Mateus 19
U ak' Testamento tu kuyob'al (IXLNNT) vs NTLH
1 As tul yaꞌ veꞌt talat u Jesús unqꞌa yoleꞌ, as el veꞌt chꞌuꞌl Aak tu u Galilea. As oon veꞌt Aak tu u Judea jalit u nimla aꞌeꞌ u Jordán.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 As aꞌ chit mamaꞌla tenameꞌ xekik tiꞌ Aak. As ibꞌaꞌnxisa veꞌt Aak unqꞌa aachꞌoꞌmeꞌ tzitziꞌ.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 As ul veꞌt kaꞌl unqꞌa fariseo tiꞌ ichꞌotil umaꞌl u yol te Aak as tiꞌ ichukax ipaav Aak. Ech tal veꞌt chajnaj ileꞌ: —¿Ma la uch ijatxat tibꞌ umaj naj tukꞌ tixqeleꞌ kꞌuxh kam kuxh stiꞌ?— tiꞌk chajnaj.
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Ech tal veꞌt u Jesús ileꞌ: —Tan tixeꞌtebꞌal u vatz txꞌavaꞌeꞌ kat icheesa u Tiixheꞌ u najeꞌ as kat icheesa Aak u ixojeꞌ.
4 Jesus respondeu:
5 As ech kat tal veꞌt u Tiixh ileꞌ: «Estiꞌeꞌ la taqꞌ kan u najeꞌ vitxutxeꞌ tukꞌ vibꞌaaleꞌ. As la teqꞌo tibꞌ naj tukꞌ u tixqeleꞌ. As unvatzul kuxh veꞌteꞌ tukꞌ u tixqeleꞌ,» tiꞌk u Tiixheꞌ.
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 As jit veꞌt kaꞌvaꞌl. Pet eela kuxh stukꞌ uvaꞌ umaꞌl kuxh veꞌteꞌ vatz Aak. Estiꞌeꞌ la val sete, tan abꞌil uvaꞌ aꞌ u Tiixheꞌ kat bꞌanon uvaꞌ kat teqꞌo tibꞌ, as yeꞌxhebꞌil la jatxon ivatz,— tiꞌk u Jesús.
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 As ech tal veꞌt unqꞌa fariseo ileꞌ: —¿As kam qꞌi uveꞌ ni tal u Moisés uvaꞌ la itzꞌibꞌa kan u najeꞌ tu umaj uꞌuj tiꞌ uvaꞌ kam stiꞌ la ijatxkat tibꞌ naj tukꞌ u tixqeleꞌ? As la uch ijatxat tibꞌ naj tukꞌ u tixqeleꞌ,— tiꞌk unqꞌa fariseo.
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Ech tal veꞌt u Jesús ileꞌ: —As tiꞌ kuxh vipaasan tziil unqꞌa tenameꞌ, as kat taqꞌ veꞌt u Moisés tokebꞌal u jatxiibꞌeꞌ. Pet jitꞌeꞌcheꞌ uvaꞌ kat tal kan u Tiixheꞌ bꞌaxa.
8 Jesus respondeu:
9 As tuk val sete, u najeꞌ uvaꞌ kat ijatxeꞌl u tixqeleꞌ as tul yeꞌl ixoj kat iyansa tibꞌ tukꞌ umaꞌtoj naj, asoj la teqꞌo tibꞌ naj tukꞌ umaꞌt ixoj, as la paavin veꞌt naj vatz u Tiixheꞌ. As echat la ibꞌan umaꞌt u najeꞌ, tan la paavin veꞌt naj asoj la tixqeli naj u ixojeꞌ uveꞌ jatxel tibꞌ tukꞌ vitzumeleꞌ,— tiꞌk u Jesús.
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 As ech tal veꞌt unqꞌa ichusulibꞌ u Jesús ileꞌ: —Asoj ech isuuchil u yoleꞌ tiꞌ tatin umaj naj tukꞌ u tixqeleꞌ, as aal bꞌaꞌneꞌ bꞌa uvaꞌ yeꞌ la ichuk naj tixqel,— tiꞌk chajnaj.
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Ech tal veꞌt u Jesús ileꞌ: —Jit kajayil unqꞌa najeꞌ la txꞌolon ikuyat u yolaꞌ. Pet aꞌ kuxh unqꞌa najeꞌ uveꞌ la taqꞌ u Tiixheꞌ ste tiꞌ ikuyataꞌ.
11 Jesus respondeu:
12 Tan at unqꞌa najeꞌ uvaꞌ at tzan stiꞌ tul yeꞌxnik itzꞌebꞌi uvaꞌ yeꞌl tixqel nichukeꞌ. As at unqꞌa najeꞌ uvaꞌ an kuxh umaꞌt naj ni bꞌanon ste uvaꞌ yeꞌl tixqel nichukeꞌ. As at unqꞌa najeꞌ uvaꞌ an kuxheꞌ ni bꞌanon jeꞌ ste uvaꞌ yeꞌl veꞌt tixqel nichukeꞌ. As nibꞌaneꞌ tiꞌ toksat taama tiꞌ u tijleꞌm u Tiixheꞌ,— tiꞌk u Jesús.
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 As eqꞌol veꞌt ok kaꞌl unqꞌa talaj intxaꞌ vatz u Jesús tiꞌ uvaꞌ la taqꞌ jeꞌ Aak iqꞌabꞌ tiꞌ chiintxaꞌ as la inach Aak Tiixh stiꞌ. As yaan veꞌt unqꞌa ichusulibꞌ Aakeꞌ te unqꞌa uxhchileꞌ uveꞌ nik eqꞌon ok unqꞌa talaj intxaꞌeꞌ vatz Aak.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 As ech tal veꞌt u Jesús ileꞌ: —Echajputaj ok tzan unqꞌa talaj intxaꞌeꞌ sunkꞌatz. As yeꞌ kuxh emaj chiintxaꞌ, tan abꞌil uvaꞌ ech itxumbꞌaleꞌ echeꞌ vitxumbꞌal unqꞌa talaj intxaꞌeꞌ, as aꞌeꞌ uveꞌ at tokebꞌal xoꞌl unqꞌa tenameꞌ uvaꞌ at jaqꞌ u tijleꞌm u Tiixheꞌ,— tiꞌk u Jesús.
14 Aí ele disse:
15 As taqꞌ veꞌt jeꞌ u Jesús iqꞌabꞌ tiꞌ iviꞌ unqꞌa talaj intxaꞌeꞌ tiꞌ taqꞌat Aak vibꞌaꞌnileꞌ stiꞌ. Tul bꞌaꞌnxi, as bꞌen veꞌt Aak.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 As bꞌex uloj umaꞌl u chelem naj kꞌatz u Jesús. As ech tal veꞌt naj ileꞌ te Aak: —¿Bꞌaꞌnla Chusul, abꞌiste u bꞌaꞌneꞌ la unbꞌaneꞌ tiꞌ uvaꞌ at untiichajil uvaꞌ yeꞌl iyaꞌtebꞌal?— tiꞌk naj.
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Ech tal veꞌt u Jesús ileꞌ: —¿Kam qꞌi uvaꞌ, «Bꞌaꞌnla Chusul,» chꞌaxh sve? Tan yeꞌl umaj bꞌaꞌnla chusul ati. Pet taꞌneꞌ u Tiixheꞌ. Pet asoj nasaꞌ uvaꞌ at atiichajil kꞌatz Aak, as nima unqꞌa tzaqꞌiteꞌ uveꞌ ni tal Aak,— tiꞌk u Jesús.
17 Jesus respondeu:
18 —¿Abꞌisteeꞌ qꞌi, Pap, u tzaqꞌiteꞌ uveꞌ naaleꞌ?— tiꞌk naj. As ech tal veꞌt u Jesús ileꞌ:
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 Nima abꞌaal; nima atxutx.
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 —As nimamal chiteꞌ svaꞌn skajayil tul chꞌoo telik in. ¿Pet kam umaꞌtoj qꞌi, Pap, la unbꞌaneꞌ?— tiꞌk naj.
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 —Asoj aꞌ nasaꞌ uvaꞌ jik chit axh vatz u Tiixheꞌ, as kuxh kꞌayi kan unqꞌa txꞌiibꞌal aqꞌiieꞌ skajayil. As la ajatx veꞌt vijaꞌmileꞌ xoꞌl unqꞌa meebꞌaꞌeꞌ. As siꞌu. Xekebꞌen sviꞌ. As nimal u bꞌaꞌnileꞌ lakꞌul tu almikaꞌ,— tiꞌk u Jesús.
21 Jesus respondeu:
22 As tul tabꞌi u chelem najeꞌ u yoleꞌ uvaꞌ tal u Jesús, as txumun veꞌt naj tul bꞌen naj, tan tiꞌ uvaꞌ nimal u txꞌiibꞌal iqꞌii najeꞌ atike.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 As ech tal veꞌt u Jesús ileꞌ te unqꞌa ichusulibꞌeꞌ: —Jik chit tuk val sete, tan kaꞌl tzii stiꞌ uvaꞌ at tokebꞌal umaj txꞌioliqꞌii xoꞌl u tenameꞌ uvaꞌ at jaqꞌ u tijleꞌm u Tiixheꞌ.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 As tuk val sete unpajte, tan oora kuxheꞌ la pal umaj camello tu vixotoꞌlil umaj tzꞌisbꞌal bꞌaj tiꞌ uvaꞌ la ok umaj txꞌioliqꞌii xoꞌl u tenameꞌ uvaꞌ at jaqꞌ u tijleꞌm u Tiixheꞌ,— tiꞌk u Jesús.
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 As tul tabꞌi unqꞌa ichusulibꞌ Aakeꞌ u yoleꞌ, as teqꞌo veꞌt taama chajnaj. As ech tal veꞌt chajnaj ileꞌ te Aak: —Asoj ech la ibꞌaneꞌ echeꞌ uveꞌ, ¿as abꞌil veꞌteꞌ qꞌi la ok xoꞌl vitenam u Kubꞌaal Tiixheꞌ?— tiꞌk chajnaj.
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 As isaji veꞌt u Jesús chajnaj. As ech tal veꞌt Aak ileꞌ: —As vatz unqꞌa uxhchileꞌ, as aꞌ chiteꞌ yeꞌ la uchi. Pet ech koj vatz u Tiixheꞌ, tan la chit ibꞌaneꞌ,— tiꞌk u Jesús.
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 As ech tal veꞌt u Luꞌ ileꞌ te u Jesús: —Kat qaqꞌlu veꞌt kan unqꞌa qetzeꞌ skajayil. As il oꞌ xekel veꞌt oꞌ seeꞌ. ¿As kam qꞌi la aqꞌax sqe?— tiꞌk u Luꞌeꞌ.
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Ech tal veꞌt u Jesús ileꞌ: —Tuk val sete, jankꞌal ex uveꞌ xekel chit ex sviꞌ, as la ilej umaꞌl u qꞌii uvaꞌ la jalpul veꞌt unqꞌa txumbꞌaleꞌ skajayil, tul la xonebꞌ veꞌt VIKꞌAOL U NAJEꞌ tu xonlebꞌaleꞌ uvaꞌ nim talcheꞌ uvaꞌ ni litzꞌloꞌlaneꞌ. As antu veꞌt ex la xonebꞌ veꞌt ex tu kabꞌlavat unqꞌa bꞌaꞌnla xonlebꞌaleꞌ tiꞌ ebꞌanat isuuchil kabꞌlaval jolol unqꞌa tenameꞌ uvaꞌ tiaal Israel,
28 Jesus respondeu:
29 tan abꞌil uvaꞌ la taqꞌ kan ikabꞌal tiꞌ ixekebꞌ sviꞌ, moj la taqꞌ kan titzꞌin tatzik, moj itxutx, moj ibꞌaal, moj tixqel, moj meꞌal ikꞌaol, as moj itxꞌavaꞌ; as oꞌkꞌalal (100) ichꞌexel u tetzeꞌ la aqꞌax veꞌt ste tiꞌ unqꞌa tetzeꞌ uvaꞌ kat taqꞌ kan sviꞌ. As at veꞌt itiichajil uvaꞌ yeꞌl iyaꞌtebꞌal.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 As la val sete, tan nimal unqꞌa uxhchileꞌ uvaꞌ ni toksal iqꞌii taꞌn unqꞌa tenameꞌ, as tul aꞌeꞌ uvaꞌ jit nim talpeꞌ vatz u Tiixheꞌ. Pet ech koj unqꞌa uxhchileꞌ uvaꞌ yeꞌl iqꞌii vatz unqꞌa tenameꞌ, as aꞌeꞌ uvaꞌ nim talcheꞌ vatz u Tiixheꞌ.
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.