João 13
Viakʼla txumbʼal u tioxh (IXLCNT) vs NTLH
1 Uncheeꞌ atich tek sikꞌuꞌl u Jesuus aas maꞌt topon vitiempo, aꞌ chit yeꞌsajich ixeꞌt u nimla qꞌii tiꞌ u Elchil Vatz Kamchil Tu Egipto. Tootzaj tekuꞌen saelbꞌen vatz txꞌavaꞌ utz, seꞌen xeꞌ viTat. Utz tiich u Jesuus tiꞌ qꞌul ichusulibꞌ utz, ankoꞌxh tiich tiꞌ tiyaꞌtebꞌal.
1 Faltava somente um dia para a Festa da Páscoa . Jesus sabia que tinha chegado a hora de deixar este mundo e ir para o Pai. Ele sempre havia amado os seus que estavam neste mundo e os amou até o fim.
2 Uncheeꞌ ela nichmotxtechbꞌu u echbꞌubꞌal tuchꞌ tetz u nimla qꞌii. Utz maꞌtich toksal tu taanima u Judas tu u txꞌiꞌliꞌinaj aas aꞌ vaꞌl saoksan u Jesuus tiqꞌabꞌ qꞌu txayol. Ayaꞌ u Judas aa Cariote, vikꞌaol u Xhim.
2 Jesus e os seus discípulos estavam jantando. O Diabo já havia posto na cabeça de Judas, filho de Simão Iscariotes, a ideia de trair Jesus.
3 Utz tootzajleich u Jesuus aas maꞌt toksal kajay qꞌu kam tiqꞌabꞌ tu viTat. Tan aꞌ kꞌaskuꞌl xeꞌ Tioxh utz, aꞌ seꞌenku xeꞌ Tioxh.
3 Jesus sabia que o Pai lhe tinha dado todo o poder. E sabia também que tinha vindo de Deus e ia para Deus.
4 Ech txakeꞌ u Jesuus tu vaꞌl atichku kꞌatz u meexha. Teesa vichakeꞌt utz, itxay maꞌl toalla. Iqitzoꞌk xeꞌaj tuul.
4 Então se levantou, tirou a sua capa , pegou uma toalha e amarrou na cintura.
5 Ech taqꞌ kuꞌ aꞌ tu maꞌl u kambꞌal utz, xeꞌt itxꞌaa tajan qꞌul ichusulibꞌ. Utz isuu tu u toalla vaꞌl qitzich ok xeꞌaj tuul.
5 Em seguida pôs água numa bacia e começou a lavar os pés dos discípulos e a enxugá-los com a toalha.
6 Pek aatz opon kꞌatz u Xhim vaꞌl Luꞌ majte, tal te ech tzaꞌ: —UnBꞌaal, ¿nojchit satxꞌaa vajan?— Texh te.
6 Quando chegou perto de Simão Pedro, este lhe perguntou: — Vai lavar os meus pés, Senhor?
7 Tzaqꞌbꞌu u Jesuus tal te ech tzaꞌ: —Aatz cheel, saꞌkojel atxumbꞌal tu vaꞌl nunbꞌaneꞌ. Pek xamtel sael atxumbꞌal tuul kam tokeꞌ.— Texh te.
7 Jesus respondeu:
8 Tal u Luꞌ te ech tzaꞌ: —Yeꞌxhjatu satxꞌaa vajan.— Texh te.
8 — O senhor nunca lavará os meus pés! — disse Pedro.
9 Tal paj u Xhim te ech tzaꞌ, vaꞌl u Luꞌ majte: —UnBꞌaal, yitꞌ taꞌn koꞌn koj satxꞌaa qꞌu vajan tziꞌ, pek antu satxꞌaa unqꞌabꞌ tuchꞌ unviꞌ.— Texhtuꞌ.
9 — Então, Senhor, não lave somente os meus pés; lave também as minhas mãos e a minha cabeça! — pediu Simão Pedro.
10 Tal u Jesuus te ech tzaꞌ: —Abꞌil vaꞌl txꞌaatxꞌoch tatineꞌ, aꞌ texh satxꞌaal qꞌu tajan. Ech txꞌaatxꞌoch tek kajayil siꞌaneꞌ. Utz aatz ex, txꞌaatxꞌochtekꞌex, kꞌuxh yitꞌ kajay koj ex.— Texhtuꞌ.
10 Aí Jesus disse:
11 Kꞌuxh tal ech tziꞌ tan, tootzajich tekuꞌen abꞌil vaꞌl soꞌoksan tiqꞌabꞌ qꞌu txayol. Echixeꞌat tala aas: —Yitꞌ kajay koj ex txꞌaatxꞌochꞌex.— Texhtuꞌ.
11 Jesus sabia quem era o traidor. Foi por isso que disse: “Todos menos um.”
12 Uncheeꞌ toksa paj vichakeꞌt aas veet itxꞌaat qꞌu tajan utz, qꞌaavopon vatz meexha. Utz tal tu qꞌu chusulibꞌ ech tzaꞌ: —¿Matz paaly etxumbꞌal tu vaꞌl vetunbꞌanlu sete tziꞌ?
12 Depois de lavar os pés dos seus discípulos, Jesus vestiu de novo a capa, sentou-se outra vez à mesa e perguntou:
13 Tan “Chusul” utz, “Bꞌaal” cheꞌex viꞌ. Utz nojchit netaleꞌ tan, in.
13 Vocês me chamam de “Mestre” e de “Senhor” e têm razão, pois eu sou mesmo.
14 Utz kꞌuxh in Bꞌaal utz, in Chusul, vetuntxꞌaal etajan, echat sebꞌan majte. Sitxꞌaa tibꞌ etajan setibꞌilaj.
14 Se eu, o Senhor e o Mestre, lavei os pés de vocês, então vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 Maꞌl kꞌuchbꞌal vetunbꞌanlu sevatz. Ech kam chit echaꞌ vetunbꞌanlu sete, echat samotxebꞌan majte.
15 Pois eu dei o exemplo para que vocês façam o que eu fiz.
16 Tan niꞌxhtekꞌval sete aas yitꞌ paalchu koj tijleꞌm u aqꞌonom vatz u bꞌaal taqꞌon. Utz yitꞌ paalchu koj tijleꞌm u bꞌanol chaj, vatz vaꞌl nichajon.
16 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o empregado não é mais importante do que o patrão, e o mensageiro não é mais importante do que aquele que o enviou.
17 Utz chiꞌbꞌebꞌal etetz siꞌaneꞌ untzꞌoj etootzaj qꞌu kam tzaꞌ utz, sebꞌan ex bꞌanol tetz.
17 Já que vocês conhecem esta verdade, serão felizes se a praticarem.
18 Loqꞌ yitꞌ kajay koj ex nivalex. Tan vootzajle abꞌil txaael vaqꞌo. Utz saꞌnaltzojpu u Yolbꞌal Tioxh vaꞌl nital ech tzaꞌ: «Aatz vaꞌl ela nuntxꞌaꞌ kaxhlaan txꞌix tuchꞌ, aꞌ sabꞌanon jeꞌ ve.» Chia.
18 — Não estou falando de vocês todos; eu conheço aqueles que escolhi. Pois tem de se cumprir o que as
19 Nival qꞌu kam sete tzaꞌ tuul yeꞌsaj tucheꞌ. Ech aatz lauchi, senima abꞌil in.
19 Digo isso a vocês agora, antes que aconteça, para que, quando acontecer, vocês creiam que “
20 Tan niꞌxhtekꞌval sete, abꞌil sakꞌulun vaꞌl nunchajeꞌ, in aꞌ nikꞌulin tziꞌ. Utz abꞌil vaꞌl nikꞌulin, aꞌ nikꞌul vaꞌl vetchajonkꞌasuꞌlin.— Texhtuꞌ.
20 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem receber aquele que eu enviar estará também me recebendo; e quem me recebe recebe aquele que me enviou.
21 Uncheeꞌ txumun u Jesuus tu taanxelal aas maꞌtich taltu qꞌu kam tziꞌ. Tal ech tzaꞌ: —Niꞌxhtekꞌval sete aas maꞌl sete soꞌoksanin tiqꞌabꞌ qꞌu txayol.— Texhtuꞌ.
21 Depois de dizer isso, Jesus ficou muito aflito e declarou abertamente aos discípulos:
22 Ech xeꞌt motx isaji tibꞌ qꞌu chusulibꞌ tibꞌilaj utz, nichmotxisotz ikꞌuꞌl. Tan abꞌiste chaj te nichtalaxeꞌ.
22 Então eles olharam uns para os outros, sem saber de quem ele estava falando.
23 Utz chꞌuxhlich kꞌatz u Jesuus u chusulibꞌ vaꞌl tiira bꞌaꞌnich u Jesuus te.
23 Ao lado de Jesus estava sentado um deles, a quem Jesus amava.
24 Ech bꞌanax bꞌen xheenya te tu u Xhim, ayaꞌ u Luꞌ, aas sichꞌoti tu u Jesuus abꞌil nichtaleꞌ.
24 Simão Pedro fez um sinal para ele e disse: — Pergunte de quem o Mestre está falando.
25 Aatz tek u chusulibꞌ tziꞌ, aal chit ijetzꞌoꞌk tibꞌ kꞌatz u Jesuus. Utz jutzuman tabꞌi te ech tzaꞌ: —UnBꞌaal, ¿abꞌil?— Texh te.
25 Então aquele discípulo chegou mais perto de Jesus e perguntou: — Senhor, quem é ele?
26 Tzaqꞌbꞌu u Jesuus ech tzaꞌ: —Ayaꞌ vaꞌl savaqꞌ u kaxhlaan txꞌix te chaael tu chibꞌ.— Texhtuꞌ. Ech ichaat u kaxhlaan txꞌix tu u chibꞌ. Taqꞌ tu u Judas aa Cariote, vikꞌaol u Xhim.
26 — É aquele a quem vou dar um pedaço de pão passado no molho! — respondeu Jesus. Em seguida pegou um pedaço de pão, passou no molho e deu a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Ech ok u txꞌiꞌliꞌinaj tu taanima u Judas aas maꞌtich taqꞌax bꞌiil u kaxhlaan txꞌix te. Utz tal tek u Jesuus te ech tzaꞌ: —Nal koꞌxh aꞌaneꞌ kam vaꞌl saꞌaneꞌ.— Texh te.
27 E assim que Judas recebeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus disse a Judas:
28 Pek yeꞌxhabꞌil koꞌxh maꞌj tu qꞌuꞌl atich vatz meexha, el itxumbꞌal tuul kam tok vaꞌl tala.
28 Nenhum dos que estavam à mesa entendeu por que Jesus disse isso.
29 Tan aatz nichitzꞌan aas kamal siloqꞌeꞌ kam nisav tetz u nimla qꞌii nichtaleꞌ. Oj aꞌ sataqꞌ bꞌoj tetz qꞌu meꞌbꞌaꞌ nichtaleꞌ. Tan axhibꞌi aꞌich kolol puaj u Judas.
29 Como era Judas que tomava conta da bolsa do dinheiro, alguns pensaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse alguma coisa para a festa ou desse alguma ajuda aos pobres.
30 Ech taꞌxh techbꞌu u kaxhlaan txꞌix u Judas tziꞌ, kꞌasuꞌl. Utz tu aqꞌbꞌalich tekuꞌen.
30 Judas recebeu o pão e saiu logo. E era noite.
31 Uncheeꞌ aatz maꞌtich tek ikꞌasuꞌl, tal u Jesuus ech tzaꞌ: —Aatz cheel, oponyu u tiempo aas saok iqꞌii u Kꞌaola vaꞌl bꞌennaj koꞌn aanima. Utz soꞌok iqꞌii u Tioxh tiꞌ majte.
31 Quando Judas saiu, Jesus disse:
32 Tan oj nitok iqꞌii u Tioxh tiꞌ, saoksal iqꞌii tu u Tioxh majte. Utz saꞌtexhiꞌaneꞌ.
32 E, se por meio dele a natureza gloriosa de Deus for revelada, então Deus revelará em si mesmo a natureza divina do Filho do Homem. E Deus fará isso agora mesmo.
33 Unchusulibꞌ tiiꞌin setiꞌ, bꞌiit koꞌxh sunbꞌan texoꞌl. Tan sabꞌenin. Utz sechokꞌin. Loqꞌ saꞌkojveet etopon tu vaꞌl seꞌenkꞌin. Echat chit nival sete kam vaꞌl vetval tu qꞌu qꞌesal uqꞌaybꞌal xoꞌl qꞌu Israeel.
33 Meus filhos, não vou ficar com vocês por muito tempo. Vocês vão me procurar, mas eu digo agora o que já disse aos líderes judeus: vocês não podem ir para onde eu vou.
34 Nunchus vaꞌt u mantaar sete jalel tekuꞌen. Utz ayaꞌ vaꞌl sebꞌan tiiꞌex setibꞌilaj sejununil. Kam echaꞌ munbꞌantu tiiꞌin setiꞌ, echat koꞌxh ebꞌantu tiiꞌex setibꞌilaj sebꞌan majte.
34 Eu lhes dou este novo mandamento: amem uns aos outros. Assim como eu os amei, amem também uns aos outros.
35 Tan untzꞌoj sebꞌan tiiꞌex setibꞌilaj, satootzaji kajay qꞌu aanima aas ex niman vetz.— Texhtuꞌ.
35 Se tiverem amor uns pelos outros, todos saberão que vocês são meus discípulos.
36 Aatz u Xhim vaꞌl Luꞌ, tal tek te ech tzaꞌ: —UnBꞌaal, ¿til seꞌenkꞌaxh?— Texh te.
36 Simão Pedro perguntou a Jesus: — Senhor, para onde é que o senhor vai? Jesus respondeu:
37 Utz tal u Luꞌ te ech tzaꞌ: —UnBꞌaal, ¿kantuꞌ yeꞌk saveet unbꞌen saiꞌ cheel? ¡Tan aal sunqꞌiꞌ kamchil saiꞌ!— Texh te.
37 Pedro tornou a perguntar: — Senhor, por que eu não posso segui-lo agora? Eu estou pronto para morrer pelo senhor!
38 Tzaqꞌbꞌel tu u Jesuus ech tzaꞌ: —¿Saqꞌiꞌ kamchil viꞌ naaleꞌ? Niꞌxhtekꞌval see aas yeꞌsajen toqꞌ u bꞌaal tꞌel tuul, ox pajul maꞌt eesat iibꞌ tuul aas ootzajin.
38 — Está mesmo? — perguntou Jesus. — Pois eu afirmo a você que isto é verdade: antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.