Neemias 13
Ya ehel apu Dios (IFY) vs NAA
1 Yan nunman ni aggew ni nemidbidan dan Tugun Moses idan tutu-u ey nebidbid hu neitudek diman ni kantuy eleg mabalin ni mei-dum ida iAmmon et yadda iMoab di kakeemmungiddan tutu-un Apu Dios,
1 Naquele dia, o Livro de Moisés foi lido para o povo, e nele achou-se escrito que os amonitas e os moabitas não deveriam jamais entrar na congregação de Deus,
2 tep eleg dadda idwatan ida helag Israel ni danum niya kennen eman ni nalpuan dad Egypt. Ya kumedek impahding da ey sinangdanan da hi Balaam et idutan tudda helag Israel, nem impambalin damengun Apu Dios humman ni idut ni panyaggudan da.
2 porque não tinham ido ao encontro dos filhos de Israel com pão e água. Em vez disso, contrataram Balaão para os amaldiçoar. Mas o nosso Deus transformou a maldição em bênção.
3 Yan nunman ni neibidbidan nunyan tugun ey inlapu da law ni eleg mengi-ebbulut ni edum ni tutu-un beken ni helag Israel ni meki-dum ni hi-gadad daka keemmungi.
3 Quando os israelitas ouviram esta lei, afastaram de Israel todos os estrangeiros.
4 Yan eleg ni meipahding huyya ey hi Eliashib e padin netudun mampaptek idan bodegah di Tempol ey kayyaggud hu nekigayyuman tun Tobiah.
4 Antes disto, o sacerdote Eliasibe, encarregado dos depósitos do templo do nosso Deus, parente de Tobias,
5 Et iebulut tun ussalen Tobiah etan melakkeb ni kuwaltuh ni nekapyan pengi-emmungan idan kamei-appit ni begah, yadda bangbanglu, yadda edum ni usal di Tempol, yadda meinnum et yadda lanan olibah. Intugun Moses ni nunman e huyyaddan kamei-appit ey ussalen idan helag Levi, yadda kaman-a-appeh et yadda kamangguwalyan eheb.
5 havia cedido para este uma grande sala. Anteriormente, era ali que se depositavam as ofertas de cereais, o incenso, os utensílios e os dízimos dos cereais, do vinho e do azeite, que eram destinados aos levitas, cantores e porteiros, bem como as contribuições para os sacerdotes.
6 Endi-ak di Jerusalem ni nunman, tep nambangngaddak di Babilon eman ni meikkatelumpulu et dewwan toon ni nampatulan Artaserses diman. Nem entanni kuma ey inebulut tun mambangngaddak di deya Jerusalem.
6 Mas, quando isso aconteceu, eu não estava em Jerusalém, porque no trigésimo segundo ano de Artaxerxes, rei da Babilônia, eu tinha voltado para junto do rei. Mas, depois de certo tempo, pedi licença ao rei e voltei para Jerusalém.
7 Et dimmatengngak ey natnga-ak ni nengamtaak ni nunyan lawah ni peteg ni impahding Eliashib e tu ni-ngangu indawtan hi Tobiah ni panha-adan tud Tempol nan Apu Dios.
7 Então soube do mal que Eliasibe havia feito para beneficiar Tobias, cedendo-lhe uma sala nos pátios da Casa de Deus.
8 Bimmungettak nunman et pan-ibbeng kuddan emin hu ngunut Tobiah ni neiha-ad di kuwaltuh.
8 Isso me deixou tão irritado, que atirei todos os móveis de Tobias para fora da sala.
9 Et imandal kun pehding da hu elaw ni kapanlinnih diman ni kuwaltuh, et hannak ibangngad etan ida hipan meihha-ad diman e humman ida hu usal ni Tempol, yadda kamei-appit ni begah et yadda bangbanglun kagihheba.
9 Então ordenei que purificassem as salas, e coloquei ali outra vez os utensílios da Casa de Deus, com as ofertas de cereais e o incenso.
10 Neamtaak mewan e hini-yan idan kaman-a-appeh hu Tempol, anin idan edum ni helag Levi et mambangngad idan mangngunnud payew, tep kulang hu kaiddawat idan edum dan helag Israel ni kennen da.
10 Também soube que as porções dos levitas não estavam sendo dadas a eles, de maneira que os levitas e os cantores, que faziam o serviço, tinham fugido cada um para o seu campo.
11 Et ibunget kudda aap-apun nengiebulutan dan meiwwalleng hu Tempol, et pambangngad kudda helag Levi et yadda kaman-a-appeh et ipahding da hu ngunu da dedan ni mampaptek ni Tempol.
11 Então repreendi os magistrados e perguntei: — Por que a Casa de Deus ficou abandonada? Reuni os levitas e os cantores e os restituí aos seus postos.
12 Entanni et pan-i-lidda law ni helag Israel di bodegah ni Tempol hu meikkeppulun begah da, yadda meinnum et ya lanan olibah.
12 Então todo o Judá trouxe os dízimos dos cereais, do vinho e do azeite aos depósitos.
13 Et tuduek hi Selemiah e padi, hi Sadok e nekangngamtan tugun et hi Pedaiah e helag Levi ni mampaptek idan bodegah. In-edum ku hi Hanan e u-ungngan Sakkur e u-ungngan Mattaniah ni pambaddang da. Kameiddinnel ida huyyan mampaptek ni mahapul idan edum dan helag Levi, tep inamtak e kayyaggud elaw da.
13 Por tesoureiros dos depósitos pus Selemias, o sacerdote, Zadoque, o escrivão, e um levita chamado Pedaías. Como assistente deles pus Hanã, filho de Zacur, filho de Matanias. Estes homens foram achados fiéis e ficaram encarregados de distribuir as porções entre os seus irmãos.
14 Nandasallak nan Apu Dios e kangkuy “Apu Dios, entan anhan tu liwwan eya kayyaggud ni impahding ku eyan Tempol mu e Dios ku.”
14 “Lembra-te de mim, ó meu Deus, e não apagues o bem que eu fiz ao templo de meu Deus e ao seu serviço.”
15 Yan nunman ni tsimpuh ey nakka ang-ang-angadda tutu-ud Judah e anin ni Sabaduh, et daka pan-iyayyaggud hu daka pangkekpali, niya kapan-ienamut ni edum hu ineni da e daka pan-itakkay di kebayyu da. Yan nunman mewan ni aggew ey daka pan-i-lid Jerusalem hu meinnum, yadda figs, et yadda edum ni kalga e daka pan-ittakkay di kebayyu da et ilaw dad Jerusalem. Inhelak idan nunman e kangkuy eleg mabalin ni ida manggetang ni Sabaduh.
15 Naqueles dias, vi que em Judá havia homens que no sábado pisavam uvas nos lagares e traziam trigo que carregavam sobre jumentos. Também no dia de sábado traziam para Jerusalém vinho, uvas e figos e todo tipo de cargas. Protestei contra eles por venderem alimentos neste dia.
16 Wadadda mewan hu nalpud Tyre ni nekibebley di diman Jerusalem e humman ni ida immalan deleg et yadda edum ni kameigtang ni in-ali dan da iggatang idan tutu-un Sabaduh.
16 Também moravam em Jerusalém homens de Tiro que traziam peixes e todo tipo de mercadorias, que no sábado vendiam aos filhos de Judá e em Jerusalém.
17 Imbunget kudda aap-apud Judah e kangkun hi-gaday “Ang-ang yu kedi eya lawah ni yuka pehpehding e eleg yu tu-wangu ngillina hu aggew ni Sabaduh.
17 Repreendi os nobres de Judá e lhes disse: — Que coisa errada é esta que vocês estão fazendo? Estão profanando o dia de sábado!
18 Inamta yu dedangngu e humman binungetan Apu Dios et kastiguen daitsu et yan eya bebley tayu, ey yu mewan kapan-e-dumi bunget tun hi-gatsun helag Israel tep ya eleg yu pangngillinin aggew ni Sabaduh.”
18 Por acaso os pais de vocês não fizeram o mesmo, levando o nosso Deus a trazer todo este mal sobre nós e sobre esta cidade? E vocês ainda estão trazendo ira maior sobre Israel, profanando o sábado.
19 Et ya impahding ku ey immandal kun illekbi dadda eheb ni bebley hedin kamangkehilleng ni Kalima et handa ibeghul hedin negibbuh hu aggew ni Sabaduh. Bineal kudda edum ni tuuk ni mangguwalya et endi da pehgep ni daka iggatang di bebley nunman ni aggew.
19 Quando os portões de Jerusalém começavam a projetar a sua sombra antes do sábado, ordenei que fossem fechados. E determinei que não fossem abertos, a não ser depois do sábado. Coloquei alguns dos meus servos junto aos portões, para que nenhuma carga entrasse no dia de sábado.
20 Nem wada pinhakkey ey nampidwa na-mun wadadda kamanggettang ni emin ni hipan kameiggettang ni nandeyad binna-hil ni tuping ni luhud ni hileng ni Kalima.
20 Então os negociantes e os vendedores de todo tipo de mercadorias pernoitaram fora de Jerusalém, uma ou duas vezes.
21 Et iheng-ak kudda e kangkuy “Kele kayu kamandedyadtan? Endi silbitu yu penehheggedan ni kewa-waan tu! Entan tu ipidpidwan um-ali tep pekellabut dakeyu mannuman!” Neipalpun nunman ey eleg ida law um-alin Sabaduh.
21 Eu os repreendi e lhes disse: — Por que estão passando a noite diante da muralha? Se fizerem isso outra vez, eu usarei a força. Daí em diante não voltaram mais no sábado.
22 Immandal ku mewan e pehding idan helag Levi hu elaw ni linih ni annel et ida mangguwalya et mannungew idan emin hu tutu-un Sabaduh.
22 Também mandei aos levitas que se purificassem e viessem guardar os portões, para santificar o dia de sábado. “Também nisto, lembra-te de mim, ó meu Deus. Tem piedade de mim por tua grande misericórdia.”
23 Neamtaak mewan ni nunman e dakel ida edum kun helag Israel ni nengiahwan bibi-in iAsdod, yadda iAmmon et yadda iMoab.
23 Vi também, naqueles dias, que judeus haviam casado com mulheres asdoditas, amonitas e moabitas.
24 In-epet tu mewan et hedin yadda u-ungnga da ey ya ehel ni iAsdod et ya edum ni ehel hu inamta da e eleg da amta hu ehel min helag Israel.
24 E seus filhos falavam metade das palavras na língua de Asdode ou na língua de seu respectivo povo, mas não sabiam falar a língua dos judeus.
25 Bimmungettak mewan ni hi-gada et pan-idutak ida. Nanheplit kudda edum et pan-iya-nit ku bewek da, et pansapatah kuddad hinangngab Apu Dios e eleg da i-abulut ni meki-ahwa u-ungnga dad beken mi edum ni helag Israel e eleg mengamtan Apu Dios.
25 Eu os repreendi e os amaldiçoei; espanquei alguns deles e arranquei os seus cabelos. E os fiz jurar em nome de Deus, dizendo: — Não deem mais as suas filhas em casamento aos filhos deles, nem escolham mais as filhas deles para os seus filhos ou para vocês mesmos.
26 Inhel kun hi-gada e ya nengiahwaan nan patul e hi Solomon ni biin beken min edum ni helag Israel hu himmulun nanliwatan tun Apu Dios. Hi-gatu lan nunman hu keta-ta-geyyan ni emin ni patul ey endi edum ni patul ni henin hi-gatu ey et-eteng hu impeminhed Apu Dios ni hi-gatu et hi-gatu tuduen tun mampatul emin di bebley di Israel. Nem anin ni hi-gatu et impanliwat idan ahwatun beken ni helag Israel.
26 Não foi por causa disto que Salomão, rei de Israel, pecou? Entre muitas nações não havia rei semelhante a ele. Era amado por seu Deus, e Deus o colocou como rei sobre todo o Israel. Mas as mulheres estrangeiras o fizeram cair no pecado.
27 Kangku mewan ni hi-gaday “Kele tu-wangu anhan yu ninemnem ni mengippahding ni lawah et yu iahwa bibi-in nalpud edum ni bebley et manliwat kayun Apu Dios?”
27 Será que devemos dar ouvidos a vocês, para fazermos todo este grande mal, sendo infiéis ao nosso Deus, casando com mulheres estrangeiras?
28 Ya mewan hakey ni u-ungngan Jehoiadah e u-ungngan Eliashib e eta-gey ni padi ey inepun Sanballat e iBet Horon. Et humman himmulun ni impa-kal ku humman ni u-ungngan Jehoiadah di diman Jerusalem.
28 Um dos filhos de Joiada, filho do sumo sacerdote Eliasibe, era genro de Sambalate, o horonita. Por isso, eu o expulsei da minha presença.
29 Nandasallak mewan nan Apu Dios e kangkuy “Entan anhan tu liwwan humman ni impahding da e Apu Dios ku tep bineing da hu kapedi da ey inhalla da hu insapatah dan hi-gadan papaddi ey helag Levi.”
29 “Lembra-te deles, ó meu Deus, pois contaminaram o sacerdócio e a aliança sacerdotal e levítica.”
30 Impasiked kuddan mengu-unnud ni elaw niya tuttudduddan tutu-un nalpud edum ni bebley. Et pan-ituduk hu ngunuddan padi et yadda edum dan helag Levi, ma-lat wada hakkeyey inamta tu niya pehding tu ngunu tu.
30 Assim, eu os purifiquei de tudo o que era estrangeiro e organizei o serviço dos sacerdotes e dos levitas, cada um na sua função.
31 Inhel kun hi-gada e ippaptek dadda ittungun mahapul ni pan-appitan hedin nedatngan hu panheppulan daddan nunman, niya ippaptek dan emmungen ida iddawat ni tutu-un memengngulun ennien da niyadda memengngulun lameh ni intanem dan iddawat daddan papaddi.
31 Organizei também o fornecimento de lenha em tempos determinados, bem como das primícias. “Lembra-te de mim, ó meu Deus, para o meu bem.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Neemias 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.