Mateus 19

ikz (IKZ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Hanʉ Yɨɨsu aamarirɨ kʉgamba amangʼana gayo, akabhʉʉka Gariraaya, akahɨta rusizʉ, mucharʉ kɨnʉ kiri imwambʉkʉ wɨ ɨkɨtaarʉ cha Yorodaani kuja mucharʉ cha Yudeya.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Abhaatʉ bhaaru bhakabha bharamutuna iyo, nawe akahorya abharwɨrɨ bhanʉ bhaarɨ gatɨ waabhʉ.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Neho Abhafarisaayo obhorebhe bhakaaza kwa Yɨɨsu korereke bhamogeme. Bhakabhuurya, “Awɨɨ, nɨ‑bhwaheene umusubhɨ kʉtaana na mʉkaazɨ igʉrʉ wa ryʉryʉsi rirya?”
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Yɨɨsu akabhagarukirya, “Imwɨ mʉkɨɨrɨ kosoma mʉMaandɨkʉ Amarɨndu kʉbha kwɨma ubhubhumbi ‘Mungu akabhʉmba umusubhɨ nʉ ʉmʉkari’?
4 Jesus respondeu:
5 Akabhuga, ‘Igʉrʉ wa gayo, umusubhɨ aratiga wiisɨ na unina, aragwatana na mʉkaazɨ. Bhabhɨrɨ bhayo bharabha mʉbhɨrɨ gʉmwɨ.’
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Na bhatakʉbha bhabhɨrɨ kwikɨ, nawe nɨ‑mʉbhɨrɨ gʉmwɨ. Mmbe, kɨnʉ kɨgwataniibhwɨ na Mungu, mʉʉtʉ atakɨtaanʼya.”
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Nawe, Abhafarisaayo bhakamubhuurya, “Arɨɨbhɨ ganʉ nɨ‑maheene, nɨkɨ Musa akaraganʼya umusubhɨ amohe ʉmʉkari waazɨ ɨnyarʉbha yʉ ʉkʉtaana na komoheebha?”
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Yɨɨsu akabhagarukirya, “Musa akabhiisirirya moheebhe abhakari bhaanyu, kʉ kʉbha yʉ ʉbhʉkʉngʼu bhwi imyʉyʉ janyu, nawe kwɨma ʉbhʉtangɨ bhwu ubhubhumbi, bhʉtaarɨ ubhwɨndi bhwa Mungu.
8 Jesus respondeu:
9 Nɨrabhabhʉʉrɨra, ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi wʉnʉ araatigɨ mʉkaazɨ, ɨtarɨ igʉrʉ wu ubhusiihya, na kukwɨra ʉmʉkari ʉwʉndɨ, wuyo arasebheeta. Nu umusubhɨ wʉnʉ akukwera ʉmʉkari wʉnʉ atigirwɨ, wʉʉsi arasebheeta.”
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Neho abhɨɨga bhaazɨ bhakamʉbhʉʉrɨra, “Arɨɨbhɨ nɨmbu kumusubhɨ nʉ ʉmʉkari, nɨ‑hakɨrɨku ʉmʉʉtʉ atakwɨra!”
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Yɨɨsu akabhagarukirya, “Ɨtarɨ bhʉʉsi bharatʉra kʉrɨsʉngʼaana ringʼana rɨnʉ, nawe bhanʉ Mungu abhanagiryɨ kʉtama kukwɨra.
11 Jesus respondeu:
12 Nɨrabhugabhu, kʉ kʉbha bhareho abhandɨ bhanʉ bhatakukwɨra kʉ kʉbha bhakiibhurwa bhazigaru. Abhandɨ bhatakukwɨra kʉ kʉbha abhaatʉ bhabhasʉrʉʉrirɨ korereke bhatabha bhariibhʉra. Na bhareho na abhandɨ bhanʉ bhatakukwɨra kʉ kʉbha yʉ ʉbhʉtɨmi bhwa mwisaarʉ. Ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi wʉnʉ akʉtʉra kʉsʉngʼaana ringʼana riyo, arɨsʉngʼaanɨ.”
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Mmbe, abhiibhuri obhorebhe bhakareeta abhaana abhasuuhu kwa Yɨɨsu korereke abhahakɨ kʉbhatʉʉrɨra amabhoko na kʉbhasabhɨra. Nawe abhɨɨga bhaazɨ bhakabhahaarɨra.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Neho Yɨɨsu akabhabhʉʉrɨra, “Mutigɨ abhaana abhasuuhu bhaazɨ kwa niinyɨ! Mʉtabharecha, kʉ kʉbha ʉbhʉtɨmi bhwa mwisaarʉ nɨ‑bhwa abhaatʉ bhanʉ bhaangɨ ncha abhaana.”
14 Aí ele disse:
15 Yɨɨsu akahaka abhaana bhayo, akʉmara akabhʉʉka ahagero hayo.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Akʉmara ʉmʉʉtʉ wʉmwɨ akaaza kwa Yɨɨsu, akamubhuurya, “Umwija, nekore ingʼanakɨ rizʉmu korereke nebhone ʉbhʉhʉru bhwa kemerano?”
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Yɨɨsu akamʉgarukirya, “Kwakɨ ʉrambuurya inyɨ igʉrʉ wa ringʼana rizʉmu? Rora, Mungu umwene newe ʉmʉzʉmu! Nawe arɨɨbhɨ oreenda kusikɨra kʉbhʉhʉru bhwa kemerano, ugwatɨ imigirʉ ja Mungu.”
17 Jesus respondeu:
18 Umumura wuyo akamubhuurya, “Migirʉkɨ?”
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 ʉsʉʉkɨ wuusʉ na onyoko, ʉmʉsɨɨgɨ nyarʉbhɨri waazʉ chɨmbu wisɨɨgirɨ aumwene.”
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Umumura wuyo akabhuga, “Imigirʉ jʉsi giyo nigigwatirɨ. Nekorekɨ ɨkɨndɨ kɨnʉ kisuuhirɨ?”
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Yɨɨsu akamʉbhʉʉrɨra, “Arɨɨbhɨ oreenda kʉbha ʉmʉʉtʉ wʉnʉ ataana isoro, nuujɨ uguryɨ ebhegero bhyʉsi bhɨnʉ ʉnabhyʉ, zimpirya ziyo ʉbhahɨ abhahabhɨ, na ʉrabha ni ikibhumbɨkʉ kwa Mungu. Akʉmara uuzɨ untunɨ.”
21 Jesus respondeu:
22 Hanʉ umumura wuyo iigwirɨ gayo, akaja arumikirɨ bhʉkʉngʼu, kʉ kʉbha aarɨ ne ebhegero bhyaru.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Neho Yɨɨsu akabhabhʉʉrɨra abhɨɨga bhaazɨ akabhuga, “Nɨrabhabhʉʉrɨra amaheene, ɨrabha kʉkʉngʼu kumuniibhi kusikɨra mʉbhʉtɨmi bhwa mwisaarʉ.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Nɨrabhabhʉʉrɨra naatu, nɨ‑kʉnyʉʉhu ɨngamiya kʉhɨta mwibhanga ryi isindanʉ, kʉkɨra umuniibhi kusikɨra mʉbhʉtɨmi bhwa Mungu.”
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Hanʉ abhɨɨga bhaazɨ bhiigwirɨ ɨbhu, bhakarʉgʉʉra bhʉkʉngʼu, bhakamubhuurya, “Nangʉ, nɨ‑wɨɨwɨ wʉnʉ akʉtʉra kʉsabhurwa?”
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Yɨɨsu akabhamogorera, akabhabhʉʉrɨra, “Kʉbhaatʉ gatakʉtʉrɨkana, nawe kwa Mungu gʉʉsi garatʉrɨkana.”
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Peetero akamʉbhʉʉrɨra, “Rora, itwɨ tutigirɨ ebhegero bhyʉsi, tukutunirɨ! Mmbe, na niitwɨ tʉrabhonakɨ?”
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Yɨɨsu akabhagarukirya, “Nɨrabhabhʉʉrɨra amaheene, Umwana wʉ Ʉmʉʉtʉ arabha ikɨɨrɨ nchʉ ʉmʉtɨmi kukitumbɨ chazɨ, mʉʉsɨ iihya. Mmbe, ribhaga riyo na niimwɨ bhanʉ muntunirɨ, muriikara kubhitumbɨ bhyɨ ɨkɨtɨmi ikumi na bhɨbhɨrɨ, ɨnʉ mʉratɨnɨra ɨbhɨgambʉ ikumi na bhɨbhɨrɨ bhya Iziraɨri.
28 Jesus respondeu:
29 Mmbe, ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi wʉnʉ atigirɨ inyumba, umwabhʉ, umusubhaati, wiisɨ, unina, abhaana hamwɨ ɨmɨgʉndʉ igʉrʉ waanɨ, arasʉngʼaana bhyʉsi kubhwaru bhʉkʉngʼu. Hamwɨmwɨ na gayo, arabhona ʉbhʉhʉru bhwa kemerano.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Nawe, abhaatʉ bhaaru bhanʉ bhakusuukwa ribhaga rɨnʉ, bhatakusuukwa ribhaga rɨnʉ rikuuza. Na bhanʉ bhatakusuukwa ribhaga rɨnʉ, bharasuukwa ribhaga rɨnʉ rikuuza.”
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.