João 6
Viakʼla txumbʼal u tioxh (IXLCNT) vs NTLH
1 Uncheeꞌ aatz xamtich tek tiꞌ qꞌu kam tziꞌ, bꞌen u Jesuus sala bꞌen u choo tu Galilea, vaꞌl Tibeerias.
1 Depois disso, Jesus atravessou o lago da Galileia, que também é chamado de Tiberíades.
2 Utz mam tenam xamich tiꞌ tan, nichtil qꞌu txaichil tiꞌ ibꞌaꞌnixsal qꞌu yaꞌv.
2 Uma grande multidão o seguia porque eles tinham visto os milagres que Jesus tinha feito, curando os doentes.
3 Ech bꞌenjeꞌ u Jesuus viꞌ maꞌl u muunte. Kꞌujeꞌ tziꞌ tuchꞌ qꞌul ichusulibꞌ.
3 Ele subiu um monte e sentou-se ali com os seus discípulos.
4 Utz nichtekinajabꞌ vinimla qꞌii qꞌu Israeel, tiꞌ u Elchil Vatz Kamchil Tu Egipto.
4 A Páscoa , a festa principal dos judeus, estava perto.
5 Ech sajin paal u Jesuus utz, til u mam tenam xamich tiꞌ. Tal tek tu u Felipe ech tzaꞌ: —¿Til sakuloqꞌvu kaxhlaan txꞌix ech seechbꞌun qꞌu aanima tziꞌ?— Texh te.
5 Jesus olhou em volta de si e viu que uma grande multidão estava chegando perto dele. Então disse a Filipe:
6 Loqꞌ provaal koꞌn iꞌan te kꞌuxh tal u kam ech tziꞌ. Ech satileꞌ kam bꞌioj satal u Felipe tiꞌ. Tan atich tek kꞌuꞌl kam vaꞌl siꞌaneꞌ.
6 Ele sabia muito bem o que ia fazer, mas disse isso para ver qual seria a resposta de Filipe.
7 Tzaqꞌbꞌel tu u Felipe ech tzaꞌ: —Saꞌkojtakꞌa 200 jaꞌmel aqꞌonibꞌal qꞌii tziꞌ aas sakuloqꞌ kaxhlaan txꞌix tiꞌ. Saꞌkojtakꞌa kꞌuxh bꞌioj koꞌxh tetz qꞌu aanima satechbꞌu sijununil tziꞌ.— Texhtuꞌ.
7 Filipe respondeu assim: — Para cada pessoa poder receber um pouco de pão, nós precisaríamos gastar mais de duzentas moedas de prata .
8 Ech aatz maꞌl tu qꞌu chusulibꞌ vaꞌl Lixh ibꞌii, vitzaꞌqꞌ u Xhim, vaꞌl Luꞌ majte, tal tu u Jesuus ech tzaꞌ:
8 Então um dos discípulos, André, irmão de Simão Pedro, disse:
9 —Atil maꞌl u xiak tzaꞌ aas atil oꞌvaꞌl kaxhlaan txꞌix sebada tzixeꞌ, tuchꞌ kaꞌvaꞌt txay. Loqꞌ kam koj sayolonku vantziꞌ tziꞌ. Saꞌkojtakꞌa tetz sibꞌal aanima.— Texhtuꞌ.
9 — Está aqui um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos. Mas o que é isso para tanta gente?
10 Pek tal u Jesuus ech tzaꞌ: —Altaj ikꞌujeꞌ qꞌu aanima vatz txꞌavaꞌ tziꞌ.— Texhtuꞌ. Tan vaꞌlich chꞌim latziꞌ. Ech motx ikꞌujeꞌ kuꞌ qꞌu aanima. Utz kamal 5,000 ixaaneꞌ, taꞌxh qꞌu vinaj.
10 Jesus disse: Então todos se sentaram. (Havia muita grama naquele lugar.) Estavam ali quase cinco mil homens.
11 Ech itxaytu qꞌu kaxhlaan txꞌix u Jesuus. Ikꞌamabꞌe Tioxh tiꞌ. Utz ijatx paal vatz qꞌul ichusulibꞌ. Aatz qꞌu chusulibꞌ, ijatx tek paal vatz qꞌu aanima qꞌuꞌl kꞌujliche. Echat koꞌxh iꞌan u Jesuus tu qꞌu txay majte. Ijatxa jankꞌal isaꞌ qꞌu aanima sijununil.
11 Em seguida Jesus pegou os pães, deu graças a Deus e os repartiu com todos; e fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 Uncheeꞌ aatz maꞌtich tek motx inoo qꞌu aanima, tal u Jesuus tu qꞌul ichusulibꞌ ech tzaꞌ: —Moltaj qꞌu echbꞌubꞌal chananya tziꞌ, ech yeꞌk sabꞌuchli.— Texhtuꞌ.
12 Quando já estavam satisfeitos, ele disse aos discípulos:
13 Ech motx imol qꞌu chan utz, kabꞌlaat txakatx inoosa. Aꞌ vichan u oꞌvaꞌl kaxhlaan txꞌix sebada vaꞌl motx techbꞌu.
13 Eles ajuntaram os pedaços e encheram doze cestos com o que sobrou dos cinco pães.
14 Aatz tek qꞌu aanima qꞌuꞌl ilon u txaichil iꞌan u Jesuus tziꞌ, motx tal ech tzaꞌ: —¡Nojla aꞌ u alol tetz u yolbꞌal Tioxh atziꞌ vaꞌl saꞌnalchitꞌul tu u vatz amlika txꞌavaꞌ tzaꞌ!— Texhtuꞌ.
14 Os que viram esse milagre de Jesus disseram: — De fato, este é o
15 Pek paal itxumbꞌal u Jesuus tuul aas taꞌxh siꞌchuliqꞌoloj bꞌen tu qꞌu aanima. Utz satoksas ijlenalil nichmotxtaleꞌ. Ech qꞌaavbꞌen viꞌ u muunte sijunal.
15 Jesus ficou sabendo que queriam levá-lo à força para o fazerem rei; então voltou sozinho para o monte.
16 Uncheeꞌ aatz tek nichisotz saj, bꞌen qꞌul ichusulibꞌ u Jesuus tziꞌ choo.
16 De tardinha, os discípulos de Jesus desceram até o lago.
17 Utz motx okbꞌen tu maꞌl u jukubꞌ. Paalbꞌen viꞌ u choo. Aalich ibꞌen tu Capernauum, tuul ukenich tekuꞌen. Utz yeꞌsajich topon u Jesuus tixoꞌl.
17 Subiram num barco e começaram a atravessar o lago na direção da cidade de Cafarnaum. Quando já estava escuro, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Ech vaꞌlich ipilqꞌaꞌtxan u choo tu maꞌl u mam kajiqꞌ nichipaaleꞌ.
18 De repente, um vento forte começou a soprar e a levantar as ondas.
19 Utz motx til u Jesuus aas maꞌtich ixaan okoꞌp viꞌ u choo. Kamal maꞌt tel oꞌvaꞌl oj vaajil kiloometro tokoꞌp. Nichixaan u Jesuus viꞌ u aꞌ. Aalich topon kꞌatz u jukubꞌ. Ech motx chit xoꞌvi.
19 Os discípulos já tinham remado uns cinco ou seis quilômetros, quando viram Jesus andando em cima da água e chegando perto do barco. E ficaram com muito medo.
20 Pek tal u Jesuus te ech tzaꞌ: —In atziꞌ. Yeꞌ koꞌxh xoꞌvex.— Texh te.
20 Mas Jesus disse:
21 Aatz tek qꞌu chusulibꞌ, ayaꞌl chit ikꞌuꞌl ikꞌul u Jesuus sikꞌatza tu u jukubꞌ. Ech yakich opon tu u txꞌavaꞌ vaꞌl yakichka.
21 Então eles o receberam com prazer no barco e logo chegaram ao lugar para onde estavam indo.
22 Uncheeꞌ tu tek vaꞌt qꞌii tuul, at bꞌenku tu qꞌu aanima qꞌuꞌl atichka tunpaqꞌit itziꞌaj u choo, aas maꞌl koꞌn jukubꞌ atich tziꞌ. Utz yeꞌt okbꞌen u Jesuus tuul. Pek taꞌxh motx til tokbꞌen qꞌu chusulibꞌ.
22 No dia seguinte a multidão que estava no lado leste do lago viu que ali só havia um barco pequeno. Sabiam que Jesus não tinha embarcado com os discípulos, pois estes haviam saído sozinhos.
23 Utz atich unjot aanima opon tziꞌ tuchꞌ ijukubꞌ; tu Tibeerias kꞌaskuꞌl. Opon tu vaꞌl txꞌaꞌlik u kaxhlaan txꞌix, vaꞌl ikꞌama Tioxh u kuBꞌaal Jesuus tiꞌ.
23 Enquanto isso, outros barcos chegaram da cidade de Tiberíades e encostaram perto do lugar onde a multidão tinha comido pão depois de o Senhor Jesus ter dado graças.
24 Pek til qꞌu aanima aas yeꞌkich u Jesuus tziꞌ; nikoꞌxh qꞌul ichusulibꞌ. Ech motx tek okbꞌen tu qꞌu jukubꞌ utz, bꞌen tu Capernauum tiꞌ en ichokax u Jesuus.
24 Quando viram que Jesus e os seus discípulos não estavam ali, subiram nos barcos e saíram para Cafarnaum a fim de procurá-lo.
25 Aatz motx ichabꞌat sala bꞌen u choo, motx tal te ech tzaꞌ: —Chusul, ¿jatut ulaxh tzaꞌ?— Texh te.
25 A multidão encontrou Jesus no lado oeste do lago, e perguntaram a ele: — Mestre, quando foi que o senhor chegou aqui?
26 Tzaqꞌbꞌu u Jesuus utz, tal te ech tzaꞌ: —Niꞌxhtekꞌval sete, kꞌuxh nechokꞌin, yitꞌ tiꞌ koj u txaichil unbꞌana, pek tiꞌ u kaxhlaan txꞌix etxꞌaꞌa utz, inoosaꞌex.
26 Jesus respondeu:
27 Ech aqꞌoninojex, loqꞌ yitꞌ tiꞌ koꞌnkoxh u echbꞌubꞌal vaꞌl nikoꞌnipaaleꞌ. Pek aqꞌoninojex tiꞌ u echbꞌubꞌal vaꞌl bꞌenqꞌii bꞌensaj tatineꞌ. Ayaꞌ vaꞌl sataqꞌ sete u Kꞌaola vaꞌl bꞌennaj koꞌn aanima. Tan aꞌ vaꞌl aqꞌel tijleꞌm tu u Tioxh, u kuTat.— Texhtuꞌ.
27 Não trabalhem a fim de conseguir a comida que se estraga, mas a fim de conseguir a comida que dura para a vida eterna. O
28 Motx tek tal qꞌu aanima te ech tzaꞌ: —¿Kam sakubꞌaneꞌ uncheeꞌ, ech sakubꞌan oꞌ bꞌanol tetz qꞌu kam isaꞌ u Tioxh?— Texhtuꞌ.
28 — O que é que Deus quer que a gente faça? — perguntaram eles.
29 Tzaqꞌbꞌu u Jesuus, tal te ech tzaꞌ: —Aꞌ u kam isaꞌ u Tioxh aas senima vaꞌl vetichajuꞌl.— Texh te.
29 — Ele quer que vocês creiam naquele que ele enviou! — respondeu Jesus.
30 Motx tal te ech tzaꞌ: —¿Kam maꞌj xheenya sakꞌuch sukuvatz uncheeꞌ, ech saqileꞌ utz, sakunimaꞌaxh? Saqileꞌ kam chit qꞌuꞌl naꞌaneꞌ.
30 Eles disseram: — Que milagre o senhor vai fazer para a gente ver e crer no senhor? O que é que o senhor pode fazer?
31 Tan aatz qꞌu kukꞌuy kumam, motx techbꞌu u echbꞌubꞌal manaa tu u tzaji txꞌavaꞌ. Echaꞌ u yol tzꞌibꞌamalka aas: «Kaxhlaan txꞌix tu Amlika taqꞌs techbꞌubꞌal.» Chia.— Texhtuꞌ.
31 Os nossos antepassados comeram o maná no deserto, como dizem as Escrituras Sagradas : “Do céu ele deu pão para eles comerem.”
32 Utz tal u Jesuus te ech tzaꞌ: —Niꞌxhtekꞌval sete aas aꞌ koj u nojla kaxhlaan txꞌix tu Amlika vaꞌl taqꞌ u Moisees sete. Tan vunTat niaqꞌon u nojla kaxhlaan txꞌix vaꞌl tu Amlika vetkuꞌkuꞌl.
32 Jesus disse:
33 Tan aatz u kaxhlaan txꞌix vaꞌl nitaqꞌ u Tioxh, ayaꞌ vaꞌl kuꞌl tu Amlika. Nitaqꞌ itiichajil qꞌu aanima vatz Tioxh.— Texhtuꞌ.
33 Porque o pão que Deus dá é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Alax te ech tzaꞌ: —KuBꞌaal, aqꞌ u kaxhlaan txꞌix qe bꞌenamen tziꞌ.— Texh te.
34 — Queremos que o senhor nos dê sempre desse pão! — pediram eles.
35 Utz tal u Jesuus te ech tzaꞌ: —In u kaxhlaan txꞌix tetz tiichajil vatz Tioxh. Ech abꞌil vaꞌl suꞌul sunkꞌatza, jatu koj savaꞌyi. Utz jatu koj satzaj itziꞌ vaꞌl sanimanin.
35 Jesus respondeu:
36 Pek vetvallu sete aas kꞌuxh vetetillin, yeꞌ nenimaneꞌ.
36 Mas eu já disse que vocês não creem em mim, embora estejam me vendo.
37 Tan jatvaꞌl qꞌu aanima nitaqꞌ vunTat ve, saul sunkꞌatza. Utz abꞌil vaꞌl nitul sunkꞌatza saꞌkojvaqꞌka eloꞌp echil tziꞌ.
37 Todos aqueles que o Pai me dá virão a mim; e de modo nenhum jogarei fora aqueles que vierem a mim.
38 Tan yitꞌ untxumbꞌal koj ul unbꞌaneꞌ kꞌuxh vetkuꞌlin tu Amlika. Pek aꞌ ul unbꞌan vitxumbꞌal vaꞌl vetchajonin.
38 Pois eu desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou e não para fazer a minha própria vontade.
39 Utz aꞌ vitxumbꞌal vunTat vaꞌl vetchajonin aas jatvaꞌl qꞌu niman vetz sataqꞌ ve, jatu koj suntzꞌej maꞌj te. Pek saqꞌaavitzꞌpixsa xoꞌl qꞌu kamnaj tu u motxebꞌal qꞌii saj.
39 E a vontade de quem me enviou é esta: que nenhum daqueles que o Pai me deu se perca, mas que eu ressuscite todos no último dia.
40 Aꞌ paj vitxumbꞌal u chajol vetz aas saꞌatin itiichajil tu bꞌenqꞌii bꞌensaj kajay qꞌu aanima qꞌuꞌl sailon u Kꞌaola utz, sinima. Ech saitzꞌpixsal jeꞌ xoꞌl qꞌu kamnaj tu u motxebꞌal qꞌii saj.— Texhtuꞌ.
40 Pois a vontade do meu Pai é que todos os que veem o Filho e creem nele tenham a vida eterna; e no último dia eu os ressuscitarei.
41 Ech chiꞌon taanima qꞌu qꞌesal uqꞌaybꞌal xoꞌl qꞌu Israeel, tiꞌ u Jesuus. Nichtekmotxiyol vaꞌl tal u Jesuus aas: —In u echbꞌubꞌal vaꞌl vetkuꞌl tu Amlika.— Texhtuꞌ.
41 Eles começaram a criticar Jesus porque ele tinha dito: “Eu sou o pão que desceu do céu.”
42 Utz nichtekmotxtal qꞌu qꞌesala ech tzaꞌ: —¿Yitꞌ tzik aꞌ u Jesuus tziꞌ vikꞌaol u Xhep? Tan qootzajle vitat tuchꞌ vinan atziꞌ. Pek kam tek tok nitaleꞌ aas: «Aꞌ vetkuꞌkuꞌlin tu Amlika.» Chia.— Texhtuꞌ.
42 E diziam: — Este não é Jesus, filho de José? Por acaso nós não conhecemos o pai e a mãe dele? Como é que agora ele diz que desceu do céu?
43 Utz tzaqꞌbꞌel tu u Jesuus ech tzaꞌ: —Yeꞌ koꞌxh chiꞌon etaanima viꞌ tuul neyolin sevatzaj.
43 Jesus respondeu:
44 Tan yeꞌxhabꞌil koꞌxh maꞌj suꞌul sunkꞌatza oj yitꞌ aꞌ koj saiqꞌon ul vunTat vaꞌl vetchajonin. Ech saqꞌaavitzꞌpu vaqꞌo xoꞌl qꞌu kamnaj tu u motxebꞌal qꞌii.
44 Só poderão vir a mim aqueles que forem trazidos pelo Pai, que me enviou, e eu os ressuscitarei no último dia.
45 Tan tzꞌibꞌamalka tu qꞌu alol tetz u Yolbꞌal Tioxh aas: «Kajay aanima sachusax tu u Tioxh.» Chia. Ech tokeꞌ kajay qꞌuꞌl niabꞌin vunTat utz, nichabꞌa el tetz kꞌatza, nitul sunkꞌatza.
45 Nos
46 Loqꞌ yitꞌ tiꞌ koj aas abꞌil maꞌj ilonnaj tetz vunTat. Tan taꞌxh in ilonnaj tetz; in vetkꞌasuꞌlin tzixeꞌ.
46 Isso não quer dizer que alguém já tenha visto o Pai, a não ser aquele que vem de Deus; ele já viu o Pai.
47 Ech niꞌxhtekꞌval sete aas abꞌil vaꞌl ninimanin, atil itiichajil tu bꞌenqꞌii bꞌensaj.
47 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Tan in u kaxhlaan txꞌix tetz tiichajil vatz u Tioxh.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Aatz qꞌul ekꞌuy emam, techbꞌu u echbꞌubꞌal vaꞌl manaa tu u tzꞌinlich tzaji txꞌavaꞌ utz, motx koꞌn kami.
49 Os antepassados de vocês comeram o maná no deserto, mas morreram.
50 Pek in u nojla kaxhlaan txꞌix vaꞌl nojchit vetkuꞌlin tu Amlika. Utz abꞌil vaꞌl satechbꞌu tetz yitꞌ saꞌkojkami.
50 Aqui está o pão que desce do céu; e quem comer desse pão nunca morrerá.
51 In vaꞌl vetkuꞌlin tu Amlika. Utz nivaqꞌ tiichajil bꞌenamen. Utz abꞌil maꞌj saechbꞌun u echbꞌubꞌal tzaꞌ, saꞌatin itiichajil bꞌenamen. Tan aatz u echbꞌubꞌal savaqꞌeꞌ, ayaꞌ vunchiꞌl. Aꞌ vaꞌl savaqꞌ tiꞌ vitiichajil qꞌu aanima tu u vatz amlika txꞌavaꞌ.— Texhtuꞌ.
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Se alguém comer desse pão, viverá para sempre. E o pão que eu darei para que o mundo tenha vida é a minha carne.
52 Ech xeꞌt motx iyol qꞌu qꞌesala sivatzaj ech tzaꞌ: —¿Kam tok nital vaꞌl tziꞌ sataqꞌ vichiꞌl qe, saqechbꞌu nital tzik?— Texhtuꞌ.
52 Aí eles começaram a discutir entre si. E perguntavam: — Como é que este homem pode dar a sua própria carne para a gente comer?
53 Utz tal u Jesuus te ech tzaꞌ: —Niꞌxhtekꞌval sete aas yeꞌk etiichajil tu bꞌenqꞌii bꞌensaj oj yeꞌk setechbꞌu vichiꞌl u Kꞌaola vaꞌl bꞌennaj koꞌn aanima utz, oj yeꞌk setukꞌa vikajal.
53 Então Jesus disse:
54 Tan atil itiichajil tu bꞌenqꞌii bꞌensaj vaꞌl niechbꞌun vunchiꞌl utz, niukꞌan vunkajal. Utz saqꞌaavvitzꞌpixsa xoꞌl qꞌu kamnaj tu u motxebꞌal qꞌii.
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Tan nojla echbꞌubꞌal vunchiꞌl utz, nojla ukꞌam aꞌ vunkajal.
55 Pois a minha carne é a comida verdadeira, e o meu sangue é a bebida verdadeira.
56 Abꞌil vaꞌl niechbꞌun vunchiꞌl utz, niukꞌan vunkajal, tiira atil sunkꞌatza atziꞌ. Utz atilin kꞌatza majte.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue vive em mim, e eu vivo nele.
57 Aꞌ vetchajonin vunTat vaꞌl bꞌenqꞌii bꞌensaj tatineꞌ. Utz tiqꞌaqꞌal atilin. Echat vaꞌl seechbꞌun vunchiꞌl majte, unqꞌaqꞌal kuꞌen saitzꞌeꞌ sunkꞌatza.
57 O Pai, que tem a vida, foi quem me enviou, e por causa dele eu tenho a vida. Assim, também, quem se alimenta de mim terá vida por minha causa.
58 Aatz u nojla echbꞌubꞌal vaꞌl vetkuꞌl tu Amlika, yitꞌ ela koj tuchꞌ u manaa vaꞌl techbꞌu qꞌul ekꞌuy emam. Utz motx kuꞌen kami. Pek abꞌil seechbꞌun u echbꞌubꞌal tzaꞌ, saꞌatin itiichajil bꞌenqꞌii bꞌensaj.— Texhtuꞌ.
58 Este é o pão que desceu do céu. Não é como o pão que os antepassados de vocês comeram e mesmo assim morreram. Quem come deste pão viverá para sempre.
59 Aatz qꞌu kam tzaꞌ, aꞌ talvu Jesuus tu u atibꞌal chusbꞌal tetz u oꞌtla mantaar aas nichichusun tu Capernauum.
59 Jesus disse isso quando estava ensinando na sinagoga de Cafarnaum.
60 Ech aatz tabꞌi u yol qꞌu niman tetz tziꞌ, sibꞌal motx alon ech tzaꞌ: —Tii tek qꞌu yol atziꞌ. ¿Abꞌil sakanon tiqꞌoleꞌ?— Texhtuꞌ.
60 Muitos seguidores de Jesus ouviram isso e reclamaram: — O que ele ensina é muito difícil! Quem pode aceitar esses ensinamentos?
61 Ech paal itxumbꞌal u Jesuus tuul aas nichiyolaxeꞌ. Ech tal te tzaꞌ: —¿Nisotz ekꞌul tu qꞌu kam tziꞌ tzik?
61 Não disseram nada a Jesus, mas ele sabia que eles estavam resmungando contra ele. Por isso perguntou:
62 Pek ¿kam tek setaleꞌ aas setil ibꞌenjeꞌ u Kꞌaola vaꞌl bꞌennaj koꞌn aanima tu vaꞌl atichnalku bꞌaxa?
62 E o que aconteceria se vocês vissem o
63 Tan u qaanxelal vaꞌl niaqꞌon u tiichajil kꞌatz u Tioxh. Aatz u chiꞌl tan, sakoꞌnyaꞌi. Pek aatz qꞌu yol qꞌuꞌl nival sete tzaꞌ tan, itzꞌlich yol tetz aanxelal utz, tetz tiichajil tu bꞌenqꞌii bꞌensaj.
63 O Espírito de Deus é quem dá a vida, mas o ser humano não pode fazer isso. As palavras que eu lhes disse são espírito e vida,
64 Pek atil unjolol sete aas yeꞌ ninimaneꞌ.— Texhtuꞌ. Tan tootzajich u Jesuus tixeꞌtebꞌal abꞌil qꞌuꞌl yeꞌ nichmotxniman. Utz tootzajle abꞌil vaꞌl saoksan tiqꞌabꞌ qꞌu txayol.
64 mas mesmo assim alguns de vocês não creem. Jesus disse isso porque já sabia desde o começo quem eram os que não iam crer nele e sabia também quem ia traí-lo.
65 Utz tal u Jesuus ech tzaꞌ: —Echixeꞌat alel sete vaqꞌo aas yeꞌxhabꞌil koꞌxh maꞌj suꞌul sunkꞌatza oj yitꞌ vunTat saoksan sikꞌuꞌl.— Texhtuꞌ.
65 Jesus continuou:
66 Ech sibꞌal qꞌuꞌl nichniman, motx tek elka aas tabꞌi qꞌu kam tziꞌ. Yeꞌt xambꞌu veꞌt tiꞌ.
66 Por causa disso muitos seguidores de Jesus o abandonaram e não o acompanhavam mais.
67 Utz tal tek u Jesuus tu kabꞌlaal qꞌu chusulibꞌ ech tzaꞌ: —¿Satz esaꞌa sabꞌenex majte?— Texh te.
67 Então ele perguntou aos doze discípulos:
68 Tzaqꞌbꞌel tu u Xhim, vaꞌl Luꞌ majte. Tal te ech tzaꞌ: —KuBꞌaal, ¿abꞌil iꞌ seꞌenkꞌoꞌ? Tan taꞌxh maꞌl axh aas tetz tiichajil tu bꞌenqꞌii bꞌensaj qꞌul ayol.
68 Simão Pedro respondeu: — Quem é que nós vamos seguir? O senhor tem as palavras que dão vida eterna!
69 Utz vetkunimalaꞌ. Qootzajle aas axh viTxaaom u Tioxh, viKꞌaol u Tioxh vaꞌl bꞌenqꞌii bꞌensaj tatineꞌ.— Texh te.
69 E nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo que Deus enviou.
70 Uncheeꞌ tzaqꞌbꞌel tu u Jesuus ech tzaꞌ: —In vettxaaonex kabꞌlaal ex tziꞌ. Loqꞌ atil maꞌl sete atil u txꞌiꞌliꞌinaj kꞌatza.— Texhtuꞌ.
70 Jesus disse:
71 Loqꞌ aꞌ nichtaleꞌ u Judas aa Cariote, vikꞌaol u Xhim. Tan aꞌ vaꞌl siꞌchoksan tiqꞌabꞌ qꞌu txayol kꞌuxh antich tixoꞌl kabꞌlaal qꞌu chusulibꞌ.
71 Ele estava falando de Judas, filho de Simão Iscariotes. Pois Judas, embora fosse um dos doze discípulos, ia trair Jesus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.