João 12
ikz (IKZ) vs NTLH
1 Hanʉ zasaagirɨ sikʉ isaasabha kuhika isigukuru yɨ Ɨpasaka, Yɨɨsu akahika naatu Bhɨtaniya, ɨnʉ aaryurirɨ Razaarʉ kurwa mʉbhaku.
1 Seis dias antes da Páscoa , Jesus foi ao povoado de Betânia, onde morava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado.
2 Mmbe, abhaatʉ bha ahagero hayo bhakamokorera ɨnyangi. Maarita akamohokerya, na Razaarʉ aarɨ wʉmwɨ wa bhanʉ bhaarɨ komeeza hamwɨmwɨ na Yɨɨsu.
2 Prepararam ali um jantar para Jesus. Marta ajudava a servir, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Neho Mariyamu akagega ichupa ya amaguta ga naridʉ. Amaguta gayo gaarɨ gi iguri ikʉrʉ na garareetya bhwaheene. Akahaka Yɨɨsu kʉmagʉrʉ, akamʉtaricha na zinzwɨrɨ zaazɨ. Inyumba ngima ikiizʉra uruhuzu rwa amaguta gayo.
3 Então Maria pegou um frasco cheio de um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela derramou o perfume nos pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos; e toda a casa ficou perfumada.
4 Nawe wʉmwɨ wa abhɨɨga bhaazɨ iriina ryazɨ Yuuda Isikariyʉʉti, na newe ariichʉrɨ Yɨɨsu, akabhuga,
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que ia trair Jesus, disse:
5 “Kwakɨ amaguta gayo gataguriibhwɨ zidinaari magana atatʉ na kʉhaabhwa abhahabhɨ?”
5 — Este perfume vale mais de trezentas moedas de prata . Por que não foi vendido, e o dinheiro, dado aos pobres?
6 Yuuda ataagambirɨbhu igʉrʉ wo okororera abhahabhɨ ɨbhɨgʉngi, nawe nɨ‑kʉ kʉbha aarɨ mwibhi. Newe aarɨ akʉbhɨɨka ɨkɨgʉzi cha zimpirya, na aarɨ ariibha zimpirya zɨnʉ zatɨɨrwɨ mʉkɨgʉzi kiyo.
6 Judas disse isso, não porque tivesse pena dos pobres, mas porque era ladrão. Ele tomava conta da bolsa de dinheiro e costumava tirar do que punham nela.
7 Mmbe, Yɨɨsu akabhuga, “Mutigɨ, kʉ kʉbha anhakirɨ amaguta igʉrʉ yu urusikʉ rʉnʉ bhakʉmbɨɨka.
7 Então Jesus respondeu:
8 Abhahabhɨ mʉnabhʉ sikʉ zʉʉsi, nawe inyɨ nɨtakʉbha na niimwɨ sikʉ zʉʉsi.”
8 Os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não estarei sempre com vocês.
9 Mmbe, Abhayaahudi bhaaru bhakiigwa kʉbha Yɨɨsu aarɨ iyo, bhakaja komorora, ɨtarɨ ewe umwene, nawe na Razaarʉ wʉnʉ Yɨɨsu aaryurirɨ kurwa mʉbhaku.
9 Muitas pessoas ficaram sabendo que Jesus estava em Betânia. Então foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, o homem que Jesus tinha ressuscitado.
10 Neho abhakʉrʉ bha abhakuhaani bhakakora ɨsɨɨmi yu ukwita Razaarʉ wʉʉsi,
10 Então os chefes dos sacerdotes resolveram matar Lázaro também;
11 kʉ kʉbha igʉrʉ waazɨ, Abhayaahudi bhaaru bhaarɨ bhariiyaahʉra na abhakangati bhaabhʉ, bhakiisirirya Yɨɨsu.
11 pois, por causa dele, muitos judeus estavam abandonando os seus líderes e crendo em Jesus.
12 Tabhʉʉri waho, riribhita ikʉrʉ rya abhaatʉ bhanʉ bhiizirɨ kurya isigukuru yɨ Ɨpasaka, bhakiigwa kʉbha Yɨɨsu arɨ mʉnzɨra kuuza Yɨrusarɨɨmu.
12 No dia seguinte, a grande multidão que tinha ido à Festa da Páscoa ouviu dizer que Jesus estava chegando a Jerusalém.
13 Mmbe, bhakagega ibhisha bhye emetende, bhakaja kʉmʉsʉngʼaana Yɨɨsu. Bhakatiirya riraka bharabhuga,
13 Então eles pegaram ramos de palmeiras e saíram para se encontrar com ele, gritando: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Que Deus abençoe o Rei de Israel!
14 Mmbe, Yɨɨsu akabhona umwana wɨ ɨtɨkɨrɨ, akiikara igʉrʉ wayʉ chɨmbu yandikirwɨ mʉMaandɨkʉ Amarɨndu,
14 Jesus procurou um jumentinho e o montou, como dizem as Escrituras Sagradas :
15 “Abhaatʉ bha Sayuuni, mʉtʉʉbhaha!
15 “Povo de Jerusalém, não tenha medo! Veja! Aí vem o seu Rei, montado num jumentinho!”
16 Ribhaga riyo, abhɨɨga bha Yɨɨsu bhataagamɨnyirɨ amangʼana gayo. Nawe hanʉ Yɨɨsu aaryukirɨ neho bhaahiitirɨ kʉbha amangʼana gayo nɨmbu gaandikirwɨ na nɨmbu bhaamʉkʉrɨɨrɨ.
16 Naquela ocasião os discípulos não entenderam isso. Mas, depois de Jesus ter voltado para a presença gloriosa de Deus, eles lembraram que isso estava escrito a respeito dele e também que era isso o que tinha acontecido.
17 Abhaatʉ bhanʉ bhaarɨ na Yɨɨsu ribhaga rɨnʉ aabhirikiirɨ Razaarʉ kurwa mumbihɨra na kumuryʉra kurwa kʉbhaku, bhakabha bharanyaraganʼya ɨngʼana yiyo kʉbhaatʉ.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele havia chamado Lázaro para fora do túmulo e o tinha ressuscitado espalhou a notícia do que tinha acontecido.
18 Kʉgayo, abhaatʉ bhaaru bhaarɨ bhiigwirɨ igʉrʉ wi ichɨrɨkɨnʼyʉ kɨnʉ Yɨɨsu aakʉrirɨ, ɨkagirya abhaatʉ bhakarwa Yɨrusarɨɨmu kuja kʉmʉsʉngʼaana.
18 E o povo foi encontrar-se com Jesus, pois ficou sabendo que ele tinha feito esse milagre.
19 Nawe Abhafarisaayo bhakiibhʉʉrɨra, “Mʉrarora, tʉtakʉtʉra kokora chʉchʉsi! Rora, abhaatʉ bhʉʉsi bharamutuna.”
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: — Não estamos conseguindo nada! Vejam! Todos estão indo com ele!
20 Kwarɨ na abhaatʉ bhanʉ bhatarɨ Abhayaahudi gatɨ wa abhaatʉ bhanʉ bhaagiirɨ Yɨrusarɨɨmu kusigukuru yɨ Ɨpasaka kosengera Mungu.
20 Entre o povo que tinha ido a Jerusalém para tomar parte na festa, estavam alguns não judeus.
21 Mmbe, abhaatʉ bhayo bhakaja kwa Firipʉ wa Bhɨtɨsaida mucharʉ cha Gariraaya, bhakamʉsabha, “Ʉmʉkʉrʉ, tʉrasabha turumanɨ na Yɨɨsu.”
21 Eles foram falar com Filipe, que era da cidade de Betsaida, na Galileia, e pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Firipʉ akaja kʉbhʉʉrɨra Andureya amangʼana gayo, akʉmara bhʉʉsi bhabhɨrɨ bhakaja kʉbhʉʉrɨra Yɨɨsu.
22 Filipe foi dizer isso a André, e os dois foram falar com Jesus.
23 Yɨɨsu akabhuga, “Ribhaga rihikirɨ ryu Umwana wʉ Ʉmʉʉtʉ kugungibhwa.
23 Então ele respondeu:
24 Nɨrabhabhʉʉrɨra amaheene, arɨɨbhɨ endetere yɨ ɨnganʉ ɨkɨɨrɨ kugwa mwirobha na kukwa, ɨtakʉtʉra komera. Nawe arɨɨbhɨ igwirɨ na kukwa, neho ekomera na kwibhʉra imisumʉ.
24 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: se um grão de trigo não for jogado na terra e não morrer, ele continuará a ser apenas um grão. Mas, se morrer, dará muito trigo.
25 Ʉmʉʉtʉ wʉnʉ asɨɨgirɨ ʉbhʉhʉru bhwazɨ umwene, arabhurimirya. Nawe ʉmʉʉtʉ wʉnʉ akubhiihirirwa ʉbhʉhʉru bhwazɨ mʉʉsɨ yɨnʉ, wuyo arahonʼya nʉʉrʉ ʉbhʉhʉru bhwazɨ kemerano.
25 Quem ama a sua vida não terá a vida verdadeira; mas quem não se apega à sua vida, neste mundo, ganhará para sempre a vida verdadeira.
26 Ʉmʉʉtʉ wʉnʉ akonhokerya, ereenderwa antunɨ. Hʉhʉʉsi hanʉ nɨrɨ, hayo neho no omohocha waanɨ akʉbha. Bhaabha arasʉʉka ʉmʉʉtʉ wʉnʉ akonhokerya.”
26 Quem quiser me servir siga-me; e, onde eu estiver, ali também estará esse meu
27 Yɨɨsu akabhuga, “Nangʉ ekoro yaanɨ irumikirɨ bhʉkʉngʼu. Nibhugɨbhwɨ? Nibhugɨ, ‘Bhaabha, nɨrakʉsabha ʉnsabhʉrɨ kwibhaga ryɨ ɨnyaakʉ rɨnʉ?’ Nɨtakʉtʉra kʉmʉsabhabhu, kʉ kʉbha niizirɨ mʉʉsɨ yɨnʉ korereke nebhone ɨnyaakʉ yiyo.
27 Jesus continuou:
28 Bhaabha Mungu, werekenʼye ʉbhʉgʉngʉ bhwi iriina ryazʉ.”
28 Pai, revela a tua presença Então do céu veio uma voz, que dizia: — Eu já a revelei e a revelarei de novo.
29 Hanʉ riribhita rya abhaatʉ bhanʉ bhiimiiriirɨ hayo bhiigwirɨ, abhandɨ bhakabhuga, “Ʉrʉkʉbha rʉparukirɨ,” na abhandɨ bhakabhuga, “Maraika agambɨɨnɨ nawe.”
29 A multidão que estava ali ouviu a voz e dizia que era um trovão. Outros afirmavam que um anjo tinha falado com Jesus.
30 Yɨɨsu akabhabhʉʉrɨra, “Riraka rɨnʉ mwigwirɨ rɨtarɨ igʉrʉ waanɨ, nawe igʉrʉ waanyu.
30 Mas ele disse:
31 Nangʉ rihikirɨ ribhaga ryʉ ʉkʉtɨnɨra ɨɨsɨ yɨnʉ. Na rihikirɨ ribhaga ryo okoheebha Shɨtaani ʉmʉkʉrʉ wɨ ɨɨsɨ.
31 Chegou a hora de este mundo ser julgado, e aquele que manda nele será expulso.
32 Hanʉ inyɨ nikutiiribhwa igʉrʉ, nɨraruta bhʉʉsi, bhaazɨ kwa niinyɨ.”
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todas as pessoas para mim.
33 Yɨɨsu akagambabhu, kwerecha uruku rwazɨ kʉmʉsarabha.
33 Ele dizia isso para indicar de que maneira ia morrer.
34 Mmbe, abhaatʉ bhayo bhakagarukirya, “Tʉsʉmirɨ mʉMaandɨkʉ Amarɨndu, Kiriisitʉ arabha ariikara kemerano. Nangʉ, kwakɨ ʉrabhuga, ereenderwa Umwana wʉ Ʉmʉʉtʉ atiiribhwɨ igʉrʉ? Umwana wʉ Ʉmʉʉtʉ nɨ‑wɨɨwɨ?”
34 A multidão perguntou: — A nossa
35 Yɨɨsu akabhabhʉʉrɨra, “Ubhwɨrʉ bhʉrabha hamwɨmwɨ na niimwɨ kwibhaga isuuhubhu. Mʉkajɨ kogenda mubhwɨrʉ bhʉnʉ mʉnabhwɨ, korereke ikiirimya kɨtaaza kʉbhahiza, kʉ kʉbha ʉmʉʉtʉ wʉnʉ akogenda mukiirimya, atɨɨzɨ hanʉ akuja.
35 Jesus respondeu:
36 Kwa ribhaga rɨnʉ munu ubhwɨrʉ, mwisiriryɨ ubhwɨrʉ bhuyo, korereke mʉbhɨ abhaana bhu ubhwɨrʉ.”
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz para que possam viver na luz. Depois que Jesus disse isso, foi embora e se escondeu do povo.
37 Nangabha Yɨɨsu akakora ibhyɨrɨkɨnʼyʉ bhyaru mʉbhʉtangɨ bhwabhʉ, abhaatʉ bhaaru bhatamwisiriiryɨ.
37 Eles tinham visto Jesus fazer todos esses milagres, mas não criam nele,
38 Ɨkabhabhu korereke gahikɨ amangʼana ganʉ ʉmʉrʉʉtɨrɨri Isaaya aagambirɨ,
38 para que se cumprisse o que disse o profeta Isaías: “Senhor, quem creu na nossa mensagem? E quem viu que era o Senhor que estava agindo?”
39 Bhatamwisiriiryɨ kʉ kʉbha Mungu akagamba naatu kʉhɨtɨra kwa Isaaya,
39 Não podiam crer porque, como disse Isaías:
40 “Nɨbhahukwiryɨ amɨɨsʉ,
40 “Deus cegou os olhos deles e fechou a mente deles, para que não vejam, e não entendam, e não se voltem para ele, e sejam curados por ele.”
41 Isaaya akarora ʉbhʉkʉrʉ bhwa Yɨɨsu, akagamba amangʼana gayo igʉrʉ waazɨ.
41 Isaías disse isso porque viu a revelação da natureza divina de Jesus e falou a respeito dele.
42 Nʉʉrʉbhu abhakangati bhaaru bha Abhayaahudi bhakiisirirya Yɨɨsu, nawe bhataagambirɨ habhwɨrʉ kʉbha bhamwisiriiryɨ, kʉ kʉbha bhaarɨ bharʉʉbhaha koheebhwa na Abhafarisaayo mwirwazɨrʉ.
42 No entanto, muitos líderes judeus creram em Jesus, mas não falavam publicamente a favor dele para que os fariseus não os expulsassem da sinagoga .
43 Abhakangati bhayo bhakasɨɨga bhʉkʉngʼu kukumibhwa na abhaatʉ, kʉkɨra kukumibhwa na Mungu.
43 Eles gostavam mais de ser elogiados pelas pessoas do que de ser elogiados por Deus.
44 Mmbe, Yɨɨsu akagamba kwiraka ikʉrʉ, “Ʉmʉʉtʉ wʉnʉ akunyiisirirya inyɨ, atakunyiisirirya inyimwene, nawe ariisirirya na wʉnʉ antumirɨ.
44 Jesus disse bem alto:
45 Wʉnʉ akondora inyɨ, arʉʉzɨ na wʉnʉ antumirɨ.
45 Quem me vê vê também aquele que me enviou.
46 Inyɨ niinyɨ ubhwɨrʉ, niizirɨ kʉʉsɨ kʉnʉ korereke bhʉʉsi bhanʉ bhakunyiisirirya bhatigɨ kʉbha mukiirimya.
46 Eu vim ao mundo como luz para que quem crê em mim não fique na escuridão.
47 “Ʉmʉʉtʉ wʉnʉ akwigwa amangʼana gaanɨ, nawe atamɨ kʉgagwata, inyɨ nɨtakʉmʉtɨnɨra, kʉ kʉbha nitiizirɨ mʉʉsɨ kʉtɨnɨra abhaatʉ, nawe kʉbhasabhʉra.
47 Se alguém ouvir a minha mensagem e não a praticar, eu não o julgo. Pois eu vim para salvar o mundo e não para julgá-lo.
48 Ɨbhuɨbhu, ʉmʉʉtʉ wʉnʉ akʉnyanga inyɨ na amangʼana gaanɨ, araaza ukutinirwa. Amangʼana ganʉ nɨgambirɨ nego gakuuza kʉmʉtɨnɨra urusikʉ rwɨ ɨtɨnɨrʉ.
48 Quem me rejeita e não aceita a minha mensagem já tem quem vai julgá-lo. As palavras que eu tenho dito serão o juiz dessa pessoa no último dia.
49 Inyɨ nɨtagambirɨ kʉbhʉnaja bhwanɨbhu, nawe Bhaabha wʉnʉ antumirɨ, newe ambuuriirɨ gʉ ʉkʉgamba na chɨmbu nɨraagambɨ.
49 — Eu não tenho falado em meu próprio nome, mas o Pai, que me enviou, é quem me ordena o que devo dizer e anunciar.
50 Inyʉʉsi, nɨɨzɨ kʉbha ubhuswaja bhwazɨ bhwahaareeta ʉbhʉhʉru bhwa kemerano. Mmbe, inyɨ nɨragamba ganʉ Bhaabha antumirɨ kʉgamba ageene.”
50 E eu sei que o seu mandamento dá a vida eterna. O que eu digo é justamente aquilo que o Pai me mandou dizer.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.