Mateus 23

ikz (IKZ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Mmbe, Yɨɨsu akabhʉʉrɨra riribhita rya abhaatʉ na abhɨɨga bhaazɨ kʉbha,
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 “Abhiija bhi imigirʉ ja Musa na Abhafarisaayo bhanʉ ʉbhʉnaja bhu ukwija abhaatʉ imigirʉ ja Musa.
2 Ele disse:
3 Kʉgayo, mugwatɨ na mokore bhwaheene gʉʉsi ganʉ bhakwija. Nawe mʉtabha mʉratuna amahocha gaabhʉ, kʉ kʉbha ebho bhatakokora ganʉ bhakwija.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Ebho bhahaabhoha imirigʉ imiritʉ na kʉbhagegya abhaatʉ kʉmabhega, nawe abheene bhatakwenda kogorora nʉʉrʉ ichara korereke bhasakiryɨ.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 Na amahocha gaabhʉ gʉʉsi bhahaakora korereke bhiiyeerekenʼye kʉbhaatʉ. Bhahoongera ɨbhɨtɨnɨka bhya amaseero ga amaandɨkʉ gi imigirʉ kwibhoha kʉmabhoko na kubhushʉ bhwabhʉ, Ʉmʉfarisaayo wʉwʉʉsi ahiibhoha ekeseero kokobhoko na kukishʉshʉ cha amaandɨkʉ gi imigirʉ|alt="Mfalisayo yeyote huvaa ngozi katika mkono na paji la uso chenye maandiko ya sheria" src="lb00276c.tif" size="col" loc="MAT 23:5" copy="Louise Bass © The British & Foreign Bible Society, 1994" ref="23:5" na kwongera ripindʉ rya zengebho zaabhʉ za amasabhi zɨbhɨ ndɨɨhu kʉkɨra za abhandɨ.
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 Zisikʉ zɨ ɨnyangi, bhahaasɨɨga kwikara kubhitumbɨ bhye embere bhya abhagini. Na mʉmarwazɨrʉ gaabhʉ, bhahaasɨɨga kwikara hanʉ abhakangati bhiikɨɨrɨ.
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 Naatu, bhahaasɨɨga bhʉkʉngʼu bhakɨɨribhwɨ momoteera kwa bhusuuku, na kubhirikirwa na abhaatʉ, ‘Umwija.’
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 “Nawe imwɨ, mutiisirirya kubhirikirwa ‘Umwija,’ kʉ kʉbha Umwija waanyu nɨ‑wʉmwɨbhu, na niimwɨ bhʉʉsi, nɨ‑bhamwɨmwɨ.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Naatu, mʉtabhɨrɨkɨra ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi mʉʉsɨ yɨnʉ ‘Bhaabha,’ kʉ kʉbha Wuusʉ nɨ‑wʉmwɨbhu, wa mwisaarʉ.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Naatu, mutiisirirya kubhirikirwa ‘Ʉmʉkangati,’ kʉ kʉbha Ʉmʉkangati waanyu nɨ‑wʉmwɨbhu, ewe newe Kiriisitʉ.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 Ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi wʉnʉ akwenda kʉbha ʉmʉkʉrʉ gatɨ waanyu, areenderwa kʉbha omohocha waanyu.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Na wʉwʉʉsi wʉnʉ akwigungya umwene, Mungu aramwicha. Nawe wʉwʉʉsi wʉnʉ akwiyicha, Mungu aramʉgʉnga.
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 “Horeera imwɨ, abhiija bhi imigirʉ ja Musa na Abhafarisaayo, abhabhɨɨhi! Mʉrabharecha abhaatʉ kusikɨra mʉbhʉtɨmi bhwa mwisaarʉ kwa amiija gaanyu. Imwɨ abheene mʉtakusikɨramu, naatu mʉtakubhiisiririrya bhanʉ bhakwenda bhasikɨrɨ.
13 — Ai de vocês,
14 “Horeera imwɨ, abhiija bhi imigirʉ ja Musa na Abhafarisaayo, abhabhɨɨhi! Mʉrasabha amasabhi marɨɨhu bhʉkʉngʼu korereke mwiyeerekenʼye kwa abhaatʉ, nawe ɨnʉ mʉraruusha abhakwirwa ebhegero bhyabhʉ. Mmbe, momenye kʉbha urusikʉ rwɨ ɨtɨnɨrʉ, maheene mʉrahaabhwa ɨtɨnɨrʉ kʉrʉ bhʉkʉngʼu.]
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 “Horeera imwɨ, abhiija bhi imigirʉ ja Musa na Abhafarisaayo, abhabhɨɨhi! Muriiruguura mucharʉ kigima nɨ ɨnyanza, korereke mokorokombe ʉmʉʉtʉ wʉnʉ atarɨ Ʉmʉyaahudi kʉbha ʉmʉhɨmba wɨ ɨnyangi yaanyu. Nawe hanʉ mʉkʉmara komobhona, mʉramokora kʉbha ʉmʉʉtʉ wʉnʉ akwenderwa omorero gwa nyaari manga kabhɨrɨ kʉkɨra imwɨ!
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 “Horeera imwɨ, abhakangati abhahʉku! Muriija abhaatʉ, ‘Arɨɨbhɨ ʉmʉʉtʉ ariirahɨra igʉrʉ wa rihekaaru rya Mungu, ukwirahɨra kwazɨ kʉtarɨ kegero. Nawe arɨɨbhɨ ariirahɨra igʉrʉ wɨ ɨzahaabhu yɨnʉ ihurukiibhwɨ mwihekaaru, ibhʉhirɨ nu ubhwirahiri bhwazɨ.’
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 Bhageege imwɨ, na bhahʉku! Kɨgʉrʉkɨ kinu ubhwera ʉbhʉkʉrʉ kʉkɨra ɨkɨndɨ, nɨ‑zahaabhu yɨnʉ ihurukiibhwɨ mwihekaaru, kisha ni‑rihekaaru rɨnʉ rekokora ɨzahaabhu kʉbha ndɨndu?
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 Naatu muriija, ‘Arɨɨbhɨ ʉmʉʉtʉ ariirahɨrɨ igʉrʉ wa ahagero hu ukuhurukirya ikimweso mwihekaaru, ukwirahɨra kwazɨ kʉtarɨ kegero. Nawe ariirahɨrɨ igʉrʉ wi ibhimweso bhɨnʉ bhɨrɨ ahagero hu ukuhurukirya ikimweso, abhʉhirwɨ nu ubhwirahiri bhwazɨ.’
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 Abhahʉku imwɨ! Kɨgʉrʉkɨ kinu ubhwera ʉbhʉkʉrʉ kʉkɨra ɨkɨndɨ, ni ikimweso kisha ahagero hu ukuhurukirya ikimweso hanʉ hakokora ikimweso kʉbha kɨrɨndu?
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 Mmbe, wʉnʉ akwirahɨra igʉrʉ wa ahagero hu ukuhurukirya ikimweso, ariirahɨra ni‑gʉrʉ wi ibhimweso bhɨnʉ bhɨrɨ ahagero hu ukuhurukirya ikimweso.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Na wʉnʉ akwirahɨra igʉrʉ wa rihekaaru, ariirahɨra igʉrʉ wa rihekaaru na wʉnʉ akwikaramu.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Naatu, arɨɨbhɨ ʉmʉʉtʉ ariirahɨra igʉrʉ wa risaarʉ, ariirahɨra igʉrʉ wi ikitumbɨ chɨ ɨkɨtɨmi cha Mungu nu umwene wʉnʉ akwikaraku.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 “Horeera imwɨ, abhiija bhi imigirʉ ja Musa na Abhafarisaayo, abhabhɨɨhi! Mʉragwata imigirʉ ju ukuhurucha yɨmwɨ yi ikumi nʉʉrʉ kwe ebhegero bhyu ubhwera ubhusuuhu bhʉkʉngʼu, ncha zendetere za amareke, ibhizaari na jira. Nawe, mʉratiga amangʼana amakʉrʉ gu ubhwera kumigirʉ ja Musa. Mʉratiga eheene, ɨbhɨgʉngi, na kʉbha umwisirirya kwa Mungu na kʉbhaatʉ abhandɨ. Nawe moreenderwa kʉgakora gʉʉsi amakʉrʉ na amasuuhu hamwɨmwɨ.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 Imwɨ nɨ‑bhakangati abhahʉku, kʉ kʉbha mʉrasuuza ɨsʉna, nawe mʉramɨra ɨngamiya!
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 “Horeera imwɨ, abhiija bhi imigirʉ ja Musa na Abhafarisaayo, abhabhɨɨhi! Muriikorya kʉbha, nɨ‑bhaatʉ bhazʉmu mʉbhʉtangɨ bhwa Mungu. Morooja igʉtʉ we ekekombe nɨ ɨsahaani, nawe mʉratiga kwoja mʉʉsi, ɨnʉ hiizwirɨ ebhegero bhɨnʉ mubhwɨnɨ kwa kwibha na kʉtama kʉbha ne ekerengo.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Imwɨ Abhafarisaayo abhahʉku! Mutigɨ hinga ʉbhʉbhɨ bhʉnʉ bhʉrɨ mʉʉsi waanyu, chɨmbu ukwoja hinga mʉʉsi we ekekombe. Amahocha gaanyu gʉʉsi garabha mazʉmu, chɨmbu ekekombe kɨrabha chɨrʉ igʉtʉ kɨrɨɨbhɨ kɨzʉmiibhwɨ mʉʉsi.
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 “Horeera imwɨ, abhiija bhi imigirʉ ja Musa na Abhafarisaayo, abhabhɨɨhi! Mwangɨ zimbihɨra zɨnʉ zɨhakirwɨ iswakara. Kwi igʉtʉ zɨrarorekana nzʉmu, nawe mʉʉsi ziizwirɨ amaguha ga abhaku nu ubhubhuruuru bhwa zeteemwa zʉʉsi.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Ɨbhuɨbhu na niimwɨ, kwi igʉtʉ mʉrarorekana kʉbhaatʉ kʉbha bhe eheene mʉbhʉtangɨ bhwa Mungu, nawe mumyʉyʉ janyu mwizwirɨ engʼeera na amabhɨ.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 “Horeera imwɨ, abhiija bhi imigirʉ ja Musa na Abhafarisaayo, abhabhɨɨhi! Mʉrʉʉmbaka zimbihɨra za abharʉʉtɨrɨri na kotonera bhwaheene zimbihɨra za abhaatʉ abhandɨ bhanʉ bhaarɨ bhe eheene mʉbhʉtangɨ bhwa Mungu.
29 — Ai de vocês,
30 Neho mʉrabhuga, ‘Itwɨ twangabhɨɨrɨho ribhaga rɨnʉ bhasʉʉkʉrʉ bhɨɨtʉ bhaarɨ bhahʉru, tʉtaarɨ twagwatana nabhʉ kwita abharʉʉtɨrɨri bha Mungu.’
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Kʉ kʉgambabhu, mʉramenyeekererya kʉbha na niimwɨ, nɨ‑bhaana bha bhasʉʉkʉrʉ bhaanyu bhanʉ bhiitirɨ abharʉʉtɨrɨri bha Mungu.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 Mmbe, mukunaanʼyɨ ʉbhʉbhɨ bhʉnʉ bhasʉʉkʉrʉ waanyu bhaatangirɨ!
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 Imwɨ urwibhʉrʉ rwe enzoka! Mʉratʉrabhwɨ kwibheza ɨtɨnɨrʉ ya Mungu yo okorekerwa momorero gwa nyaari?
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 “Igʉrʉ wa riyo, rora, nɨratʉma kwa niimwɨ abharʉʉtɨrɨri bha Mungu, abhaatʉ bha abhamɨnyi bha Amaandɨkʉ Amarɨndu, na abhiija bhi imigirʉ ja Mungu. Nawe obhorebhe bhaabhʉ, mʉrabhiita na kʉbhabhamba kʉmʉsarabha. Abhandɨ mʉrabhatema ɨmɨzariti mʉmarwazɨrʉ gaanyu, na abhandɨ mʉrabhatuna hʉhʉʉsi harya mʉzɨmbɨri na kʉbhanyaacha.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Kʉgayo, Mungu arabhatɨnɨra imwɨ kʉ kʉbha yu ukwita bhe eheene bhʉʉsi. Mʉkakorabhu, kwɨma hanʉ Kaɨni iitirɨ Abhɨɨri wʉnʉ ataarɨ nʉ ʉbhʉbhɨ bhwʉbhwʉsi, kuhika kwitwa kwa Zaakariya, umwana wa Bharakiya, wʉnʉ iitirwɨ mwihekaaru gatɨ wa Ahagero Aharɨndu na hu ukuhurukirya ikimweso.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Nɨrabhabhʉʉrɨra amaheene, Mungu aratɨnɨra abhaatʉ bhu urwibhʉrʉ rʉnʉ kwa amabhɨ gayo gʉʉsi.”
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 Neho Yɨɨsu akabhuga, “Awɨ Yɨrusarɨɨmu, Yɨrusarɨɨmu! Uriita abharʉʉtɨrɨri na kʉbhatema amabhwɨ bhanʉ bhaatumirwɨ kwa niimwɨ. Niigʉmbirɨ manga kaaru kʉbhakumɨnga hamwɨmwɨ abhaana bhaazʉ, chɨmbu engoko ɨhaakumɨnga ibhizuri bhyayo mʉmapapa, nawe mʉtɨɨndirɨ!
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Rora, Mungu aratiga umujɨ gwanyu itongo.
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Inyɨ nɨrabhabhʉʉrɨra, mʉtakondora kwikɨ kuhika ribhaga rɨnʉ mʉraabhugɨ, ‘Anʉ ʉrʉbhangʉ wʉnʉ akuuza kuriina ryʉ Ʉmʉkʉrʉ Mungu!’ ”
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.