwa chuon makheiya niraming juo-inmang elekleiya, Asia khat-um manmasituol mi rakip in inngamna akalok pathian Daina biak-inn hi-um anemna min-omnunujei, khat-um hiwa alur-alianna ngaihi juomangte tia chisik omjei.””
27 Não somente há o perigo de a nossa profissão cair em descrédito, como também o de o próprio templo da grande deusa, Diana, ser estimado em nada, e ser mesmo destruída a majestade daquela que toda a Ásia e o mundo adoram.
28 Inmani'n hiwahi injetpha, inraangtheiya inhongkheek, “Ephesus Artimis hi akalok khet eii.””
28 Ouvindo isto, encheram-se de furor e clamavam: Grande é a Diana dos efésios!
29 Khuopui kha alei-inhaang jei, Paul le ka-inruoi Macedonia mi, Gaius khat-um Aristarchus kha inmani'n insurra, malungkhat bit-ah kahoi muntiang inmani kha inleiluut puijei.
29 Foi a cidade tomada de confusão, e todos, à uma, arremeteram para o teatro, arrebatando os macedônios Gaio e Aristarco, companheiros de Paulo.
30 Paul in mipui ngai karra aleiluutzoot, takkha siamruoi ngaikhan leizootmujei.
30 Querendo este apresentar-se ao povo, não lhe permitiram os discípulos.
31 Asia ah kaom asap lekkhat in amadiang chong inheitirra kahoi munna apumtak inlarmak nasik injuotijei.
31 Também asiarcas, que eram amigos de Paulo, mandaram rogar-lhe que não se arriscasse indo ao teatro.
32 Mi lekkhat in chong khat, halli mi lekkhat in chong leiilak khat inrilla, angsik ah ininchunme mipui'n leijetmu, ajarchu mipui inchun kha inlei-inhaang.
32 Uns, pois, gritavam de uma forma; outros, de outra; porque a assembleia caíra em confusão. E, na sua maior parte, nem sabiam por que motivo estavam reunidos.
33 Jihudi ngai'n ama hi matiang inminsi jarra, mi lekkhat in Alexander in hiwa rakip hi aroonsik eii inti, khawapha Alexander in akut akalek ah apum inngaaknasik mi ngaidiang karil aleiphutjei.
33 Então, tiraram Alexandre dentre a multidão, impelindo-o os judeus para a frente. Este, acenando com a mão, queria falar ao povo.
34 Takkha ama Jihudi eii ti inmani'n injetpha, inmani rakip in phadan inni katung, “Ephesus Artimis in akalok eii,”” tia malung inkhatbit ah inleikheek.
34 Quando, porém, reconheceram que ele era judeu, todos, a uma voz, gritaram por espaço de quase duas horas: Grande é a Diana dos efésios!
35 Ajuohekna ah khuopui ka-ensuipa khan mipui ngaikha amatheemma. Ama'n ati, “E Ephesus mi ngai!”” marwaanna inphut ajuokata lung inthiang ramil le Daina akalok ramil biak-inn ka-ngaakchu Ephesus khuopui eii tia kajetmak mi tu in-ommame?
35 O escrivão da cidade, tendo apaziguado o povo, disse: Senhores, efésios: quem, porventura, não sabe que a cidade de Éfeso é a guardiã do templo da grande Diana e da imagem que caiu de Júpiter?
36 Hiwahi tuteii in dikmak timatornunu, khawa jarra tuunchu nangni kadaiya om-inlang chuon kha innot ah thodimaru.
36 Ora, não podendo isto ser contraditado, convém que vos mantenhais calmos e nada façais precipitadamente;
37 Ajarchu nangni'n biak-inn khan inruup kathomak khat-um eini pathian kha-um kase-ah karilmak mi ngai kha nangni'n ninghongruoi.
37 porque estes homens que aqui trouxestes não são sacrílegos, nem blasfemam contra a nossa deusa.
38 Khawa jarra Demetrius khat-um amale inruoiya akut kathei ngai'n tu ka-ang mi ngaile inzootmakna kha om-inchu, chongtanna kha inlong, ramkaroon ngai-um inlaom; inmani khat li khat inseiirasu.
38 Portanto, se Demétrio e os artífices que o acompanham têm alguma queixa contra alguém, há audiências e procônsules; que se acusem uns aos outros.
39 Nangni'n aleiilak-ah kheella ninglaratok inchu, mipui-inzootna dan khan inmachatsik eii.
39 Mas, se alguma outra coisa pleiteais, será decidida em assembleia regular.
40 Ajarchu awiniya inhaangna kasuok hi chi om, halli hiwa jarra eini'n ajar katha ah pematornumin.
40 Porque também corremos perigo de que, por hoje, sejamos acusados de sedição, não havendo motivo algum que possamos alegar para justificar este ajuntamento.
41 Ama'n hiwa atisuopha, mipui inchun kha aleiminthenjei.
41 E, havendo dito isto, dissolveu a assembleia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.