Mateus 9
Viakʼla txumbʼal u tioxh (IXLCNT) vs ARIB
1 Uncheeꞌ ech okbꞌen u Jesuus tu u jukubꞌ, iqꞌexpuka u choo. Opon tu vitenam Capernauum.
1 E entrando Jesus num barco, passou para o outro lado, e chegou à sua própria cidade.
2 Pek aatz iꞌana, iqꞌol ul maꞌl u vinaj siatz numtzꞌinaj ichiꞌl. Chelemich topon tu chelebꞌ tetz. Ech til u Jesuus aas kꞌujlel ikꞌuꞌl qꞌu iqꞌon tetz tiꞌ ibꞌantu bꞌaꞌn u yaꞌv. Tal tek tu u numtzꞌinaj ech tzaꞌ: —Atoj nimal akꞌuꞌl bꞌaal. Tan kuyel qꞌul apaav kajayil.— Texh te.
2 E eis que lhe trouxeram um paralítico deitado num leito. Jesus, pois, vendo-lhes a fé, disse ao paralítico: Tem ânimo, filho; perdoados são os teus pecados.
3 Ech aatz unjolol qꞌu aa txumbꞌal tiꞌ u oꞌtla mantaar qꞌuꞌl atich opon, taꞌxh tabꞌi vaꞌl tal u Jesuus tzaꞌ, nichtal tu taanima ech tzaꞌ: —Eesan iqꞌii Tioxh vaꞌl tziꞌ tan, nital ikuyax paav.— Texhtuꞌ.
3 E alguns dos escribas disseram consigo: Este homem blasfema.
4 Pek aatz u Jesuus tan, paal itxumbꞌal tuul kam vaꞌl nichmotxtitzꞌa qꞌu vinaj tziꞌ. Tal tek te ech tzaꞌ: —¿Kantuꞌ netitzꞌa onkonil viꞌ te etaanima?
4 Mas Jesus, conhecendo-lhes os pensamentos, disse: Por que pensais o mal em vossos corações?
5 ¿Abꞌiste tek u yol vaꞌl yitꞌ tzaꞌl koj alaxi uncheeꞌ; aꞌ tzik aꞌ vaꞌl: «Kuyel tek qꞌul apaav;» oj ayaꞌ vaꞌl: «Lakpen utz, xaan.» Chajin te?
5 Pois qual é mais fácil? dizer: Perdoados são os teus pecados, ou dizer: Levanta-te e anda?
6 Pek nojchit sunkꞌuch sevatz aas atil tijleꞌm u Kꞌaola vaꞌl bꞌennaj koꞌn aanima tiꞌ ikuyax paav tu vatz txꞌavaꞌ tzaꞌ.— Texh te.
6 Ora, para que saibais que o Filho do homem tem sobre a terra autoridade para perdoar pecados {disse então ao paralítico}: Levanta-te, toma o teu leito, e vai para tua casa.
7 Ech ilakpu u numtzꞌinaj utz, bꞌen tu tatibꞌal.
7 E este, levantando-se, foi para sua casa.
8 Utz motx tzꞌejx ikꞌuꞌl qꞌu aanima aas til u kam tziꞌ. Utz nichtekmotxtoksa iqꞌii Tioxh tiꞌ. Tan atich tijleꞌm u Jesuus tiꞌ ibꞌanax bꞌaꞌn tu yaꞌv, kꞌuxh aanima koꞌn siatz.
8 E as multidões, vendo isso, temeram, e glorificaram a Deus, que dera tal autoridade aos homens.
9 Uncheeꞌ kꞌastekꞌul u Jesuus tziꞌ. Utz til maꞌl u vinaj, Tio ibꞌii. Kꞌujlich tu vaꞌl nijajlik jaꞌmel alkavaar. Tal u Jesuus te ech tzaꞌ: —Xambꞌen viꞌ.— Texh te. Ech lakpu u Tio utz, xambꞌu tiꞌ.
9 Partindo Jesus dali, viu sentado na coletoria um homem chamado Mateus, e disse-lhe: Segue-me. E ele, levantando-se, o seguiu.
10 Pek xamtel tekuꞌen aatz iꞌan u Jesuus tan, ex txꞌaꞌn tu atibꞌal xeꞌ u Tio. Utz motx opon sibꞌal qꞌu subꞌulla chaj jajol jaꞌmel alkavaar. Ant imol unjot qꞌu aa paavla chaj aanima. Utz motx kꞌujeꞌ vatz meexha kꞌatz u Jesuus utz, kꞌatz qꞌul ichusulibꞌ.
10 Ora, estando ele à mesa em casa, eis que chegaram muitos publicanos e pecadores, e se reclinaram à mesa juntamente com Jesus e seus discípulos.
11 Ech taꞌxh til u kam qꞌu fariseo tziꞌ, motx tal tu qꞌu chusulibꞌ ech tzaꞌ: —¿Kam tokeꞌ bꞌatzꞌi aas ela nitxꞌaꞌn u chusul etetz tuchꞌ qꞌu subꞌulla chaj jajol jaꞌmel alkavaar utz, tuchꞌ qꞌu aa paavla chaj aanima tziꞌ?— Texh te.
11 E os fariseus, vendo isso, perguntavam aos discípulos: Por que come o vosso Mestre com publicanos e pecadores?
12 Ech taꞌxh tabꞌi u yol u Jesuus tziꞌ, tal ech tzaꞌ: —Aatz qꞌu tiichajla aanima, yeꞌxhkam nisavsa aa tzꞌak. Pek ech koj qꞌu yaꞌv tan, nisavsa aa tzꞌak.
12 Jesus, porém, ouvindo isso, respondeu: Não necessitam de médico os sãos, mas sim os enfermos.
13 Tan aꞌ koj ul unchok jikomla aanima. Pek aꞌ ul unchok aa paav sikꞌaxa ipaav. Echtzixeꞌt nival sete, aas bꞌenoj echꞌoti kam tokebꞌal u Yolbꞌal Tioxh vaꞌl nital ech tzaꞌ:
13 Ide, pois, e aprendei o que significa: Misericórdia quero, e não sacrifícios. Porque eu não vim chamar justos, mas pecadores.
14 Uncheeꞌ ul qꞌul ichusulibꞌ u Xhan, u bꞌanol vautiismo kꞌatz u Jesuus utz, tal te ech tzaꞌ: —¿Kam tokeꞌ aas oꞌ koꞌxh tuchꞌ qꞌu fariseo tzukꞌel nikukuy kuvaꞌy tiꞌ iqꞌilal sikꞌlel Tioxh, pek aatz qꞌul achusulibꞌ tziꞌ, yeꞌxhkam nimotxikuy ivaꞌy?— Texh te.
14 Então vieram ter com ele os discípulos de João, perguntando: Por que é que nós e os fariseus jejuamos, mas os teus discípulos não jejuam?
15 Aatz u Jesuus tan, tal te ech tzaꞌ: —Yeꞌk siꞌaneꞌ aas sakoꞌxhtxumun qꞌu aanima qꞌuꞌl nisavsal tiꞌ tilax tzumbꞌaꞌa tuul atil u xiak tixoꞌl vaꞌl tzumeꞌya. Pek saꞌnalul tiempo aas saeesalbꞌenin xoꞌl qꞌul unchusulibꞌ. Ech analen tek samotxikuy ivaꞌy tiꞌ iqꞌilal sikꞌlel Tioxh.
15 Respondeu-lhes Jesus: Podem porventura ficar tristes os convidados às núpcias, enquanto o noivo está com eles? Dias virão, porém, em que lhes será tirado o noivo, e então hão de jejuar.
16 Aatz u bꞌaꞌnla chusbꞌal tan, saꞌkojikꞌul tibꞌ tuchꞌ vaꞌl ninalenima. Tan yeꞌkax bꞌanaxi aas sakꞌooal maꞌl qꞌaꞌl oksaꞌm tu akꞌ kꞌoo. Tan sakꞌolon u akꞌ kꞌoo atziꞌ utz, aal siyakꞌinsa u qꞌixiꞌl tiꞌ u oksaꞌm.
16 Ninguém põe remendo de pano novo em vestido velho; porque semelhante remendo tira parte do vestido, e faz-se maior a rotura.
17 Echat majte yeꞌkax aqꞌax kuꞌ tu qꞌaꞌl tzꞌuꞌm u taꞌl uuva vaꞌl anal telaꞌ. Tan aatz u taꞌl uuva vaꞌl anal telaꞌ, sasipkꞌi utz, sikꞌux u qꞌaꞌl tzꞌuꞌm. Ech nipeqꞌxeꞌ. Ech nitel u qꞌaꞌl tzꞌuꞌm titxaꞌk. Pek aꞌ saꞌaqꞌaxku kuꞌ u taꞌl uuva vaꞌl anal telaꞌ tu akꞌ tzꞌuꞌm. Ech ela koꞌxh bꞌaꞌn saelka.— Texh u Jesuus.
17 Nem se deita vinho novo em odres velhos; do contrário se rebentam, derrama-se o vinho, e os odres se perdem; mas deita-se vinho novo em odres novos, e assim ambos se conservam.
18 Tuul nichtal qꞌu kam u Jesuus tziꞌ utz, opon maꞌl u vinaj kꞌatza qꞌesala tatin xoꞌl qꞌu Israeel. Utz ex pecheꞌoj kuꞌ siatz. Tal ech tzaꞌ: —Maꞌxh kamyu maꞌl vatz unmeꞌal cheel tzaꞌ. Pek niꞌaxh. Tul aqꞌ jeꞌ vaqꞌabꞌ tibꞌa, ech saqꞌaavuꞌl taanima.— Texh te.
18 Enquanto ainda lhes dizia essas coisas, eis que chegou um chefe da sinagoga e o adorou, dizendo: Minha filha acaba de falecer; mas vem, impõe-lhe a tua mão, e ela viverá.
19 Ech yakich xambꞌu bꞌen u Jesuus tuchꞌ qꞌul ichusulibꞌ tiꞌ u vinaj.
19 Levantou-se, pois, Jesus, e o foi seguindo, ele e os seus discípulos.
20 Ech tuul atich ok u Jesuus tiꞌ bꞌey, xaan opon maꞌl u ixoj tiꞌ iqul. Yaꞌvich. Kaj nichtel kꞌatza. Kabꞌlaalich yaꞌbꞌ ixeꞌt viyaabꞌil. Utz ikanoꞌk ijuꞌ u toksaꞌm.
20 E eis que certa mulher, que havia doze anos padecia de uma hemorragia, chegou por detrás dele e tocou-lhe a orla do manto;
21 Tan nichnaltal u ixoj tu taanima ech tzaꞌ: —Kꞌuxh taꞌxh sunkanoꞌk ijuꞌ u toksaꞌm, saꞌxhunbꞌan bꞌaꞌn atziꞌ.— Texhich.
21 porque dizia consigo: Se eu tão-somente tocar-lhe o manto, ficarei sã.
22 Pek aatz u Jesuus tan, ipilqꞌu tibꞌ utz, tal te ech tzaꞌ: —Yeꞌ koꞌxh qeonaxh, txutx. Tan tiꞌ vikꞌujeꞌ akꞌuꞌl viꞌ kꞌuxh vetaꞌanlu bꞌaꞌn.— Texh te. Ech yakich iꞌan bꞌaꞌn u ixoj tziꞌ.
22 Mas Jesus, voltando-se e vendo-a, disse: Tem ânimo, filha, a tua fé te salvou. E desde aquela hora a mulher ficou sã.
23 Ech taꞌxh opon u Jesuus tu atibꞌal xeꞌ u qꞌesala vaꞌl kam imeꞌal, til qꞌu xulin aa utz, til qꞌu aanima vaꞌlich motx iqꞌeqꞌelkabꞌin tu oqꞌel.
23 Quando Jesus chegou à casa daquele chefe, e viu os tocadores de flauta e a multidão em alvoroço,
24 Utz tal tek te ech tzaꞌ: —¡Elojuꞌlex! Tan yitꞌ kamnaj koj u ixviak atziꞌ, pek vatchel kuꞌen.— Texhtuꞌ. Loqꞌ nichkoꞌnibꞌanbꞌel u Jesuus tiꞌ vaꞌl tala.
24 disse; Retirai-vos; porque a menina não está morta, mas dorme. E riam-se dele.
25 Ech ipaasa eluꞌl qꞌu aanima u Jesuus qꞌanal utz, okoꞌp toꞌotzotz. Utz itxay iqꞌabꞌ u ixviak; ech ilakpeꞌ. Qꞌaavuꞌl taanima taqꞌo.
25 Tendo-se feito sair o povo, entrou Jesus, tomou a menina pela mão, e ela se levantou.
26 Ech aatz viyolil u txaichil tziꞌ, pax chit paal itziiul tikuenta kajay u txꞌavaꞌ tziꞌ.
26 E espalhou-se a notícia disso por toda aquela terra.
27 Uncheeꞌ aatz tek kꞌasuꞌl u Jesuus latziꞌ, xambꞌoꞌk kaꞌvaꞌl qꞌu moy tiꞌ. Utz nichiqꞌeqꞌun taltu ech tzaꞌ: —¡Ituꞌxh ixalam Daviid, txum kuvatz!— Texhtuꞌ.
27 Partindo Jesus dali, seguiram-no dois cegos, que clamavam, dizendo: Tem compaixão de nós, Filho de Davi.
28 Ech taꞌxh opon tu atibꞌal, opon qꞌu moy tzixeꞌ utz, tal u Jesuus te ech tzaꞌ: —¿Ni tzik enima aas soꞌoleꞌin tiꞌ esajinsaleꞌ?— Texh te.
28 E, tendo ele entrado em casa, os cegos se aproximaram dele; e Jesus perguntou-lhes: Credes que eu posso fazer isto? Responderam-lhe eles: Sim, Senhor.
29 Ech aatz u Jesuus tan, ikan qꞌu bꞌaqꞌ iatz utz, tal te ech tzaꞌ: —Tiꞌ vikꞌujeꞌ ekꞌuꞌl viꞌ sebꞌan bꞌaꞌn.— Texh te.
29 Então lhes tocou os olhos, dizendo: Seja-vos feito segundo a vossa fé.
30 Utz ech yakich sajinoj qꞌu vinaj tziꞌ. Utz tiira alax te tu u Jesuus bꞌaꞌnil ech tzaꞌ: —Abꞌitaj bꞌaꞌnil. Yeꞌxhabꞌil koꞌxh soꞌootzajin u kam tziꞌ.— Texh te.
30 E os olhos se lhes abriram. Jesus ordenou-lhes terminantemente, dizendo: Vede que ninguém o saiba.
31 Pek taꞌxh motx kꞌasuꞌl qꞌu vinaj tziꞌ, xeꞌt ipaxsa itziiul tu jankꞌal u txꞌavaꞌ kam vaꞌl iꞌan u Jesuus te.
31 Eles, porém, saíram, e divulgaram a sua fama por toda aquela terra.
32 Uncheeꞌ tuul koꞌxh nichipaal eluꞌl qꞌu moy, aꞌ tek iqꞌol opon vaꞌt u mem vatz u Jesuus. Atich ok tioxhil txꞌiꞌliꞌinaj kꞌatza.
32 Enquanto esses se retiravam, eis que lhe trouxeram um homem mudo e endemoninhado.
33 Ojchal el u tioxhil txꞌiꞌliꞌinaj kꞌatza tu u Jesuus utz, yolon tek u mem. Ech tiira sotz ikꞌuꞌl qꞌu aanima taqꞌo. Motx tek tal ech tzaꞌ: —¡Yeꞌkax tek qil kam tu kuxoꞌl oꞌ Israeel tzaꞌ aas echaꞌ tziꞌ!— Texhtuꞌ.
33 E, expulso o demônio, falou o mudo e as multidões se admiraram, dizendo: Nunca tal se viu em Israel.
34 Pek aatz qꞌu fariseo nichtal ech tzaꞌ: —Viqꞌesal qꞌu txꞌiꞌliꞌinaj nilochon tiꞌ tojchal el qꞌu tioxhil txꞌiꞌliꞌinaj atziꞌ.— Texh tiꞌ u Jesuus.
34 Os fariseus, porém, diziam: É pelo príncipe dos demônios que ele expulsa os demônios.
35 Uncheeꞌ nichipaal u Jesuus tu qꞌu nimaj tenam tuchꞌ tu qꞌu talaj tenam. Aꞌ nichichus u bꞌaꞌnla chusbꞌal tu qꞌu atibꞌal chusbꞌal tetz u oꞌtla mantaar. Nichipaxsa itziiul u bꞌaꞌnla chusbꞌal majte tetz viQꞌesalail u Tioxh. Utz nichibꞌan bꞌaꞌn tu kajay qꞌuꞌl atil yaabꞌil kꞌatza. Nichteesa qꞌu chiꞌom kꞌatz aanima.
35 E percorria Jesus todas as cidades e aldeias, ensinando nas sinagogas, pregando o evangelho do reino, e curando toda sorte de doenças e enfermidades.
36 Ech txumun u Jesuus aas til u mam tenam tan, yeꞌk iqꞌesal sateesa bꞌey siatz. Echaꞌ karneꞌl yeꞌk xeen tetz, paximal koꞌxh tibꞌ.
36 Vendo ele as multidões, compadeceu-se delas, porque andavam desgarradas e errantes, como ovelhas que não têm pastor.
37 Ech tal tek tu qꞌul ichusulibꞌ ech tzaꞌ: —Nojchit tiira sibꞌalen qꞌu aanima niyaꞌta Tioxh tziꞌ, pek bꞌiil koꞌxh qꞌu paxsan tetz u yolbꞌal Tioxh tixoꞌl. Ela tuchꞌ triigo aas qꞌanbꞌia utz, bꞌiil koꞌxh chokol tetz atoꞌk.
37 Então disse a seus discípulos: Na verdade, a seara é grande, mas os trabalhadores são poucos.
38 Echtzixeꞌt jajtaj tu u Tioxh, aas satoksa tereꞌn paxsan tetz viyolbꞌal tixoꞌl. Ech siꞌaneꞌ vaꞌl niꞌan u bꞌaal triigo aas nitoksa tereꞌn taqꞌonom tiꞌ imolax vivatz vichikobꞌeꞌm.— Texhtuꞌ.
38 Rogai, pois, ao Senhor da seara que mande trabalhadores para a sua seara.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.