Lucas 14

U ak' Testamento tu kuyob'al (IXLNNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 As tul ok veꞌt u Jesús txꞌaꞌon tikabꞌal umaꞌl viqꞌesal unqꞌa fariseo tu u xeem qꞌiieꞌ, as nikat kuxh til bꞌen kaꞌl unqꞌa fariseo tukꞌ kaꞌt unqꞌa uxhchileꞌ uvaꞌ chusel tibꞌ tiꞌ unqꞌa tzaqꞌiteꞌ, tiꞌ uvaꞌ kam tuk ibꞌan Aak tu xeem qꞌiieꞌ, tan nik ichꞌoꞌn taama chajnaj tiꞌ Aak.
1 Certo sábado, Jesus foi comer na casa de um líder fariseu, onde o observavam atentamente.
2 As atik ok umaꞌl u naj xoꞌl unqꞌa uxhchileꞌ vatz Aak uvaꞌ sipkꞌinajlik vichiꞌoleꞌ taꞌn umaꞌl u chꞌoꞌm.
2 Estava ali um homem com o corpo muito inchado.
3 As ech tal veꞌt Aak ileꞌ te unqꞌa uxhchileꞌ uvaꞌ chusel tibꞌ tiꞌ unqꞌa tzaqꞌiteꞌ, tukꞌ unqꞌa fariseo: —¿Ma la uch ibꞌaꞌnxisal umaj aachꞌoꞌm tu u xeem qꞌiieꞌ? ¿Pet moj yeꞌle?— tiꞌk Aak.
3 Jesus perguntou aos fariseus e aos especialistas da lei: “A lei permite ou não curar no sábado?”.
4 As yeꞌxhebꞌil tiini. As teqꞌo veꞌt tzan Aak u aachꞌoꞌmeꞌ. As ibꞌaꞌnxisa veꞌt Aak naj. As ichaj veꞌt bꞌen Aak naj uvaꞌ la bꞌen naj tikabꞌal.
4 Eles nada responderam, e Jesus tocou no homem enfermo, o curou e o mandou embora.
5 As ech tal veꞌt Aak ileꞌ te unqꞌa fariseo tukꞌ unqꞌa uxhchileꞌ uvaꞌ chusel tibꞌ tiꞌ unqꞌa tzaqꞌiteꞌ: —Asoj la bꞌen veꞌt umaj vevaakaxheꞌ moj umaj vebꞌureꞌ tu umaj jul, ¿as ma yeꞌ la bꞌen eteqꞌo veꞌt jeꞌ tzan txoo tu u juleꞌ, kꞌuxh tu xeem qꞌii?— tiꞌk Aak.
5 Depois, perguntou a eles: “Qual de vocês, se seu filho ou seu boi cair num buraco, não se apressará em tirá-lo de lá, mesmo que seja sábado?”.
6 As yeꞌ kat chee veꞌt tiviꞌ chajnaj kam la tal chajnaj te Aak.
6 Mais uma vez, não puderam responder.
7 As til veꞌt u Jesús unqꞌa najeꞌ uveꞌ saꞌbꞌelali tiꞌ u bꞌaꞌnla txꞌaꞌoꞌmeꞌ. As tul til veꞌt Aak uvaꞌ nik itxaa chajnaj unqꞌa bꞌaxa xonlebꞌaleꞌ tiꞌ tok vatz u meexhaeꞌ, as ech tal veꞌt Aak ileꞌ tiꞌ umaꞌt u kꞌuchuvatz:
7 Quando Jesus observou que os convidados para o jantar procuravam ocupar os lugares de honra à mesa, deu-lhes este conselho:
8 —Asoj abꞌil la saꞌbꞌelan axh tu umaj nimla qꞌii tiꞌ teqꞌot tibꞌ umaj meꞌal ikꞌaol umaj uxhchil, as yeꞌ la xonebꞌ axh tu u bꞌaxa xonlebꞌaleꞌ, tan jit kuxh nim uvaꞌ la ul umaꞌt naj uvaꞌ nim talchu seeꞌ. As la molol veꞌt ok naj taꞌn u bꞌaal kabꞌaleꞌ.
8 “Quando você for convidado para um banquete de casamento, não ocupe o lugar de honra. E se chegar algum convidado mais importante que você?
9 As la ul tal u bꞌaal kabꞌaleꞌ see uvaꞌ la aaqꞌ kan u xonlebꞌaleꞌ. As la kuxh chꞌixvu veꞌt axh vatz unqꞌa uxhchileꞌ, tan tiꞌ uvaꞌ la bꞌen axh xonloj timoxtel u xonlebꞌaleꞌ.
9 O anfitrião virá e dirá: ‘Dê o seu lugar a esta pessoa’, e você, envergonhado, terá de sentar-se no último lugar da mesa.
10 Asoj la saꞌbꞌelal axh, as la xonebꞌ axh timoxtel u xonlebꞌaleꞌ, tan la ibꞌaneꞌ uvaꞌ la ul tal veꞌt u bꞌaal kabꞌaleꞌ see uvaꞌ: «Siꞌu. Xonebꞌen tziꞌlaꞌ tu u bꞌaxa xonlebꞌaleꞌ,» chaj chꞌelel axh. As la ok veꞌt aqꞌii vatz unqꞌa uxhchileꞌ uveꞌ xonleꞌl sakꞌatz vatz u meexhaeꞌ.
10 “Em vez disso, ocupe o lugar menos importante à mesa. Assim, quando o anfitrião o vir, dirá: ‘Amigo, temos um lugar melhor para você!’. Então você será honrado diante de todos os convidados.
11 Estiꞌeꞌ tuk val sete uvaꞌ abꞌil uveꞌ la toksa jeꞌ iqꞌii, as la el iqꞌii. Pet abꞌil uveꞌ yeꞌ la toksa jeꞌ iqꞌii as la oksal iqꞌii,— tiꞌk u Jesús.
11 Pois os que se exaltam serão humilhados, e os que se humilham serão exaltados”.
12 As ech tal veꞌt u Jesús ileꞌ te u najeꞌ uveꞌ saꞌbꞌelan Aak: —Tul la abꞌan umaj bꞌaꞌnla txꞌaꞌoꞌm, as yeꞌ la amolo tzan unqꞌa eetz kꞌultziꞌeꞌ tukꞌ unqꞌa eetzꞌin aatzikeꞌ, as mitaꞌn kuxh unqꞌa abꞌesiinoeꞌ uveꞌ txꞌioliqꞌii, tan la iqꞌaavisa ichꞌexeleꞌ see.
12 Então Jesus se voltou para o anfitrião e disse: “Quando oferecer um banquete ou jantar, não convide amigos, irmãos, parentes e vizinhos ricos. Eles poderão retribuir o convite, e essa será sua única recompensa.
13 Pet tul la abꞌan umaj bꞌaꞌnla txꞌaꞌoꞌm, as aꞌ unqꞌa meebꞌaꞌeꞌ la amolo, tukꞌ unqꞌa koꞌxeꞌ, tukꞌ unqꞌa kuchꞌeꞌ, as tukꞌ unqꞌa tzoteꞌ.
13 Em vez disso, convide os pobres, os aleijados, os mancos e os cegos.
14 As achvebꞌal axh la ibꞌaneꞌ, tan yeꞌl ichꞌexel la aqꞌpu veꞌt see. Pet aꞌ u Tiixheꞌ la aqꞌon ichꞌexel see tu u qꞌiieꞌ uvaꞌ la ul veꞌt taama unqꞌa kamnajeꞌ uvaꞌ txꞌaael veꞌt u taanxelaleꞌ taꞌn Aak,— tiꞌk u Jesús.
14 Assim, na ressurreição dos justos, você será recompensado por ter convidado aqueles que não podiam lhe retribuir”.
15 As tabꞌi veꞌt umaꞌl u naj viyol u Jesús, uvaꞌ xonlik ok vatz u meexha kꞌatz Aak. As ech tal veꞌt naj ileꞌ te Aak: —¡Achvebꞌal chiteꞌ bꞌa unqꞌa uxhchileꞌ uveꞌ la txꞌaꞌn veꞌt kꞌatz u tenameꞌ uvaꞌ at jaqꞌ u tijleꞌm u Tiixheꞌ!— tiꞌk naj.
15 Ao ouvir isso, um homem que estava à mesa com Jesus exclamou: “Feliz será aquele que participar do banquete no reino de Deus!”.
16 Ech tal veꞌt u Jesús ileꞌ: —Kat ibꞌan umaꞌl u naj tuch umaꞌl u bꞌaꞌnla txꞌaꞌoꞌm. As aꞌ chit mamaꞌla tenameꞌ kat isaꞌbꞌela naj tiꞌ u txꞌaꞌoꞌmeꞌ.
16 Jesus respondeu com a seguinte parábola: “Certo homem preparou um grande banquete e enviou muitos convites.
17 As tul kat ilej veꞌt u txꞌaꞌoꞌmeꞌ tetz kuꞌ qꞌii, as ech tal veꞌt naj ileꞌ te vikꞌameꞌ tiꞌ bꞌen talat te unqꞌa uxhchileꞌ uveꞌ kat saꞌbꞌelali: «Koꞌnaj txꞌaꞌon, tan il u bꞌaꞌnla echbꞌubꞌal ileꞌ bꞌanel veꞌt tucheꞌ,» tiꞌk u kꞌameꞌ bꞌex tala.
17 Quando estava tudo pronto, mandou seu servo dizer aos convidados: ‘Venham, o banquete está pronto’.
18 As junun chit ijajat veꞌt unqꞌa uxhchileꞌ kuybꞌal te u kꞌameꞌ. As ech tal veꞌt umaꞌl u naj ileꞌ: «La isotzsa aak unpaav, tan in chit yeꞌ la uch unbꞌeneꞌ, tan kat unloqꞌlu unbꞌiil vuntxꞌavaꞌ. As techal tuk bꞌen vileꞌ,» tiꞌk naj.
18 Mas todos eles deram desculpas. Um disse: ‘Acabei de comprar um campo e preciso inspecioná-lo. Peço que me desculpe’.
19 As ech tal veꞌt umaꞌt naj ileꞌ te u kꞌameꞌ: «La isotzsa aak unpaav, tan kat unloqꞌlu oꞌtzumul vunbꞌooyaxh. As maꞌt unchus txoo tiꞌ aqꞌon,» tiꞌk naj.
19 Outro disse: ‘Acabei de comprar cinco juntas de bois e quero experimentá-las. Sinto muito’.
20 As ech tal umaꞌt naj ileꞌ unpajte: «La isotzsa aak unpaav, tan aꞌn in kat veqꞌo vibꞌ tukꞌ vixqel. Estiꞌeꞌ yeꞌ la uch vooneꞌ,» tiꞌk naj tal te u kꞌameꞌ.
20 Ainda outro disse: ‘Acabei de me casar e não posso ir’.
21 As qꞌaav veꞌt u kꞌameꞌ. As bꞌex tal veꞌt u kꞌameꞌ te u najeꞌ uvaꞌ kat bꞌanon tuch u txꞌaꞌoꞌmeꞌ kam uvaꞌ alpu veꞌt ste. As tul tabꞌi veꞌt u najeꞌ uvaꞌ bꞌanon tuch u txꞌaꞌoꞌmeꞌ, as ul veꞌt iviꞌ naj. As ech tal veꞌt naj ileꞌ te vikꞌameꞌ: «¡Oora! ¡Kuxh tu bꞌey, xoꞌlaj kabꞌal! As kuxh molo tzan unqꞌa meebꞌaꞌeꞌ, tukꞌ unqꞌa koꞌxeꞌ, tukꞌ unqꞌa tzoteꞌ, as tukꞌ unqꞌa kuchꞌeꞌ. As uloj txꞌaꞌon tu vunkabꞌaleꞌ,» tiꞌk naj tal te vikꞌameꞌ.
21 “O servo voltou e informou a seu senhor o que tinham dito. Ele ficou furioso e ordenou: ‘Vá depressa pelas ruas e becos da cidade e convide os pobres, os aleijados, os cegos e os mancos’.
22 As ech tal veꞌt u kꞌam ileꞌ te u najeꞌ: «Pap, kat unbꞌanlaꞌ jankꞌal uvaꞌ kat aal sve. Pet yeꞌ nooj u kabꞌaleꞌ, tan atil atinbꞌal,» tiꞌk u kꞌameꞌ.
22 Depois de cumprir essa ordem, o servo informou: ‘Ainda há lugar para mais gente’.
23 Ech tal veꞌt u naj ileꞌ te u kꞌameꞌ: «¡Kuxh unpajte! ¡Kuxh xoꞌl unqꞌa vitzeꞌ! As kuxh yaꞌlu tzan unqꞌa uxhchileꞌ tiꞌ tok chꞌuꞌl tu vunkabꞌaleꞌ, tan aꞌ ni valeꞌ uvaꞌ la noo vunkabꞌaleꞌ tiꞌ u txꞌaꞌoꞌmeꞌ,» tiꞌk u najeꞌ tal te u kꞌameꞌ.
23 Então o senhor disse: ‘Vá pelas estradas do campo e junto às cercas entre as videiras e insista com todos que encontrar para que venham, de modo que minha casa fique cheia.
24 Estiꞌeꞌ ni val sete uvaꞌ yeꞌl umaj ex la txꞌaꞌn ex sunkꞌatz, jankꞌal ex uvaꞌ bꞌaxa kat saꞌbꞌelal ex tiꞌ etxꞌaꞌn sunkꞌatz,— tiꞌk u Jesús.
24 Pois nenhum dos que antes foram convidados provará do meu banquete’”.
25 As mamaꞌla tenam xekik tiꞌ u Jesús. As isuchqꞌi veꞌt tibꞌ Aak tiꞌ isajil unqꞌa tenameꞌ. As ech tal veꞌt Aak ileꞌ:
25 Uma grande multidão seguia Jesus, que se voltou para ela e disse:
26 —Asoj at umaj uxhchil la xekebꞌ sviꞌ tul yeꞌ nixoꞌni veꞌt in tiꞌ vibꞌaaleꞌ, tukꞌ vitxutxeꞌ, tukꞌ u tixqeleꞌ, tukꞌ unqꞌa meꞌal ikꞌaoleꞌ, tukꞌ unqꞌa titzꞌin tatzikeꞌ, as tukꞌ vitiichajileꞌ unpajte, as yeꞌ la uch veꞌt tok chusulibꞌil sunkꞌatz.
26 “Se alguém que me segue amar pai e mãe, esposa e filhos, irmãos e irmãs, e até mesmo a própria vida, mais que a mim, não pode ser meu discípulo.
27 As abꞌil uvaꞌ yeꞌ la kuyun unqꞌa kꞌaxkꞌoeꞌ tiꞌ ixekebꞌ sviꞌ, as yeꞌ la uch tok veꞌt chusulibꞌil sunkꞌatz.
27 E, se não tomar sua cruz e me seguir, não pode ser meu discípulo.
28 As la val sete uvaꞌ ech la ebꞌaneꞌ echeꞌ umaj naj uvaꞌ la tal ilakat ikabꞌal. As tul yeꞌxnaj xeꞌt naj tiꞌ ilakat u kabꞌaleꞌ, as la xonebꞌ naj tiꞌ titzꞌataꞌ ma la tzꞌaj vipuaj najeꞌ tiꞌ ilakat vikabꞌaleꞌ,
28 “Quem começa a construir uma torre sem antes calcular o custo e ver se possui dinheiro suficiente para terminá-la?
29 tan asoj yeꞌ la olebꞌ naj, as la kuxh tzeꞌlel veꞌt naj taꞌn unqꞌa uxhchileꞌ uveꞌ la pal ilon kan u taqꞌon najeꞌ. As tul maꞌt taqꞌat kuꞌ naj u tzꞌajeꞌ tiꞌ ixeꞌt u kabꞌaleꞌ.
29 Pois, se completar apenas os alicerces e ficar sem dinheiro, todos rirão dele,
30 As ech la alpu veꞌt ileꞌ tiꞌ naj: «Kat kuxh ixeꞌtisa u najeꞌ u kabꞌaleꞌ. As yeꞌ kat itxꞌol veꞌt naj itzojpisaleꞌ,» chaj chꞌelel naj.
30 dizendo: ‘Esse aí começou a construir, mas não conseguiu terminar!’.
31 As ech la ebꞌaneꞌ echeꞌ la ibꞌan umaj ijlenaal uvaꞌ la xeꞌtik tzan umaꞌt ijlenaal stiꞌ, tan bꞌaxeleꞌ tuk ibꞌan jeꞌ naj tiviꞌ ma la olebꞌ laval mil visol najeꞌ tiꞌ viinqil mil visol umaꞌt u ijlenaaleꞌ uvaꞌ la ul bꞌanon chꞌaꞌo stiꞌ.
31 “Ou que rei iria à guerra sem antes avaliar se seu exército de dez mil poderia derrotar os vinte mil que vêm contra ele?
32 Asoj la til u ijlenaaleꞌ uvaꞌ yeꞌ la olebꞌ naj tukꞌ laval mil visoleꞌ, as la ichaj veꞌt bꞌen naj umaꞌl vichaj tiꞌ iyaꞌsat u chꞌaꞌoeꞌ tul uvaꞌ yeꞌxnaj ul unqꞌa soleꞌ tiꞌ ibꞌanat chꞌaꞌo stiꞌ.
32 E, se concluir que não, o rei enviará uma delegação para negociar um acordo de paz enquanto o inimigo está longe.
33 Estiꞌeꞌ ni val sete uvaꞌ abꞌiste umaj ex uvaꞌ yeꞌ la etaqꞌ kan unqꞌa etetzeꞌ skajayil sviꞌ, as yeꞌ la uch etok veꞌt chusulibꞌil sunkꞌatz.
33 Da mesma forma, ninguém pode se tornar meu discípulo sem abrir mão de tudo que possui.
34 As chꞌiꞌumaleꞌ u atzꞌameꞌ. Pet asoj la motx veꞌt vipitzꞌpolil u atzꞌameꞌ, as la koj txakon veꞌteꞌ tan la koj uch ichee veꞌt ipitzꞌpolil unpajte.
34 “O sal é bom para temperar, mas, se perder o sabor, como torná-lo salgado outra vez?
35 As mitaꞌn la koj txakoni tiꞌ tok siqꞌiꞌaꞌnil u txꞌavaꞌeꞌ. Pet la kuxh makꞌpik veꞌt eleꞌ. As abꞌiste ex uveꞌ nepal tu vunyoleꞌ, as etabꞌitaj uveꞌ ni valeꞌ,— tiꞌk u Jesús.
35 O sal sem sabor não serve nem para o solo nem para adubo; é jogado fora. Quem é capaz de ouvir, ouça com atenção!”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.