1 Coríntios 4
Nin tének káwintal an okˀóxláb (HUSNT2005) vs VC
1 Jaxtám, an atiklábtsik yejat kin chalpay ke wawáꞌ i tʼójontsal na Kristo ani u punkʼuntsidh abal ki tʼilaꞌ xowaꞌ in koꞌolwiꞌik yab tejwaꞌ na Dios.
1 Que os homens nos considerem, pois, como simples operários de Cristo e administradores dos mistérios de Deus.
2 Pos alwaꞌich, xin koꞌol jun i punkʼuntsixtaláb, yejat kin xalkʼaꞌ ke neꞌech lejtal kin tʼajaꞌ xowaꞌ u punkʼuntsáb.
2 Ora, o que se exige dos administradores é que sejam fiéis.
3 Nanáꞌ yab u ódhál ti kwenta xantʼéy ti kin chalpantsitsik, nibal xowaꞌ ti kin utsaꞌ jun i awiltaláb xi techéꞌ ti kʼayꞌlá. Nibal in kʼwajat u telál tubáꞌ.
3 A mim pouco se me dá ser julgado por vós ou por tribunal humano, pois nem eu me julgo a mim mesmo.
4 Maske in kʼwajat tsububudh u itsích, jechéꞌ yab in léꞌ kin ulu ke in lujatich tʼajat. An Ajátikláb jaꞌich nin choꞌób xan tin kʼwajat.
4 De nada me acusa a consciência; contudo, nem por isso sou justificado. Meu juiz é o Senhor.
5 Jaxtám, yab ti kin okʼox chalpantsitsik max in alwaꞌ tʼojnal o yabaꞌ, ka aytsitsik asta ka tsích an Ajátikláb. Jajáꞌ, jaꞌich xi neꞌech kin xalkʼaꞌ xowaꞌ kʼwajat chinat ban jikʼwaxtaláb ani kin xalkʼaꞌ xantʼéy i chalpayal ti itsích. Jachanꞌ i kʼij, na Dios neꞌech tám kin ulúch max alwaꞌ o yab alwaꞌ xowaꞌ i tʼajámal.
5 Por isso, não julgueis antes do tempo; esperai que venha o Senhor. Ele porá às claras o que se acha escondido nas trevas. Ele manifestará as intenções dos corações. Então cada um receberá de Deus o louvor que merece.
6 Kidháblábtsik, tu tʼiltsaltsik jechéꞌ abal tatáꞌtsik ta alwaꞌbíl, u kʼwajbál jelti óltsixtaláb na Apolos ani nanáꞌ neye. U ulal jechéꞌ abal kʼal ni okʼtsixtalkʼi, ka choꞌóbnaꞌtsik ke yab más yejat xowaꞌ ka tʼajaꞌ, tokot xowaꞌ kʼwajat dhutsadh ani abal ni jun xitaꞌ yab kin tʼekʼaꞌ tinbáꞌ kʼal tin kwentakʼi xitaꞌ in wéwnál ani kin pojkaꞌ kʼeꞌet.
6 Se apliquei tudo isso a mim e a Apolo foi por vossa causa, para que, por meio de nós, aprendais a não ultrapassar o que está escrito e para que vos não ensoberbeçais tomando partido a favor de um e com prejuízo de outrem.
7 Pos, ¿jitaꞌ ti tʼajál ki kʼwajay más alwaꞌ ké xi kʼeꞌettsik? ¿Jantʼéy a koꞌol ke yab kʼal a Dios ta pidhnék? Ani max Jajáꞌ ti pidhámal, ¿jantʼókʼi ta tʼekʼál tabáꞌ jelti max xowaꞌ a koꞌol tatáꞌkʼi a bajúmal ka kóꞌoy ta kwetém chalab?
7 O que há de superior em ti? Que é que possuis que não tenhas recebido? E, se o recebeste, por que te glorias, como se o não tivesses recebido?
8 Xoꞌ i kʼwajatichtsik tʼajat alwaꞌ jelti max a koꞌoltsik kidhat. A achʼáltsik jelti max i pakdhaꞌ takʼixich ani wawáꞌ yabich tu tʼajál ti kʼij. ¡I léꞌak lejtal max i pakdhaꞌ takʼixich abal ku takʼxin weye junax kʼal tatáꞌtsik!
8 Já estais fartos! Já estais ricos! Sem nós, sois reis! Praza a Deus que reineis, de fato, para que também nós reinemos convosco!
9 Pos u chuꞌtal ke wawáꞌ xu kʼwajat tu abatwále, na Dios tu tʼajámal jelti max yab u lej uluts. I junwal jelt xitaꞌ xi bijtsidhich ke neꞌech ti chemdháb; i bajúmalich ku kʼwajay jelti jun xataꞌ labidh xu telnal kʼál an atiklábtsik xi techéꞌ ti kʼayꞌlá. Anchanꞌ tu chuꞌtáb kʼal an atiklábtsik ani kʼal an tʼokat abatwáletsik.
9 Porque, ao que parece, Deus nos tem posto a nós, apóstolos, na última classe dos homens, por assim dizer sentenciados à morte, visto que fomos entregues em espetáculo ao mundo, aos anjos e aos homens.
10 U usnal ke wawáꞌ yab u chalpadh abal u kʼwajatich kʼal na Kristo ani ke tatáꞌtsik a exbayal xowaꞌkichkʼi xi kʼal tin kwenta na Kristo. U usnal ke yab u likat ani ke tatáꞌtsik, i likat tʼajat; wawáꞌ u atʼnal kʼal an atiklábtsik ani tatáꞌtsik i kʼakʼnáb tʼajat.
10 Nós, estultos por causa de Cristo; e vós, sábios em Cristo! Nós, fracos; e vós, fortes! Vós, honrados; e nós, desprezados!
11 Asta xoꞌ i watʼnál i kʼaꞌínab ani i tsikénib; i yéntsal i kʼudhkʼúmil, u atʼax tʼajtsinal, yab i koꞌol i kʼimáꞌ
11 Até esta hora padecemos fome, sede e nudez. Somos esbofeteados, somos errantes,
12 ani u chekel tu tʼojnal kʼal ni kʼubak. U odhbijyáb kʼal an atiklábtsik, por wawáꞌ i lábtʼajáltsik. U atʼnal, por i kuxyal.
12 fatigamo-nos, trabalhando com as nossas próprias mãos. Insultados, abençoamos; perseguidos, suportamos; caluniados, consolamos!
13 U jantsinal ti káw, por wawáꞌ yab u tókʼnal kʼal i chákub. Asta xoꞌ, u tʼajnal jelti max u amúl ani jelti max u jilkʼomastaláb.
13 Chegamos a ser como que o lixo do mundo, a escória de todos até agora...
14 Yab tu dhutsuntsaltsik anchanꞌ abal tu tidhebédhaꞌtsik, tu dhutsuntsaltsik abal tu pidhaꞌtsik jun i takʼixtaláb jelt u chakámiltsik xu kʼanidhál tʼajat.
14 Não vos escrevo estas coisas para vos envergonhar, mas admoesto-vos como meus filhos muitos amados.
15 Maske tatáꞌtsik ka kóꞌoy láju i mil i okʼtsixtsik xi ti okʼtsitsik kʼal tin kwenta na Kristo, yab yán a tátaꞌtsik a koꞌol. Kom nanáꞌ tu tʼiltsitsik an ti alwaꞌ tʼilab kʼal tin kwenta an loꞌeltaláb, jáykʼi max tin tátaꞌtsik kʼal tin kwenta an belomtaláb xa koꞌoltsik ba na Kristo Jesús.
15 Com efeito, ainda que tivésseis dez mil mestres em Cristo, não tendes muitos pais; ora, fui eu que vos gerei em Cristo Jesus pelo Evangelho.
16 Anchanꞌ pé, tu pakabédháltsik abal ti kin wéwnantsi an tu okʼtsixtal.
16 Por isso, vos conjuro a que sejais meus imitadores.
17 Jaꞌich kʼal jechéꞌ tin kwenta tu abtsaltsik an ta Timoteo, xu kʼanidhál tʼajat ani u chuꞌtal jelti jun u chakámil kʼal tin kwenta abal i belálich an Ajátikláb. Jajáꞌ, neꞌech ti ki chalpantsitsik xan tin kʼwajíl neye abal u belálich na Kristo, anchanꞌ xan tin okʼtsix putálkʼi xon ti waꞌach i belomtsik.
17 Para isso é que vos enviei Timóteo, meu filho muito amado e fiel no Senhor. Ele vos recordará as minhas normas de conduta, tais como as ensino por toda parte, em todas as igrejas.
18 Taltsik xi tatáꞌtsik a kidhtal, in tʼekʼáltsik tʼajat tinbáꞌ abal in chalpayal ke yabich neꞌech kin kʼale tu álnaꞌtsik.
18 Alguns, presumindo que eu não mais iria ter convosco, encheram-se de orgulho.
19 Por u chalpayal kin kʼale jikʼat tu álnaꞌtsik, max an Ajátikláb anchanꞌ tin léꞌ. Neꞌech tám ku chuꞌu xantʼéy in ejtowaltsik kin tʼajaꞌ jachanꞌ xin tʼekʼáltsik tʼajat tinbáꞌ ani yab tokotkʼi xowaꞌ in ulaltsik.
19 Mas brevemente irei ter convosco, se Deus quiser, e tomarei conhecimento não do que esses orgulhosos falam, mas do que são capazes.
20 Pos xan tu takʼix na Dios, yab kʼal i tʼilabkʼi; u takʼix kʼal in cháp.
20 Porque o Reino de Deus não consiste em palavras, mas em atos.
21 ¿Jantʼéy a kulbetnáltsik más? ¿Kin kʼale tu álnaꞌ abal tu kʼwiyaꞌtsik, o kin kʼale tu álnaꞌ abal tu tawnaꞌtsik kʼal i kʼanidhaxtaláb ani i chaꞌattaláb?
21 Que preferis? Que eu vá visitar-vos com a vara, ou com caridade e espírito de mansidão?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.