Mateus 26

ikz (IKZ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Hanʉ Yɨɨsu aamarirɨ kʉgamba amangʼana gayo gʉʉsi, akabhʉʉrɨra abhɨɨga bhaazɨ,
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 “Chɨmbu mwɨzɨ, zɨraahɨtɨ sikʉ ibhɨrɨ, tʉrabha ni isigukuru yɨ Ɨpasaka. Urusikʉ ruyo, Umwana wʉ Ʉmʉʉtʉ arahurukibhwa, korereke iitwɨ kʉmʉsarabha.”
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Mmbe, ribhaga riyo, abhakʉrʉ bha abhakuhaani na abhakaruka bha Abhayaahudi bhakiibhiringa munyumba ya kuhaani ʉmʉkʉrʉ, iriina ryazɨ Kayaafa.
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 Muyo, bhakagambana chɨmbu bharaamugwatɨ Yɨɨsu kwa mbisi, korereke bhamwitɨ.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Nawe bhakabhuga, “Tʉtaaza kokora ganʉ ribhaga ryi isigukuru yɨ Ɨpasaka, abhaatʉ bhataaza kokora ɨkɨmpʉgɨ.”
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Neho Yɨɨsu akaja mʉrʉbhɨri rwa Bhɨtaniya, akiikara munyumba ya Simʉʉni wʉnʉ aarɨ ne ebhegenge.
6 — ausente —
7 Hanʉ Yɨɨsu aarɨ kwigari, akaaza ʉmʉkari wʉmwɨ kwewe ani ichupa ɨnzʉmu ya amaguta ganʉ gaarɨ gi iguri ikʉrʉ na garareetya bhwaheene. Ʉmʉkari wuyo akamwitʉrʉrɨra Yɨɨsu kumutwɨ.
7 — ausente —
8 Hanʉ abhɨɨga bhaazɨ bhaarʉʉzɨ gayo, bhakiigatana. Bhakabhuga, “Ndora ʉmʉkari wʉnʉ arasarya amaguta ga riguri ikʉrʉbhu?
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Yaarɨ bhwaheene amaguta ganʉ gangaguriibhwɨ kuzimpirya nzaru bhʉkʉngʼu, na kʉhaabhwa abhahabhɨ!”
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Yɨɨsu akoobhoora ganʉ bhaarɨ bhakwiseega, akabhabhʉʉrɨra, “Ndora mʉranyaacha ʉmʉkari wʉnʉ? Ewe ankʉrɨɨrɨ ringʼana rizʉmu bhʉkʉngʼu.
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Abhahabhɨ mʉnabhʉ sikʉ zʉʉsi, nawe inyɨ nɨtakʉbha hamwɨmwɨ na niimwɨ ibhaga ryʉsi.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Ʉmʉkari wʉnʉ anyiitiriirɨ amaguta, korereke akonze ʉmʉbhɨrɨ gwanɨ ku kubhiikwa kwanɨ.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Nɨrabhabhʉʉrɨra amaheene, hʉhʉʉsi mubhyarʉ hanʉ abhaatʉ bhakʉbha bhararwaza Ɨngʼana Ɨnzʉmu, bharabha bharagamba rɨnʉ ʉmʉkari wʉnʉ aakʉrirɨ, kumuhiita.”
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Mmbe Yuuda Isikariyʉʉti, wʉmwɨ wa abhɨɨga bha Yɨɨsu ikumi na bhabhɨrɨ, akaja kʉbhakʉrʉ bha abhakuhaani,
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 akabhabhuurya, “Mʉrandɨhakɨ nɨraamugwatyɨ Yɨɨsu mʉmabhoko gaanyu?” Akʉmara bhakamʉrɨha zimpirya merongo ɨtatʉ.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Kʉtangɨra ribhaga riyo, Yuuda Isikariyʉʉti akatanga komohya umweya ʉmʉzʉmu gu ukumwichʉra.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Kurusikʉ rwʉ ʉbhʉtangɨ rwi isigukuru yɨ Ɨmɨkaatɨ Gɨnʉ Gɨtarɨ Mitunduuru, abhɨɨga bha Yɨɨsu bhakaja kwawɨ, bhakamubhuurya, “Oreenda tujɨ hayi tokokorere ahagero hʉ ʉkʉrɨɨra Ɨpasaka?”
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Yɨɨsu akabhaha iriina ryʉ ʉmʉʉtʉ omorebhe akabhuga, “Mujɨ mʉrʉbhɨri rwa Yɨrusarɨɨmu kʉmʉʉtʉ wuyo, mʉmʉbhʉʉrɨrɨ, ‘Umwija atutumirɨ na arabhuga, “Ribhaga ryanɨ rɨrɨ haguhɨ. Inyɨ na abhɨɨga bhaanɨ tʉrarya Ɨpasaka munyumba yaazʉ.”’”
18 Ele respondeu:
19 Abhɨɨga bhaazɨ bhakakora gʉʉsi chɨmbu Yɨɨsu aabhatumirɨ, bhakatenga ibhyakurya bhyɨ Ɨpasaka.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Hanʉ ryahikirɨ rigoroobha, Yɨɨsu na abhɨɨga bhaazɨ ikumi na bhabhɨrɨ bhakiikara kurya ibhyakurya.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Hanʉ bhaarɨ bhararya, akabhabhʉʉrɨra, “Nɨrabhabhʉʉrɨra amaheene, wʉmwɨ waanyu aranyiichʉra.”
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Abhɨɨga bhaazɨ bhakarumɨka bhʉkʉngʼu, bhakatanga kumubhuurya wʉmwɨ wʉmwɨ, “Ʉmʉkʉrʉ, nangʉ niinyɨ?”
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Yɨɨsu akagarukirya, “Nɨ‑wʉnʉ akokorya hamwɨmwɨ na niinyɨ mʉbhakuri, newe araanyiichʉrɨ.
23 Jesus respondeu:
24 Maheene Umwana wʉ Ʉmʉʉtʉ araja kukwa, chɨmbu Amaandɨkʉ Amarɨndu gakubhuga igʉrʉ waazɨ. Nawe, horeera kʉmʉʉtʉ wʉnʉ ariichʉrɨ Umwana wʉ Ʉmʉʉtʉ! Yaarɨ hakɨrɨku kwewe atangibhwirwɨ!”
24 Pois o
25 Mmbe, Yuuda wʉnʉ aatɨɨrɨ Yɨɨsu mʉmabhoko ga abhabhisa, wʉʉsi akamubhuurya, “Umwija, nangʉ niinyɨ?”
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Hanʉ bhaarɨ bhararya, Yɨɨsu akagega ʉmʉkaatɨ, akabhʉʉrɨra Mungu, azʉmiryɨ. Akagusunyura, akabhaha abhɨɨga bhaazɨ, akabhuga, “Mogege muryɨ, gʉnʉ negwe ʉmʉbhɨrɨ gwanɨ.”
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Akʉmara, akagega ekekombe chi idivaayi, akabhʉʉrɨra Mungu, azʉmiryɨ, akabhaha arabhuga, “Mogege, munywɨ imwʉsi.
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 Ganʉ nego amasaahɨ gaanɨ gʉ ʉbhʉragɨ, ganʉ gakwitɨka igʉrʉ wa abhaatʉ bhaaru ku kuruushwa ʉbhʉbhɨ.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Nɨrabhabhʉʉrɨra, nɨtakunywa naatu idivaayi kuhika hanʉ nikunywa bhuhya hamwɨmwɨ na niimwɨ mʉbhʉtɨmi bhwa Bhaabha.”
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Akʉmara bhakɨɨmba iryɨmbʉ ryu ukukumya Mungu. Bhakabhʉʉka hayo, bhakaja kʉkɨgʉrʉ chɨ Ɨmɨzɨyituuni.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Mmbe, Yɨɨsu akabhabhʉʉrɨra abhɨɨga bhaazɨ, “Ubhutikʉ bhwa reero, imwɨ bhʉʉsi mʉrangʼosa na kuntiga. Ɨrabhabhu, chɨmbu Mungu aagambirɨ mʉMaandɨkʉ Amarɨndu, ‘Nɨramwita umuriisha, na riribhita rya zɨngʼʉndu zaazɨ rɨranyaragana.’
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Nawe hanʉ nikuryʉka, nɨrabhakangatɨra kuja Gariraaya.”
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Peetero akamʉbhʉʉrɨra, “Nangabha bhʉʉsi bharakutiga, inyɨ nɨtakukutiga zee!”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Yɨɨsu akamʉgarukirya, “Nɨrakʉbhʉʉrɨra amaheene, ubhutikʉ bhwa reero, ekorokoome ɨkɨɨrɨ kʉgamba, ʉrabha ʉnyangirɨ manga katatʉ.”
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Peetero akamʉgarukirya, “Nangabha kukwa, nikwɨ hamwɨmwɨ na naawɨ, nɨtakukwanga zee!” Abhɨɨga abhandɨ bhʉʉsi, bhakabhuga ɨbhuɨbhu.
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Mmbe, Yɨɨsu akaja na abhɨɨga bhaazɨ mubhusitaani yɨnʉ ikubhirikirwa Gɨtisɨmanɨ. Akabhabhʉʉrɨra, “Mwikarɨ hinga hanʉ, nijɨ kʉsabha Mungu.”
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Akagega Peetero hamwɨmwɨ na abhaana bhabhɨrɨ bha Zebhedaayo. Akatanga kurumɨka na kʉnyaaka bhʉkʉngʼu mokoro yaazɨ,
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 akabhabhʉʉrɨra, “Ekoro yaanɨ irumikirɨ bhʉkʉngʼu ekerengo chu ukukwa. Mwikarɨ hanʉ, motengeeze hamwɨmwɨ na niinyɨ.”
38 e disse a eles:
39 Akiisuka embere hasuuhu, akagwa kibhumɨɨrɨ, akasabha Mungu arabhuga, “Bhaabha, arɨɨbhɨ ɨratʉrɨkana, nɨrakʉsabha unduushiryɨ ekekombe chɨ ɨnyaakʉ kɨnʉ! Ɨtarɨ chɨmbu inyɨ nikwenda, nawe gakorwe chɨmbu awɨ ukwenda.”
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Mmbe, Yɨɨsu akagarʉka kʉbhɨɨga bhaazɨ, akabhabhona bhahindiirɨ. Akabhuurya Peetero, “Nangʉ, mʉtamirwɨ kotengeeza hamwɨmwɨ na niinyɨ nʉʉrʉ kwɨ ɨɨsa yɨmwɨ?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Motengeeze na kʉsabha, mʉtaaza kusikɨra mubhitiimotiimo. Ekoro iriisirirya, nawe ʉmʉbhɨrɨ nɨ‑mʉnyʉʉhɨrɨru.”
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Yɨɨsu akabhatiga, akaja iyo rwa kabhɨrɨ, akasabha arabhuga, “Bhaabha, arɨɨbhɨ ɨnyaakʉ yɨnʉ ɨtakʉtʉrɨkana kurwa kwa niinyɨ, gakorwe chɨmbu ukwenda.”
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Mmbe, hanʉ aagarukirɨ kwabhʉ, akabhona kwikɨ bhahindiirɨ, kʉ kʉbha amɨɨsʉ gaabhʉ gaarɨ maritʉ.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Akabhatiga, akaja kʉsabha rwa katatʉ, akagarʉkɨra kʉgamba amangʼana garyagarya.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Akʉmara akagarʉka naatu kwa abhɨɨga bhaazɨ, akabhabhʉʉrɨra, “Nangʉ muhindɨrɨ mwoyeere, rora! Ribhaga rihikirɨ rɨnʉ Umwana wʉ Ʉmʉʉtʉ aragwatwa na kuhirwa mʉmabhoko ga abhakʉri bhʉ ʉbhʉbhɨ.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Mʉbhʉʉkɨ, tujɨ. Rora, wʉnʉ akunyiichʉra arɨ haguhɨ.”
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Hanʉ Yɨɨsu aarɨ akɨɨrɨ aragamba gayo, hayohayo Yuuda, wʉmwɨ wa abhɨɨga bhaazɨ ikumi na bhabhɨrɨ, akaaza hamwɨmwɨ na riribhita ikʉrʉ rya abhaatʉ bha amasabha na amarungu. Riribhita riyo rɨkatumwa na abhakʉrʉ bha abhakuhaani na abhakaruka bha Abhayaahudi.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Yuuda wʉnʉ aamwichurirɨ Yɨɨsu, aarɨ akangatirɨ kʉragɨrɨra abhaatʉ bhayo ichɨrɨkɨnʼyʉ. Akabhabhʉʉrɨra, “Ʉmʉʉtʉ wʉnʉ nɨraahumbatɨ, newe mugwatɨ.”
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Hayohayo Yuuda akaja kwa Yɨɨsu, akamʉbhʉʉrɨra, “Umwija, morembe!” Akʉmara akamuhumbata.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Yɨɨsu akamʉgarukirya, “Mʉsaani waanɨ, kora kɨnʉ kɨkʉrɨɨtirɨ.”
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Neho wʉmwɨ mʉbhanʉ bhaarɨ hamwɨmwɨ na Yɨɨsu, akasohora risabha ryazɨ, akatɨna ʉkʉtwɨ kwa mbʉʉsa wa kuhaani ʉmʉkʉrʉ kutu.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Nawe Yɨɨsu akamʉbhʉʉrɨra, “Garucha risabha ahagero haaho, kʉ kʉbha bhʉʉsi bhanʉ bhakugwata risabha korereke bhiitɨ, bharakwa kwa risabha!
52 Aí Jesus disse:
53 Nangʉ, ʉtɨɨzɨ kʉbha nɨranaja kʉsabha ʉbhʉsakirya kwa Bhaabha, nawe aratʉra kʉntʉmɨra bhamaraika kʉkɨra amaribhita amakʉrʉ ikumi na abhɨrɨ?
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Hanʉ nangakʉrirɨbhu, garahikabhwɨ ganʉ gaandikirwɨ mʉMaandɨkʉ Amarɨndu kʉbha, nɨmbu gakwenderwa kʉhʉrʉka?”
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Neho Yɨɨsu akabhʉʉrɨra riribhita riyo, “Ndora mwizirɨ na amasabha na amarungu kungwata, nkina inyɨ nɨ‑mʉsaakuri? Zisikʉ zʉʉsi naarɨ niriija mwihekaaru, nawe mʉtaangwatirɨ!
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Nawe gʉʉsi gakʉrirwɨ, korereke gahikɨ ganʉ abharʉʉtɨrɨri bhaandikirɨ mʉMaandɨkʉ Amarɨndu.” Mmbe, abhɨɨga bhaazɨ bhʉʉsi bhakaryara, bhakamutiga.
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Mmbe, bhanʉ bhaamugwatirɨ Yɨɨsu, bhakamuhira kwa Kayaafa, kuhaani ʉmʉkʉrʉ. Munyumba yaazɨ, ɨnʉ bhaarɨ bhiibhiringirɨ abhiija bhi imigirʉ ja Musa na abhakaruka bha Abhayaahudi.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Peetero aarɨ aramutuna Yɨɨsu kwa kore, kuhika mukisikʉ chi inyumba ya kuhaani ʉmʉkʉrʉ. Akasikɨra mʉʉsi, akiikara hamwɨmwɨ na abhariibhi korereke arore chɨmbu ikiina cha Yɨɨsu kɨkʉbha.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Abhakʉrʉ bha abhakuhaani ni ichandarʉ chʉsi, bhakamohya obhomenyeekererya bhwʉ ʉrʉrɨmɨ korereke bhabhone ɨnzɨra yu ukwita Yɨɨsu.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 Bhakaaza abhamɨnyɨɨkɨrɨri bhʉ ʉrʉrɨmɨ bhaaru, nawe bhatabhwɨnɨ.
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 Akʉmara bhakaaza abhamɨnyɨɨkɨrɨri bhabhɨrɨ, bhakabhuga, “Ʉmʉʉtʉ wʉnʉ akabhuga, ‘Nɨranaja kwasha rihekaaru rya Mungu na kuryʉmbaka kwa sikʉ isatʉ.’ ”
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Akʉmara kuhaani ʉmʉkʉrʉ akiimɨɨrɨra, akabhuurya Yɨɨsu, “Awɨɨ, ʉtakʉgarukirya ingʼana ryʉryʉsi? Amangʼana ganʉ abhaatʉ bhanʉ bhakʉkʉgamba?”
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Nawe Yɨɨsu akakira kiri.
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Yɨɨsu akamʉgarukirya, “Naawɨ ʉgambirɨ. Nawe nɨrabhabhʉʉrɨra, kʉtangɨra nangʉ, mʉrarora Umwana wʉ Ʉmʉʉtʉ ikɨɨrɨ ʉrʉbhaara rwu ubhuryʉ rwa Mungu wa Amanaga. Na mʉramorora araaza mʉmasaarʉ kurwa mwisaarʉ.”
64 Jesus respondeu:
65 Mmbe, hanʉ kuhaani ʉmʉkʉrʉ iigwirɨ amangʼana gayo, akatarandʉra amiibhoho gaazɨ, akabhuga, “Arɨgirɨ Mungu! Nɨ‑bhamenyeekereryakɨ bhanʉ tukwenda? Mwigwirɨ abheene chɨmbu akorega Mungu!
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 Imwɨ mʉrabhugabhwɨ?”
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Akʉmara, bhakamutwɨra amatɨ mubhushʉ, bhakamotema ibhikundi. Abhandɨ bhakamotema amagʉʉhu,
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 na kʉmʉbhʉʉrɨra, “Awɨ Kiriisitʉ, orootorere, nɨ‑wɨɨwɨ wʉnʉ akʉtɨmirɨ?”
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Mmbe, ribhaga riyoriyo, Peetero aarɨ iikɨɨrɨ igʉtʉ mukisikʉ hayo. Neho omohocha wʉmwɨ wɨ ɨkɨkari akamujaku, akamʉbhʉʉrɨra, “Na naawɨ waarɨ hamwɨmwɨ na Yɨɨsu wa Gariraaya.”
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Peetero akaanga mʉbhʉtangɨ bhwa abhaatʉ bhʉʉsi, akabhuga, “Nɨtɨɨzɨ ganʉ ukubhuga!”
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Hanʉ aarɨ akurwa mukisikʉ, omohocha ʉwʉndɨ wɨ ɨkɨkari akamorora, akabhabhʉʉrɨra bhanʉ bhaareho hayo, “Ʉmʉʉtʉ wʉnʉ aarɨ hamwɨmwɨ na Yɨɨsu wa Nazarɨɨti.”
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Peetero akaanga kwa kwirahɨra, “Nɨtamwɨzɨ ʉmʉʉtʉ wuyo!”
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Ibhaga isuuhu rɨkahɨta, abhaatʉ bhanʉ bhaarɨ bhiimiiriirɨ hayo, bhakabhʉʉrɨra Peetero, “Maheene, awɨ nɨ‑wʉmwɨ wa bhanʉ bharɨ hamwɨmwɨ na Yɨɨsu. Nʉʉrʉ ʉkʉgamba kwazʉ koreerekenʼya kʉbha ʉrarwa Gariraaya!”
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Peetero akatanga kwihiima bhʉkʉngʼu, akiirahɨra, “Nɨtamwɨzɨ ʉmʉʉtʉ wuyo!” Hayohayo, ekorokoome ɨkagamba.
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 Neho Peetero akahiita amangʼana ganʉ Yɨɨsu aamubhuuriirɨ, “Ekorokoome ɨkɨɨrɨ kʉgamba, ʉrabha ʉnyangirɨ manga katatʉ.” Akʉmara, akahʉrʉka igʉtʉ, akatanga kʉrɨra kwi isʉngʉ ihaari.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.