Lucas 20
ikz (IKZ) vs NVI
1 Rusikʉ rʉmwɨ Yɨɨsu aarɨ mwihekaaru ariija abhaatʉ igʉrʉ wɨ Ɨngʼana Ɨnzʉmu ya Mungu. Neho abhakʉrʉ bha abhakuhaani, abhiija bhi imigirʉ, na abhakaruka bha Abhayaahudi bhakamwizɨra,
1 Certo dia, quando Jesus estava ensinando o povo no templo e pregando as boas novas, chegaram-se a ele os chefes dos sacerdotes, juntamente com os mestres da lei e os líderes religiosos,
2 bhakamubhuurya, “Ganʉ okokora, ʉrakora kwa bhʉnajakɨ? Nɨ‑wɨɨwɨ akʉhɨɨrɨ ʉbhʉnaja bhʉnʉ?”
2 e lhe perguntaram: "Com que autoridade estás fazendo estas coisas? Quem te deu esta autoridade? "
3 Akabhabhʉʉrɨra, “Na niinyɨ nɨrabhabhuurya ringʼana rɨmwɨ. Mʉmbʉʉrɨrɨ,
3 Ele respondeu: "Eu também lhes farei uma pergunta: Digam-me:
4 ʉbhʉnaja bhwa Yoohana bhwʉ ʉkʉbhatiiza bhʉkarwa kwa Mungu kisha kʉbhaatʉ?”
4 O batismo de João era do céu, ou dos homens? "
5 Bhakiibhuurya abheene kobheene bharabhuga, “Tʉraabhugɨ, ‘Bhʉkarwa mwisaarʉ,’ aratubhuurya, ‘Ndora mʉtamwisiriiryɨ?’
5 Eles discutiam entre si, dizendo: "Se dissermos: ‘do céu’, ele perguntará: ‘Então por que vocês não creram nele? ’
6 Na tʉraabhugɨ, ‘Bhʉkarwa kʉbhaatʉ,’ abhaatʉ bhʉʉsi bharatotema amabhwɨ, kʉ kʉbha bhʉʉsi bhariisirirya kʉbha Yoohana aarɨ ʉmʉrʉʉtɨrɨri.”
6 Mas se dissermos: ‘dos homens’, todo o povo nos apedrejará, porque convencidos estão de que João era um profeta".
7 Akʉmara, bhakamʉgarukirya, “Tʉtɨɨzɨ ʉbhʉnaja bhwazɨ bhʉkarwa hayi.”
7 Assim, responderam: "Não sabemos de onde era".
8 Yɨɨsu akabhabhʉʉrɨra, “Na niinyɨ nɨtakʉbhabhʉʉrɨra nɨrakora amangʼana ganʉ kwa bhʉnajakɨ.”
8 Disse então Jesus: "Tampouco lhes direi com que autoridade estou fazendo estas coisas".
9 Yɨɨsu akangʼeha kʉbhʉʉrɨra abhaatʉ ekerenjo. Akabhuga, “Kwarɨ nʉ ʉmʉʉtʉ wʉmwɨ, wʉnʉ aahambirɨ ɨmɨzabhiibhu mʉmʉgʉndʉ gwazɨ, akakʉʉdishirya abharimi. Ewe akaja icharʉ ɨkɨndɨ, akamara iyo sikʉ nzaru.
9 Então Jesus passou a contar ao povo esta parábola: "Certo homem plantou uma vinha, arrendou-a a alguns lavradores e ausentou-se por longo tempo.
10 Na hanʉ zisikʉ zo okogesa zaahikirɨ, akatʉma mbʉʉsa waazɨ kʉbharimi bhayo, korereke bhamohe ribhaara ryazɨ ryi ibhyakurya, agarʉkɨ naryʉ kʉmʉkʉrʉ waazɨ. Nawe, hanʉ mbʉʉsa aahikirɨ, abharimi bhayo bhakamotema na bhakamoheebha mabhoko bhʉʉha.
10 Na época da colheita, ele enviou um servo aos lavradores, para que lhe entregassem parte do fruto da vinha. Mas os lavradores o espancaram e o mandaram embora de mãos vazias.
11 “Wʉ ʉmʉgʉndʉ, akatʉma mbʉʉsa ʉwʉndɨ. Nawe wʉʉsi bhakamotema na komokora kɨbhɨ bhʉkʉngʼu, akʉmara bhakamoheebha mabhoko bhʉʉha.
11 Ele mandou outro servo, mas a esse também espancaram e o trataram de maneira humilhante, mandando-o embora de mãos vazias.
12 Akatʉma mbʉʉsa wa katatʉ. Wuyo wʉʉsi bhakamʉnyahaara, bhakamoheebha.
12 Enviou ainda um terceiro, e eles o feriram e o expulsaram da vinha.
13 “Ɨtɨnɨrʉ, wʉ ʉmʉgʉndʉ akabhuga, ‘Nangʉ, nekorebhwɨ? Orogendo rʉnʉ, nɨratʉma umwana waanɨ ʉmʉsɨɨgwa, hamwɨ ewe bharamʉsʉʉka.’
13 "Então o proprietário da vinha disse: ‘Que farei? Mandarei meu filho amado; quem sabe o respeitarão’.
14 “Nawe, hanʉ abharimi bharya bhaamʉrʉʉzɨ, bhakarwaza abheene kobheene bharabhuga, ‘Wʉnʉ newe ʉmʉgabhi wʉ ʉmʉgʉndʉ gʉnʉ. Tumwitɨ, korereke ɨgabhʉ yaazɨ ɨbhɨ iyɨɨtʉ.’
14 "Mas quando os lavradores o viram, combinaram entre si dizendo: ‘Este é o herdeiro. Vamos matá-lo, e a herança será nossa’.
15 Bhakamuhurucha igʉtʉ wʉ ʉmʉgʉndʉ, bhakamwita.”
15 Assim, lançaram-no fora da vinha e o mataram. "O que lhes fará então o dono da vinha?
16 Araaza na kubhiita abharimi bhayo, na kʉbhaha abharimi abhandɨ ʉmʉgʉndʉ guyo!”
16 Virá, matará aqueles lavradores e dará a vinha a outros". Quando o povo ouviu isso, disse: "Que isso nunca aconteça! "
17 Yɨɨsu akabhakandikija amɨɨsʉ, akabhabhuurya, “Nangʉ! Amaandɨkʉ ganʉ gana nzobhoorokɨ?
17 Jesus olhou fixamente para eles e perguntou: "Então, qual é o significado do que está escrito? ‘A pedra que os construtores rejeitaram tornou-se a pedra angular’.
18 Ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi wʉnʉ akʉbha agwiriirɨ riibhwɨ riyo, arabhunɨkabhunɨka. Na wʉwʉʉsi wʉnʉ riibhwɨ riyo rɨraamugwɨrɨ, rɨramusha bhoseeseka.”
18 Todo o que cair sobre esta pedra será despedaçado, e aquele sobre quem ela cair será reduzido a pó".
19 Abhiija bhi imigirʉ bhayo na abhakʉrʉ bha abhakuhaani, bhakamenya kʉbha, ekerenjo kiyo nebho kɨkʉgambɨra. Bhakeenda kumugwata hayohayo, nawe bhakʉʉbhaha riribhita rya abhaatʉ.
19 Os mestres da lei e os chefes dos sacerdotes procuravam uma forma de prendê-lo imediatamente, pois perceberam que era contra eles que ele havia contado essa parábola. Todavia tinham medo do povo.
20 Kʉgayo, abhakʉrʉ bha Abhayaahudi, bhakabha bharabhuuririrya Yɨɨsu. Bhakatʉma abhaatʉ bhanʉ bhiikʉriryɨ nɨ‑bha amaheene korereke bhagwatyɨ Yɨɨsu kʉmangʼana ganʉ akʉgamba, na kumuhira kumwanangwa wi Ikiruumi.
20 Pondo-se a vigiá-lo, eles mandaram espiões, que se fingiam justos, para apanhar Jesus em alguma coisa que ele dissesse, de forma que o pudessem entregar ao poder e à autoridade do governador.
21 Nangʉ, abhaatʉ bhayo bhakamubhuurya, “Umwija, tʉmɨnyirɨ ʉragamba na kutwija amaragɨrɨra ga amaheene. Ʉtakʉdɨɨrɨɨra ʉbhʉnaja bhwʉ ʉmʉʉtʉ, nawe uriija kwa bhʉʉsi, ɨnzɨra ya Mungu ku kutuna eheene.
21 Assim, os espiões lhe perguntaram: "Mestre, sabemos que falas e ensinas o que é correto, e que não mostras parcialidade, mas ensinas o caminho de Deus conforme a verdade.
22 Kʉrɨngʼaana ni imigirʉ ja Musa, toreenderwa kʉrɨha rigʉʉti kwa Kaisaari, kisha zɨyi?”
22 É certo pagar imposto a César ou não? "
23 Nawe Yɨɨsu akamenya omotego gwabhʉ, akabhabhʉʉrɨra,
23 Ele percebeu a astúcia deles e lhes disse:
24 “Monyeereche rizenzere. Ipicha yɨnʉ ni iriina rɨnʉ, ni‑bhya wɨɨwɨ?”
24 "Mostrem-me um denário. De quem é a imagem e a inscrição que há nele? "
25 Yɨɨsu akabhabhʉʉrɨra, “Nangʉ, bhya Kaisaari, mohe Kaisaari, na bhya Mungu, mohe Mungu.”
25 "De César", responderam eles. Ele lhes disse: "Portanto, dêem a César o que é de César, e a Deus o que é de Deus".
26 Rigarukirya riyo, rɨkabharuguurya bhʉkʉngʼu, rɨkagirya bhakirɨ. Bhakatamwa kʉmʉhaatya kʉmangʼana ganʉ aagambirɨ mʉbhʉtangɨ bhwa abhaatʉ.
26 E não conseguiram apanhá-lo em nenhuma palavra diante do povo. E, admirados com a sua resposta, ficaram em silêncio.
27 Akʉmara Abhasadukaayo bhanʉ bhahaabhuga abhaku bhatakuryʉka, bhakaaza kwa Yɨɨsu. Bhakabhuga,
27 Alguns dos saduceus, que dizem que não há ressurreição, aproximaram-se de Jesus com a seguinte questão:
28 “Umwija, mumigirʉ Musa akatwandɨkɨra kʉbha, arɨɨbhɨ ʉmʉʉtʉ akuurɨ, na atigirɨ ʉmʉkari waazɨ ataana umwana, umuhiiri waazɨ agabhɨ umukwirwa wuyo, amwibhʉrɨrɨ abhaana umwabhʉ wʉnʉ akuurɨ.
28 "Mestre", disseram eles, "Moisés nos deixou escrito que, se o irmão de um homem morrer e deixar mulher sem filhos, este deverá casar-se com a viúva e ter filhos para seu irmão.
29 Mmbe, bhaareho abhahiiri muhungatɨ bhanʉ bhiibhwirwɨ ɨnda yɨmwɨ. Umwana we embere akakwɨra ʉmʉkari, akakwa aarɨ akɨɨrɨ kwibhʉra mwana.
29 Havia sete irmãos. O primeiro casou-se e morreu sem deixar filhos.
30 Umunyi waazɨ wa kabhɨrɨ, [akagabha umukwirwa wuyo, akʉmara akakwa, atamwibhwiryɨ umwana].
30 O segundo
31 Wa katatʉ wʉʉsi akamʉgabha, akakwa. Ɨkabhabhu kwa bhʉʉsi muhungatɨ, bhakakwɨra ʉmʉkari wuyo, bhakakwa bhakɨɨrɨ kumwibhurya abhaana.
31 e o terceiro e depois também os outros casaram-se com ela; e morreram os sete sucessivamente, sem deixar filhos.
32 Ɨtɨnɨrʉ, ʉmʉkari wuyo wʉʉsi akakwa.
32 Finalmente morreu também a mulher.
33 Mmbe tʉbhʉʉrɨrɨ, urusikʉ rʉnʉ rʉkʉgambwa kʉbha abhaatʉ bhʉʉsi bhararyʉka, umukwirwa wuyo arabha mʉka wɨɨwɨ? Muhungatɨ bhayo bhʉʉsi bhaarɨ bhamukwɨrirɨ!”
33 Na ressurreição, de quem ela será esposa, visto que os sete foram casados com ela? "
34 Yɨɨsu akabhabhʉʉrɨra, “Abhaatʉ bha ribhaga rɨnʉ bharakwɨra na kukwɨrwa.
34 Jesus respondeu: "Os filhos desta era casam-se e são dados em casamento,
35 Nawe, bhanʉ Mungu arʉʉzɨ bhareenderwa kuryukurwa mʉbhaku na kwikara kʉʉsɨ iihya, bhayo bhatakukwɨra naabha kukwɨrwa.
35 mas os que forem considerados dignos de tomar parte na era que há de vir e na ressurreição dos mortos não se casarão nem serão dados em casamento,
36 Na bhatakʉtʉra kukwa naatu, kʉ kʉbha bharabha chɨmbu bhamaraika. Bharabha abhaana bha Mungu, kʉ kʉbha bharyukwirwɨ mʉbhaku.
36 e não podem mais morrer, pois são como os anjos. São filhos de Deus, visto que são filhos da ressurreição.
37 “Nʉʉrʉ Musa akahiitya abhaatʉ kʉbha abhaku bhararyʉka mʉmaandɨkʉ ganʉ aandikirɨ igʉrʉ wi ikitutuuna kɨnʉ chakirɨ omorero, akabhuga kʉbha Ʉmʉkʉrʉ Mungu ‘Newe Mungu wa Abhurahaamu, Iisaka na Yaakobho.’
37 E que os mortos ressuscitam, já Moisés mostrou, no relato da sarça, quando ao Senhor ele chama ‘Deus de Abraão, Deus de Isaque e Deus de Jacó’.
38 Kʉgayo, nʉʉrʉ bhatatʉ bhayo bhaarɨ bhakuurɨ sikʉ nzaru, Mungu akabhuga ebho nɨ‑bhahʉru kwewe! Abhaku na abhahʉru, bhʉʉsi nɨ‑bhahʉru mʉmɨɨsʉ gaazɨ.”
38 Ele não é Deus de mortos, mas de vivos, pois para ele todos vivem".
39 Abhiija abhandɨ bhi imigirʉ bhakabhuga, “Umwija, ʉgambirɨ bhwaheene!”
39 Alguns dos mestres da lei disseram: "Respondeste bem, Mestre! "
40 Kwɨma ribhaga riyo, bhakʉʉbhaha kubhuurya Yɨɨsu amabhuurya agandɨ.
40 E ninguém mais ousava fazer-lhe perguntas.
41 Nawe, Yɨɨsu akabhabhuurya abhiija bhayo, “Kwakɨ abhaatʉ bhahaabhuga, Kiriisitʉ ni‑mwana wʉ ʉmʉtɨmi Daudi?
41 Então Jesus lhes perguntou: "Como dizem que o Cristo é Filho de Davi?
42 Daudi umwene, mʉkɨtabhʉ cha Zabhuri, akabhuga,
42 "O próprio Davi afirma no Livro dos Salmos: ‘O Senhor disse ao meu Senhor: "Senta-te à minha direita
43 kuhika hanʉ nɨkʉtʉʉra abhabhisa bhaazʉ iyaasɨ wa amagʉrʉ gaazʉ.” ’
43 até que eu ponha os teus inimigos como estrado para os teus pés" ’.
44 Arɨɨbhɨ Daudi arabhɨrɨkɨra Kiriisitʉ, ‘Ʉmʉkʉrʉ,’ nangʉ Kiriisitʉ aratʉrabhwɨ kʉbha umwana waazɨ naatu?”
44 Portanto Davi o chama ‘Senhor’. Então, como é que ele pode ser seu filho? "
45 Hanʉ abhaatʉ bha riribhita bhaarɨ bhariitegeerera, Yɨɨsu akabhabhʉʉrɨra abhɨɨga bhaazɨ,
45 Estando todo o povo a ouvi-lo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 “Mwiyangarɨrɨ na abhiija bhi imigirʉ ja Musa. Bhanʉ bhasɨɨgirɨ kogenda kʉnzɨra bhiibhʉhirɨ zɨkanzʉ zaabhʉ na kʉkɨɨribhwa kubhusuuku mometeera. Na mʉmarwazɨrʉ, bhahaasɨɨga kwikara kubhitumbɨ bhye embere. Na arɨɨbhɨ bharaarikirwɨ kʉzɨnyangi, bhahaasɨɨga kwikara hanʉ abhakangati bhiikɨɨrɨ.
46 "Cuidado com os mestres da lei. Eles fazem questão de andar com roupas especiais, e gostam muito de receber saudações nas praças e de ocupar os lugares mais importantes nas sinagogas e os lugares de honra nos banquetes.
47 Bhahaaruusha abhakwirwa ebhegero bhyabhʉ. Na bhariikorya nɨ‑bhaatʉ bhagʉrʉrʉku kʉ kʉsabha amasabhi marɨɨhu bhʉkʉngʼu korereke bhiiyeerekenʼye kwa abhaatʉ. Kurusikʉ rwɨ ɨtɨnɨrʉ, abhaatʉ bhayo bharahaabhwa ɨtɨnɨrʉ kʉrʉ bhʉkʉngʼu.”
47 Eles devoram as casas das viúvas, e, para disfarçar, fazem longas orações. Esses homens serão punidos com maior rigor! "
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.