João 8
ikz (IKZ) vs NTLH
1 Neho bhayo bhʉʉsi bhakabhʉʉka iyo, bhakagarʉka yɨɨka. Yɨɨsu wʉʉsi akaja kʉkɨgʉrʉ chɨ Ɨmɨzɨyituuni.
1 [Depois todos foram para casa, mas Jesus foi para o monte das Oliveiras.
2 Hanʉ bhwakɨɨrɨ, Yɨɨsu akaja, akasikɨra mwihekaaru. Abhaatʉ bhʉʉsi bhakaaza kwewe, akiikara, akatanga kubhiija.
2 De madrugada ele voltou ao pátio do Templo, e o povo se reuniu em volta dele. Jesus estava sentado, ensinando a todos.
3 Abhiija bhi imigirʉ ja Musa na Abhafarisaayo, bhakahirɨra ʉmʉkari wʉnʉ aagwatirwɨ ubhusiihya, bhakamʉtʉʉra gatɨgatɨ wa riribhita rya abhaatʉ bhayo.
3 Aí alguns mestres da Lei e fariseus levaram a Jesus uma mulher que tinha sido apanhada em adultério e a obrigaram a ficar de pé no meio de todos.
4 Bhakabhʉʉrɨra Yɨɨsu, “Umwija, ʉmʉkari wʉnʉ, agwatirwɨ ubhusiihya.
4 Eles disseram: — Mestre, esta mulher foi apanhada no ato de adultério.
5 Nangʉ, kʉrɨngʼaana ni imigirʉ ja Musa ʉmʉkari ncha wʉnʉ akatuswaja kwita, ko komotema amabhwɨ. Awɨ ʉrabhugabhwɨ?”
5 De acordo com a Lei que Moisés nos deu, as mulheres adúlteras devem ser mortas a pedradas. Mas o senhor, o que é que diz sobre isso?
6 Ebho bhakabhuuryabhu kwa komogema, korereke bhabhone chu ukugirya bhamʉgambɨ. Nawe Yɨɨsu akiihiinya, akatanga kwandɨka haasɨ komosekeenya ni ichara chazɨ.
6 Eles fizeram essa pergunta para conseguir uma prova contra Jesus, pois queriam acusá-lo. Mas ele se abaixou e começou a escrever no chão com o dedo.
7 Hanʉ bhaangʼɨhirɨ kubhuurya, Yɨɨsu akiimɨɨrɨra, akabhagarukirya, “Arɨɨbhɨ areho wʉmwɨ gatɨ waanyu wʉnʉ akɨɨrɨ kokora ʉbhʉbhɨ nʉʉrʉ rʉmwɨ, akangatɨ komotema riibhwɨ.”
7 Como eles continuaram a fazer a mesma pergunta, Jesus endireitou o corpo e disse a eles:
8 Mmbe, Yɨɨsu akiihiinya naatu haasɨ, akangʼeha kwandɨka komosekeenya.
8 Depois abaixou-se outra vez e continuou a escrever no chão.
9 Hanʉ bhiigwirɨ gayo, bhakasʉʉka. Bhakatanga kʉbhʉʉka wʉmwɨ wʉmwɨ, kwɨma abhakaruka kuhika abhamura. Mʉtɨnɨrʉ, Yɨɨsu akasaaga umwene haawɨɨsi nʉ ʉmʉkari wʉnʉ aarɨ imiiriirɨ mʉbhʉtangɨ bhwazɨ.
9 Quando ouviram isso, todos foram embora, um por um, começando pelos mais velhos. Ficaram só Jesus e a mulher, e ela continuou ali, de pé.
10 Neho Yɨɨsu akiimɨɨrɨra, akamubhuurya, “Bharɨ hayi bhanʉ bhakʉkʉgamba? Atareeho wʉwʉʉsi wʉnʉ asaagirɨ korereke akʉtɨnɨrɨ?”
10 Então Jesus endireitou o corpo e disse:
11 Akamʉgarukirya, “Ʉmʉkʉrʉ, atareeho nʉʉrʉ wʉmwɨ.”
11 — Ninguém, senhor! — respondeu ela. Jesus disse:
12 Yɨɨsu akangʼeha kʉgamba, “Inyɨ niinyɨ ubhwɨrʉ bhwi icharʉ. Ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi wʉnʉ akuntuna, atakogenda mukiirimya nangabha hasuuhu, nawe arabha nu ubhwɨrʉ bhʉnʉ bhʉkʉmʉkangata mʉbhʉhʉru bhwa kemerano.”
12 De novo Jesus começou a falar com eles e disse:
13 Abhafarisaayo bhakabhʉʉrɨra Yɨɨsu, “Awɨ uriimenyeekererya aumwene. Ʉbhʉmɨnyɨɨkɨrɨri bhwazʉ bhʉtarɨ bhwa maheene!”
13 Os fariseus disseram a Jesus: — Agora você está falando a favor de você mesmo. Por isso o que você diz não tem valor.
14 Yɨɨsu akabhagarukirya, “Nʉʉrʉ niriimenyeekererya inyimwene, ʉbhʉmɨnyɨɨkɨrɨri bhwanɨ nɨ‑bhwa amaheene. Inyɨ nɨɨzɨ hanʉ niruurɨ, na nɨɨzɨ hanʉ nikuja. Nawe imwɨ mʉtɨɨzɨ hanʉ niruurɨ na hanʉ nikuja.
14 Jesus respondeu:
15 Imwɨ mʉrantɨnɨra kʉrɨngʼaana na amiisɨɨgi ga abhaatʉ, nawe inyɨ nɨtakʉtɨnɨra ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi.
15 Vocês julgam de modo puramente humano; mas eu não julgo ninguém.
16 Nawe, arɨɨbhɨ inyɨ nɨratɨnɨra ʉmʉʉtʉ, nɨramʉtɨnɨra koheene, kʉ kʉbha inyɨ nɨtarɨ inyimwene, nawe nɨrɨ hamwɨmwɨ na Bhaabha wʉnʉ antumirɨ.
16 E, se eu julgar, o meu julgamento é verdadeiro porque não julgo sozinho, pois o Pai, que me enviou, está comigo.
17 Mumigirʉ janyu yandikirwɨ kʉbha, ʉbhʉmɨnyɨɨkɨrɨri bhwa abhaatʉ bhabhɨrɨ bhuriisegwa kʉbha bhwa maheene.
17 Na
18 Mmbe, inyɨ niinyɨ nikwimenyeekererya inyimwene, na Bhaabha wʉnʉ antumirɨ wʉʉsi araamenyeekererya.”
18 Eu dou testemunho a respeito de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho a meu respeito.
19 Neho Abhafarisaayo bhakamubhuurya, “Nangʉ, Wuusʉ arɨ hayi?”
19 — Onde está o seu pai? — perguntaram. Jesus respondeu:
20 Yɨɨsu akagamba gayo gʉʉsi, ribhaga rɨnʉ aarɨ ariija muchumba cha zimpirya kɨnʉ charɨ mwihekaaru. Nawe ataareho ʉmʉʉtʉ wʉnʉ aamugwatirɨ, kʉ kʉbha ribhaga ryazɨ ryarɨ rɨkɨɨrɨ kuhika.
20 Jesus disse essas coisas quando estava ensinando no pátio do Templo, perto da caixa das ofertas. Ninguém o prendeu porque ainda não tinha chegado a sua hora.
21 Mmbe, Yɨɨsu akabhʉʉrɨra Abhafarisaayo bhayo naatu, “Inyɨ nɨraja, na niimwɨ mʉramonhya, imwɨ mʉrakwa igʉrʉ wʉ ʉbhʉbhɨ bhwanyu. Hanʉ nɨraajɨ inyɨ, imwɨ mʉtakʉtʉra kuuza.”
21 Jesus disse outra vez:
22 Neho abhakangati bha Abhayaahudi bhakatanga kwibhuurya, “Kwakɨ arabhuga, tʉtakʉtʉra kumutuna hanʉ akuja? Araja kwiyita?”
22 Os líderes judeus disseram: — Ele diz que nós não podemos ir para onde ele vai! Será que ele vai se matar?
23 Yɨɨsu akangʼeha kʉbhabhʉʉrɨra, “Imwɨ muruurɨ iyaasɨ hanʉ, nawe inyɨ niruurɨ igʉrʉ mwisaarʉ. Imwɨ nɨ‑bha kʉʉsɨ kʉnʉ, nawe inyɨ nɨtarɨ wa kʉʉsɨ kʉnʉ.
23 Jesus continuou:
24 Kiyo necho chagiriryɨ nɨkabhabhʉʉrɨra, mʉrakwa igʉrʉ wʉ ʉbhʉbhɨ bhwanyu. Mmbe, arɨɨbhɨ mʉtakwisirirya kʉbha ‘Inyɨ Niinyɨ,’ mʉrakwa igʉrʉ wʉ ʉbhʉbhɨ bhwanyu.”
24 Por isso eu disse que vocês vão morrer sem o perdão dos seus pecados. De fato, morrerão sem o perdão dos seus pecados se não crerem que “
25 Bhʉʉsi bhakamubhuurya, “Ʉtʉbhʉʉrɨrɨ, awɨ nɨ‑wɨɨwɨ?”
25 — Quem é você? — perguntaram a Jesus. Ele respondeu:
26 Nɨna amangʼana maaru ganʉ nangaturirɨ kʉgamba igʉrʉ waanyu na kʉbhatɨnɨra, nawe nɨtakokorabhu. Nawe wʉnʉ antumirɨ nɨ‑wa amaheene, na niinyɨ nɨrabhʉʉrɨra abhaatʉ amangʼana ganʉ niigwirɨ kurwa kwewe.”
26 Existem muitas coisas a respeito de vocês das quais eu preciso falar e as quais eu preciso julgar. Porém quem me enviou é verdadeiro, e eu digo ao mundo somente o que ele me disse.
27 Hanʉ bhiigwirɨ gayo, bhatʉʉbhʉʉrirɨ kʉbha aarɨ aragamba neebho igʉrʉ wa Wiisɨ wa mwisaarʉ.
27 Eles não entenderam que ele estava falando a respeito do Pai.
28 Mmbe, Yɨɨsu akabhabhʉʉrɨra, “Hanʉ mʉkʉnʉnga Umwana wʉ Ʉmʉʉtʉ korereke mumwitɨ, hayo neho mokomenya kʉbha inyɨ newe. Na mʉramenya kʉbha gʉʉsi ganʉ nekokora, nɨtakokora kʉbhʉnaja bhwanɨ, nawe nɨragagamba chɨmbu Bhaabha waanɨ aanyiijiryɨ.
28 Por isso Jesus disse:
29 Wʉnʉ antumirɨ arɨ hamwɨmwɨ na niinyɨ. Akɨɨrɨ kuntiga inyimwene, kʉ kʉbha ribhaga ryʉsi nɨrakora ganʉ gakomozomera.”
29 Quem me enviou está comigo e não me deixou sozinho, pois faço sempre o que lhe agrada.
30 Hanʉ Yɨɨsu aarɨ akʉgamba amangʼana gayo, abhaatʉ bhaaru bhakamwisirirya.
30 Quando Jesus disse isso, muitos creram nele.
31 Mmbe, Yɨɨsu akabhʉʉrɨra Abhayaahudi bhanʉ bhamwisiriiryɨ kʉbha, “Arɨɨbhɨ mʉrakaja kutuna amiija gaanɨ, hayo neho mʉbhɨɨrɨ abhɨɨga bhaanɨ bha amaheene.
31 Então Jesus disse para os que creram nele:
32 Na mʉramenya amaheene, na amaheene gayo, garabhaha ubhwiyagaaruri.”
32 e conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Ebho bhakamubhuurya, “Itwɨ ni‑bhiibhurwa bha Abhurahaamu. Tʉkɨɨrɨ kokorwa nʉ ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi kʉbha bhambʉʉsa. Kwakɨ ʉrabhuga itwɨ tʉrahaanwa ubhwiyagaaruri?”
33 Eles responderam: — Nós somos descendentes de Abraão e nunca fomos escravos de ninguém. Como é que você diz que ficaremos livres?
34 Yɨɨsu akabhagarukirya, “Nɨrabhabhʉʉrɨra amaheene, ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi wʉnʉ akongʼeha kokora ʉbhʉbhɨ, wuyo nɨ‑mbʉʉsa wʉ ʉbhʉbhɨ.
34 Jesus disse a eles:
35 Mbʉʉsa atakwikara munyumba yʉ ʉmʉkʉrʉ waazɨ sikʉ zʉʉsi, nawe umwana newe akʉsaaga munyumba sikʉ zʉʉsi.
35 O escravo não fica sempre com a família, mas o filho sempre faz parte da família.
36 Arɨɨbhɨ Umwana wa Mungu abhatazwirɨ kurwa mʉbhʉbhɨ bhwanyu, mʉtakʉbha bhambʉʉsa naatu, nawe mʉrabha abhaatʉ bhu ubhwiyagaaruri heeneheene.
36 Se o Filho os libertar, vocês serão, de fato, livres.
37 Nɨɨzɨ kʉbha, imwɨ ni‑bhiibhurwa bha Abhurahaamu. Nawe moreenda kunyita, kʉ kʉbha mʉraanga kwisirirya ganʉ nikubhiija.
37 Eu sei que vocês são descendentes de Abraão; porém estão tentando me matar porque não aceitam os meus ensinamentos.
38 Inyɨ nɨrabhabhʉʉrɨra ganʉ nɨrʉʉzɨ kwa Bhaabha waanɨ, nawe imwɨ mʉrakora ganʉ wuusʉ abhiijiryɨ.”
38 Eu falo das coisas que o meu Pai me mostrou, mas vocês fazem o que aprenderam com o pai de vocês.
39 Ebho bhakamʉgarukirya, “Abhurahaamu newe bhaabha wɨɨtʉ!”
39 — O nosso pai é Abraão! — responderam eles. Então Jesus disse:
40 Nawe nangʉ mʉramohya ɨnzɨra yu kunyita, nangabha nɨbhabhuuriirɨ amaheene ganʉ niigwirɨ kurwa kwa Mungu. Abhurahaamu ataakʉrirɨbhu.
40 Mas eu lhes tenho dito a verdade que ouvi de Deus, e assim mesmo vocês estão tentando me matar. Abraão nunca fez uma coisa assim!
41 Amahocha ganʉ mokokora, gararwa kwa wuusʉ wʉndɨ.”
41 Vocês estão fazendo o que o pai de vocês fez. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos; nós temos um Pai, que é Deus!
42 Yɨɨsu akabhagarukirya, “Angabhɨɨrɨ Mungu newe Wuusʉ, mwarɨ mʉransɨɨga, kʉ kʉbha niruurɨ kwa Mungu, na nangʉ nɨrɨ hanʉ. Inyɨ nitiizirɨ kʉbhʉnaja bhwanɨ, nawe Mungu newe antumirɨ.
42 Jesus disse a eles:
43 Kwakɨ mʉtɨɨzɨ ganʉ nɨkʉgamba? Nɨ‑kʉ kʉbha mʉtakwenda kwitegeerera amangʼana ganʉ nɨkʉbhabhʉʉrɨra.
43 Por que é que vocês não entendem o que eu digo? É porque não querem ouvir a minha mensagem.
44 Imwɨ nɨ‑bha Shɨtaani, wuyo newe wuusʉ! Nangʉ moreenda kokora ganʉ wuusʉ akwigomba. Shɨtaani ni‑mwiti kwɨma ʉbhʉtangɨ. Atasɨɨgirɨ amaheene, kʉ kʉbha amaheene gatariimu mumwʉyʉ gwazɨ. Shɨtaani ahaagamba ʉrʉrɨmɨ, neyo eteemwa yaazɨ, kʉ kʉbha umwene nɨ‑mʉbhɨɨhi, na newe bhaabha wʉ ʉrʉrɨmɨ rwʉsi.
44 Vocês são filhos do Diabo e querem fazer o que o pai de vocês quer. Desde a criação do mundo ele foi assassino e nunca esteve do lado da verdade porque nele não existe verdade. Quando o Diabo mente, está apenas fazendo o que é o seu costume, pois é mentiroso e é o pai de todas as mentiras.
45 Nawe kʉ kʉbha inyɨ nɨrabhabhʉʉrɨra amaheene, mʉtakunyiisirirya.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Nɨ‑wɨɨwɨ gatɨ waanyu wʉnʉ akʉtʉra komenyeekererya kʉbha inyɨ nɨkʉrirɨ ʉbhʉbhɨ? Arɨɨbhɨ nɨrabhabhʉʉrɨra amaheene, kwakɨ mʉtakunyiisirirya?
46 Qual de vocês pode provar que eu tenho algum pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi wa Mungu, ahiigwa amangʼana gaazɨ. Imwɨ mʉtakwigwa ganʉ Mungu akʉgamba, kʉ kʉbha mʉtarɨ abhaatʉ bhaazɨ.”
47 A pessoa que é de Deus escuta as palavras de Deus. Vocês não escutam as palavras de Deus porque vocês não são dele.
48 Abhayaahudi bhakabhuurya Yɨɨsu, “Nangʉ, tʉtakʉgamba amaheene tʉraabhugɨ, awɨ nɨ‑Mʉsamaariya, na ʉna risambwa?”
48 Eles disseram a Jesus: — Por acaso não temos razão quando dizemos que você é
49 Yɨɨsu akabhagarukirya, “Inyɨ nɨtaana risambwa. Inyɨ nɨrasʉʉka Bhaabha waanɨ, nawe imwɨ mʉtakʉnsʉʉka.
49 Jesus respondeu:
50 Inyɨ nɨtakwimoherya kwigʉnga, nawe areho ʉwʉndɨ wʉnʉ akomohya kʉngʉnga, na newe akʉbha umutiniri wa amaheene.
50 Não procuro conseguir elogios para mim mesmo; mas existe alguém que procura consegui-los para mim, e ele é o Juiz.
51 Nɨrabhabhʉʉrɨra amaheene, ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi wʉnʉ akugwata amiija gaanɨ, atakukwa kemerano.”
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem obedecer aos meus ensinamentos não morrerá nunca.
52 Mmbe, Abhayaahudi bhayo bhakabhʉʉrɨra Yɨɨsu, “Nangʉ tʉmɨnyirɨ kʉbha, awɨ ʉna risambwa! Abhurahaamu akakwa, na abharʉʉtɨrɨri bhʉʉsi bhakakwa. Nawe awɨ ʉrabhuga, ‘Ʉmʉʉtʉ wʉwʉʉsi wʉnʉ akugwata amiija gaanɨ, atakukwa kemerano.’
52 Então eles disseram: — Agora temos a certeza de que você está dominado por um demônio! Abraão e todos os
53 Nangʉ, uriikorya kʉbha mʉkʉrʉ kʉkɨra sʉʉkʉrʉ wɨɨtʉ Abhurahaamu? Ewe akakwa, na abharʉʉtɨrɨri bhʉʉsi bhakakwa. Nangʉ, awɨ uriikora kʉbha nɨ‑wɨɨwɨ?”
53 Será que você é mais importante do que Abraão, o nosso pai, que morreu? E os profetas também morreram! Quem você pensa que é?
54 Yɨɨsu akabhagarukirya, “Nangabha niriigʉnga inyimwene, ukwigʉnga kwanɨ kʉtaana enzobhooro yʉyʉʉsi. Nawe Bhaabha wʉnʉ imwɨ mukubhuga Mungu waanyu, newe akʉngʉnga.
54 Ele respondeu:
55 Imwɨ mʉtɨɨzɨ Mungu, nawe inyɨ nimwɨzɨ. Angabhɨɨrɨ nibhugɨ nɨtamwɨzɨ, naarɨ nɨrabha mʉbhɨɨhi ncha niimwɨ. Nawe inyɨ nimwɨzɨ, naatu nɨragwata ganʉ akʉgamba.
55 Vocês nunca conheceram a Deus, mas eu o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei mentiroso como vocês; mas eu o conheço e obedeço ao que ele manda.
56 Wʉsʉʉkʉrʉ Abhurahaamu, akazomerwa bhʉkʉngʼu korora urusikʉ rwu ukuuza kwanɨ. Hanʉ aarʉrʉʉzi, akazomerwa bhʉkʉngʼu.”
56 Abraão, o pai de vocês, ficou alegre ao ver o tempo da minha vinda. Ele viu esse tempo e ficou feliz.
57 Mmbe, Abhayaahudi bhakabhʉʉrɨra Yɨɨsu, “Awɨ ʉkɨɨrɨ kuhicha imyaka merongo ɨtaanʉ. Ʉkamororabhwɨ Abhurahaamu?”
57 — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão? — perguntaram eles.
58 Yɨɨsu akabhagarukirya, “Nɨrabhabhʉʉrɨra amaheene, Abhurahaamu akɨɨrɨ kwibhurwa, inyɨ nereho.”
58 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: antes de Abraão nascer, “ — respondeu Jesus.
59 Hanʉ Abhayaahudi bhiigwirɨ gayo, bhakatoora amabhwɨ korereke bhamoteme nagʉ bhamwitɨ. Nawe Yɨɨsu akiibhisa, akarwa mwihekaaru.
59 Então eles pegaram pedras para atirar em Jesus, mas ele se escondeu e saiu do pátio do Templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.