Mateus 22
Viakʼla txumbʼal u tioxh (IXLCNT) vs NTLH
1 Uncheeꞌ yolon paj u Jesuus tu qꞌu qꞌesala tiꞌ kꞌamich kam. Utz tal te ech tzaꞌ:
1 De novo Jesus usou parábolas para falar ao povo. Ele disse:
2 —Aatz viQꞌesalail u Tioxh tu Amlika, ela tuchꞌ maꞌl u ijlenal iꞌan nimla qꞌii tiꞌ itzumeꞌ vikꞌaol.
2 — O
3 Ech ichaj bꞌen ichaj tiꞌ en isikꞌlel qꞌu aanima qꞌuꞌl savsamich taqꞌo tiꞌ u tzumbꞌaꞌa. Pek yeꞌt koꞌn motx isaꞌa ulchil.
3 Depois mandou os empregados chamarem os convidados, mas eles não quiseram vir.
4 Ech ichaj paj bꞌen unjolt ichaj utz, tal bꞌen te ech tzaꞌ: «Altaj tu qꞌuꞌl savsamal vaqꞌo ech tzaꞌ: Aatz cheel, veeti qꞌu echbꞌubꞌal. Vetvallu ikuꞌ qꞌul unvaakaxh tuchꞌ qꞌul unqꞌiitinajla txokop. Ech chꞌiam texh niꞌan u echbꞌubꞌal. Pek niꞌextaj tu u tzumbꞌaꞌa. Chajex te.» Texh teꞌleꞌ.
4 Então mandou outros empregados com o seguinte recado: “Digam aos convidados que tudo está preparado para a festa. Já matei os bezerros e os bois gordos, e tudo está pronto. Que venham à festa!”
5 Pek yeꞌt koꞌn motx isaꞌa qꞌuꞌl savsamich. Motx koꞌn ichok ibꞌey. Maꞌl, bꞌen tu taqꞌon. Utz vaꞌt, tu kꞌaꞌy.
5 — Mas os convidados não se importaram com o convite e foram tratar dos seus negócios: um foi para a sua fazenda, e outro, para o seu armazém.
6 Utz aatz unjolte, motx koꞌn itxay qꞌu chaj; motx iꞌan te utz, iyatzꞌa.
6 Outros agarraram os empregados, bateram neles e os mataram.
7 Ech aatz tabꞌi u ijlenal, lakpu tek iviꞌ. Ech tek ichaj bꞌen qꞌul isol. Ex isotzsa qꞌu yatzꞌol. Utz ikꞌachka vitenam.
7 O rei ficou com tanta raiva, que mandou matar aqueles assassinos e queimar a cidade deles.
8 Ech tal tepaj u ijlenal tu qꞌul ichaj ech tzaꞌ: «Nojchit chꞌiam texh niꞌan qꞌu kam tetz u tzumbꞌaꞌa. Pek aatz qꞌuꞌl vetunsavsa, yeꞌ peꞌk nikꞌuloꞌk tiꞌ.
8 Depois chamou os seus empregados e disse: “A minha festa de casamento está pronta, mas os convidados não a mereciam.
9 Pek aatz cheel, bꞌenojex tu qꞌu qꞌeꞌtx chaj bꞌey utz, savsataj ul tu u tzumbꞌaꞌa tzaꞌ jatvoꞌj aanima letila.» Texh te.
9 Agora vão pelas ruas e convidem todas as pessoas que vocês encontrarem.”
10 Ech motx bꞌen qꞌu chaj tulaj qꞌeꞌtx chaj bꞌey. Utz imol kajay qꞌu aanima motx tila. At bꞌaꞌnla aanima utz; at yitꞌ bꞌaꞌnla koj aanima imola. Ech inoo u atibꞌal vaꞌl uchku u tzumbꞌaꞌa.
10 — Então os empregados saíram pelas ruas e reuniram todos os que puderam encontrar, tanto bons como maus. E o salão de festas ficou cheio de gente.
11 Uncheeꞌ oktekꞌop u ijlenal toꞌotzotz utz, til qꞌu aanima oponi. Utz til maꞌl u vinaj aas yitꞌ atich koj ok toksaꞌm tetz ilbꞌal tzumbꞌaꞌa.
11 Quando o rei entrou para ver os convidados, notou um homem que não estava usando roupas de festa
12 Utz tal u ijlenal te ech tzaꞌ: «¿Vinaj kaniꞌch muukuꞌl tzaꞌ? Tan yeꞌ oknaj ooksaꞌm tetz ilbꞌal tzumbꞌaꞌa.» Texh te. Pek paat yeꞌt tzaqꞌbꞌu u vinaj.
12 e perguntou: “Amigo, como é que você entrou aqui sem roupas de festa?”
13 Ech tal tek u ijlenal tu qꞌul ixekol ech tzaꞌ: «Qitztaj u vinaj siqꞌabꞌs tajan tziꞌ utz, aqꞌtaj eloꞌp tu uken qꞌanal. Ech latziꞌ soꞌoqꞌka utz, latziꞌ sajarachꞌunku tee.» Texhtuꞌ.
13 Então o rei disse aos empregados: “Amarrem os pés e as mãos deste homem e o joguem fora, na escuridão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
14 Tan sibꞌal qꞌuꞌl sikꞌlemal koꞌxhtuꞌ, pek bꞌiil koꞌn qꞌuꞌl txaael.— Texh u Jesuus.
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Uncheeꞌ ech tek motx telkꞌasuꞌl qꞌu fariseo utz, motx inukꞌ sivatzaj kaniꞌch itxaypu u Jesuus siꞌan tiꞌ maꞌj yol.
15 Os fariseus saíram e fizeram um plano para conseguir alguma prova contra Jesus.
16 Ech motx ichaj ul qꞌu tetz aa uqꞌaybꞌal. Aꞌ imol uli qꞌuꞌl oknaj tiꞌ u Herodes utz, tal tu u Jesuus ech tzaꞌ: —Chusul, qootzajle aas naal vinujul. Utz tinujul nachusun tiꞌ u bꞌey maꞌt xeꞌ Tioxh. Yitꞌ aꞌ koj nooksa tetz aanima utz, yitꞌ aꞌ koj nasaji kam tatin aanima.
16 Então mandaram que alguns dos seus seguidores e alguns membros do partido de Herodes fossem dizer a Jesus: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto, ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige e não se importa com a opinião dos outros, nem julga pela aparência.
17 Pek kantal nanacheꞌ, al qe. ¿Bꞌaꞌn tzik aas nikuchoo jaꞌmel alkavaar tu ijlenal Cesar? Pek ¿oj yeꞌka?— Texh te.
17 Então o que o senhor acha: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
18 Ech aatz u Jesuus tan, yakich til u tonkonil qꞌu vinaj tziꞌ utz, tal te ech tzaꞌ: —¡Kaꞌvatz! ¿Kam tokeꞌ aas vet sekꞌuꞌl netal ve ech tziꞌ?
18 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
19 Aqꞌtaj ul u puaj qabꞌi savil vaꞌl nechoobꞌev u jaꞌmel alkavaar.— Texh te. Ech motx ikꞌuchtu maꞌl puaj te, jaꞌmel maꞌl qꞌii aqꞌon.
19 Tragam a moeda com que se paga o imposto! Trouxeram a moeda,
20 Utz tal u Jesuus te ech tzaꞌ: —¿Abꞌil etz vatzibꞌal vaꞌl atoꞌk vatz u puaj tziꞌ utz; abꞌil etz bꞌii vaꞌl tzꞌibꞌamal ok siatz majte?— Texh te.
20 e ele perguntou:
21 Utz motx tal ech tzaꞌ: —Tetz u ijlenal Cesar atziꞌ.— Texhtuꞌ.
21 Eles responderam: — São do Imperador. Então Jesus disse:
22 Taꞌxh tek motx tabꞌi u yol tziꞌ, motx tzꞌejx ikꞌuꞌl tiꞌ. Utz taqꞌtexhka u Jesuus, motx bꞌeni.
22 Eles ficaram admirados quando ouviram isso. Então deixaram Jesus e foram embora.
23 Uncheeꞌ ankoꞌxh tu u qꞌii tziꞌ, opon qꞌu saduceo kꞌatz u Jesuus. Ayaꞌ qꞌuꞌl nimotxniman aas yeꞌk saqꞌaavitzꞌpu qꞌu kamnaj nimotxtaleꞌ.
23 Naquele mesmo dia chegaram perto de Jesus alguns saduceus , afirmando que ninguém ressuscita.
24 Ech vet sikꞌuꞌl motx ichꞌoti te ech tzaꞌ: —Chusul, tal u Moisees aas: «Oj sakam maꞌl vinaj, yeꞌk initxaꞌa sakaai, sikꞌulka tibꞌ u tixoj tuchꞌ vitzaꞌqꞌ. Ech lachee ichꞌexel vaꞌl vetkami.» Chia.
24 Eles disseram a Jesus: — Mestre, Moisés ensinou assim: “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
25 Pek aatz iꞌana, atich jujvaꞌl vinaj tu kuxoꞌl, itzaꞌqꞌ tibꞌ. Utz ikꞌul tibꞌ u bꞌaxa, pek kam koꞌn u vinaj tziꞌ. Yeꞌt kaa initxaꞌa. Ech ikꞌulka tibꞌ u tixoj tuchꞌ vitzaꞌqꞌ.
25 Acontece que havia entre nós sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos. Assim, ele deixou a viúva para o segundo irmão.
26 Utz echat koꞌxh paj iꞌan u kaꞌbꞌ tzaꞌqꞌ tuchꞌ u tox tzaꞌqꞌ, kam kuꞌen. Ech tzojpu koꞌxh sijujvaꞌ tziꞌ, motx kameꞌl vatz u ixoj.
26 A mesma coisa aconteceu com este, e também com o terceiro, e, finalmente, com todos os sete.
27 Ech aatz maꞌtich ikameꞌl jujvaꞌl qꞌu vinaj, kam tek u ixoj majte.
27 Depois de todos eles, a mulher também morreu.
28 Utz aatz tek tu u qꞌaavitzꞌpichil, ¿abꞌil tek etz ixoj u ixoj liꞌan tu jujvaꞌl qꞌu vinaj tziꞌ? Tan vetikꞌul tibꞌ tuchꞌ sikajayil.— Texhtuꞌ.
28 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
29 Tzaqꞌbꞌu tek u Jesuus utz, tala: —¡Tiira yolpinajex aabꞌi! Yeꞌ etootzaj u Yolbꞌal Tioxh utz, yeꞌ etootzaj u mam tijleꞌm u Tioxh.
29 Jesus respondeu:
30 Tan aatz siꞌan tu u qꞌaavitzꞌpichil, yeꞌkan kꞌuliꞌbꞌ suꞌuchi. Tan ela tek qꞌu aanima tuchꞌ qꞌul iaanjel u Tioxh tu Amlika siꞌaneꞌ.
30 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
31 Pek aatz tiꞌ u qꞌaavtitzꞌpu qꞌu kamnaj netaleꞌ tziꞌ, ¿yetz sikꞌlemal setaqꞌo vaꞌl alel tu u Tioxh ech tzaꞌ?
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, será que vocês nunca leram o que Deus disse? Ele afirmou:
32 «In viTioxh u Abrahaam, u Isaac, tuchꞌ u Jacoob.» Chia. Tan aatz u Tioxh, yitꞌ iTioxh koj kamnaj; pek iTioxh itzꞌlich.— Texh te.
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.” E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos.
33 Ech motx tzꞌejx ikꞌuꞌl qꞌu aanima aas tabꞌi vichusbꞌal u Jesuus.
33 Quando a multidão ouviu isso, ficou admirada com o ensinamento dele.
34 Uncheeꞌ taꞌxh tabꞌi qꞌu fariseo aas subꞌax qꞌu saduceo tu yol, motx tek imol tibꞌ tiꞌ u Jesuus.
34 Os fariseus se reuniram quando souberam que Jesus tinha feito os saduceus calarem a boca.
35 Ech aatz maꞌl u chusul tetz u oꞌtla mantaar tixoꞌl, vet koꞌxh sikꞌuꞌl ichꞌoti tu u Jesuus ech tzaꞌ:
35 E um deles, que era mestre da Lei , querendo conseguir alguma prova contra Jesus, perguntou:
36 —Chusul, ¿abꞌiste chit u mantaar vaꞌl tiira ibꞌoꞌqꞌol tu u oꞌtla mantaar?— Texh te.
36 — Mestre, qual é o mais importante de todos os mandamentos da Lei ?
37 Tal u Jesuus te ech tzaꞌ: — «Tzꞌejoj avaanima tiꞌ u Tioxh u kuBꞌaal tuchꞌ avaanima, tuchꞌ avaanxelal utz, tuchꞌ atxumbꞌal.» Chia.
37 Jesus respondeu:
38 Aꞌ u bꞌaxa utz, aꞌ vibꞌoꞌqꞌol u mantaar tziꞌ.
38 Este é o maior mandamento e o mais importante.
39 Utz aatz u kaꞌbꞌ mantaar, ela koꞌn tuchꞌ u bꞌaxa tziꞌ. Utz nital ech tzaꞌ: «Tiiꞌaxh tiꞌ amol, echat koꞌxhtuꞌ naꞌan saiꞌ.» Chia.
39 E o segundo mais importante é parecido com o primeiro: “Ame os outros como você ama a você mesmo.”
40 Ech aatz kaꞌvaꞌl u mantaar tziꞌ, aꞌ vixeꞌal kajay u oꞌtla mantaar tuchꞌ viyol qꞌu alol tetz u yolbꞌal Tioxh.— Texh u Jesuus.
40 Toda a Lei de Moisés e os ensinamentos dos
41 Uncheeꞌ tuul ankoꞌxh molich tibꞌ qꞌu fariseo, chꞌotil te tu u Jesuus ech tzaꞌ:
41 Quando os fariseus estavam reunidos, Jesus perguntou a eles:
42 —¿Kam bꞌoj netal tiꞌ viTxaaom u Tioxh? ¿Abꞌil etz tuꞌxh xalam netaleꞌ?— Texh te.
42 — O que vocês pensam sobre o — De Davi! — responderam eles.
43 Tal u Jesuus te: —¿Kam tokeꞌ uncheeꞌ aas “UnBꞌaal” texh u Daviid tiꞌ viTxaaom u Tioxh? U Tioxhla Espiiritu oksan sikꞌuꞌl aas tal ech tzaꞌ.
43 Jesus tornou a perguntar:
44 «Aatz u Tioxh tal tu vunBꞌaal ech tzaꞌ: Kꞌujach tunsebꞌal tan, saꞌnalvaqꞌka qꞌul akoontra jaqꞌ axaabꞌ. Chia.»
44 “O Senhor Deus disse ao meu Senhor:
45 Tan oj “unBꞌaal” texh u Daviid tiꞌ, ¿kam tek tokeꞌ oj ituꞌxh ixalam kuꞌen netaleꞌ?— Texh u Jesuus te.
45 Portanto, se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
46 Ech yeꞌxhabꞌil maꞌj txꞌolon itzaqꞌbꞌeleꞌ. Utz abꞌil tereꞌn koj vaꞌtoj chꞌotin kam te tu qꞌu qꞌii taabꞌaul.
46 Ninguém podia responder mais nada, e daquele dia em diante não tiveram coragem de lhe fazer mais perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.