2 Reis 4

Huichol Bible 2020 (HCH_WB2) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Merikɨtsɨ xewitɨ Kakaɨyari niukameya wiuraya 'Eritseu mɨpaɨ katiniutahɨawe: —Nekɨna mati'uximayatsiriwame kaniumɨni, 'ekɨ pekatinimaika mɨkɨ Yawé hetsiemieme 'aixɨa katiniyurienekaitɨni. Peru hikɨri xewitɨ tewi temɨte'epinirie kaninuamɨkɨ neniwema yuhutame waranuwitɨnike waɨriyarika te'uximayatamete mɨwarayeitɨanikɨ.
1 Certo dia, a viúva de um dos membros do grupo de profetas foi pedir ajuda a Eliseu: “Meu marido, que o servia, morreu, e o senhor sabe como ele temia o S enhor . Agora, veio um credor que ameaça levar meus dois filhos como escravos”.
2 'Eritseu mɨpaɨ katinita'iwawiya: —¿Keri ne nematiparewieni? Yakenetineutahɨawi, ¿'akie ketita perexeiya? Wiura mɨpaɨ katinita'eiya: —Ne mati'uximayatsiriwame tixaɨtɨ nepɨkarexeiya nekita, 'etsiwa xeikɨa huriwa hatseitiyari nepexeiya puteyu 'etsipemetsie.
2 “O que posso fazer para ajudá-la?”, perguntou Eliseu. “Diga-me, o que você tem em casa?” “Não tenho nada, exceto uma vasilha de azeite”, respondeu ela.
3 Merikɨte 'Eritseu mɨpaɨ katinita'aitɨani: —Kenemieka hikɨ 'akie hurawatari keniwarekawawiri xarite mekematsihetaniɨtɨani, kepaɨmeme tsepa pemekaxeiya.
3 Então Eliseu disse: “Tome emprestadas muitas vasilhas de seus amigos e vizinhos, quantas conseguir.
4 Hikɨ 'ana yukiita xekeneutahaxɨa 'aniwema yunaitɨ meta xeketeneunama kitenie. Hatseiti 'etsimupetsie mieme xariteta keneukatuaxɨa naimeta, kemɨ'aneri mɨtihɨpɨrikeni xaɨtsie pe'itiyayatsatɨ.
4 Depois, entre em casa com seus filhos e feche a porta. Derrame nas vasilhas o azeite que você tem e separe-as quando estiverem cheias”.
5 Hikɨ wiura 'Eritseu 'utateutɨaka, yukie kaneyani. Merikɨte yuniwema wahamatɨa heuyunaka kanitsutɨani xarite tihɨniyatɨ niwemamata meni'atɨiriwakaitɨni.
5 A viúva seguiu as instruções de Eliseu. Seus filhos traziam vasilhas, e ela as enchia.
6 Kepaukari naitɨ mɨhɨpɨnekai, mɨkɨ yuniwe tawari kaniutawawirieni xeime xari, mɨkɨ mɨpaɨ kaniutayɨni: «Matsi pumaweri». Hikɨ 'ana hatseiti kaniuyewani 'etsimupetsie.
6 Logo, todas estavam cheias até a borda. “Traga mais uma vasilha”, disse ela a um dos filhos. “Acabaram as vasilhas!”, respondeu ele. E o azeite parou de correr.
7 Hikɨ 'uka kaneyani tewi Kakaɨyari hetsɨa mieme hetsɨa, katinitaxatɨani kemɨtiuyɨkai. Hikɨ mɨkɨ mɨpaɨta katinita'aitɨani: «Hikɨ kenemieri hatseiti kenetua, kɨmana ketineyutua pemɨrapine. Hikɨ kepaɨmetɨ meyuhayewa 'ekɨ meta 'aniwema kɨmana xetenanetɨ 'axepu'uwani».
7 Quando ela contou ao homem de Deus o que havia acontecido, ele lhe disse: “Agora venda o azeite e pague suas dívidas. Você e seus filhos poderão viver do que sobrar”.
8 Merikɨte 'Eritseu, Tsuneni kiekariyaritsie 'uyemiekaku mana xewitɨ 'ukaratsi waɨkawa rexeiyatɨ waɨriyarika yukie kanita'inieni mɨrekwanikɨ. 'Anatɨtɨ kepauka mana muyeyeikakai mana katinitikwa'akaitɨni.
8 Certo dia, Eliseu foi à cidade de Suném. Uma mulher rica que morava na cidade o convidou para fazer uma refeição em sua casa. Depois disso, sempre que ele passava por lá, parava na casa dela para comer.
9 'Uka yukɨna mɨpaɨ katiniutahɨawe: «Neuxei, ne yanepɨtimate 'ikɨ tewi takie muta'axe, xɨari tewi Kakaɨyari hetsɨa mieme mɨpatsie pɨhɨkɨ.
9 A mulher disse ao marido: “Sem dúvida esse homem que sempre passa por aqui é um santo homem de Deus.
10 Xeime kiiya tepɨtawewieni takii heima, muwa mayehupunikɨ 'utaya tepɨkawewieni meta mexaya 'ɨparieya hauyutinɨkame meta kɨxemeya. Kepauka mɨtatsiha'iwatamie meixeiyanikɨ hakewa mayehupuni».
10 Vamos construir um quartinho para ele no terraço e mobiliá-lo com uma cama, uma mesa, uma cadeira e uma lâmpada. Assim, quando ele passar por aqui, terá um lugar para ficar”.
11 Mɨpaɨ mete'uyurieku 'Eritseu kaninuani, muwa heutiyaka kaniukahuni.
11 Um dia, Eliseu voltou a Suném e subiu ao quarto para descansar.
12 Hikɨ yuparewiwame Kihetsi mɨpaɨ katiniutahɨawe: —'Ukaratsi keneta'ini. Ti'uximayatsiriwame mɨpaɨ katinitahɨawe, hikɨ 'ana mɨkɨ kaninuani.
12 Disse a seu servo, Geazi: “Chame a sunamita”. Quando ela veio,
13 Hikɨ 'Eritseu Kihetsi mɨpaɨ katiniutahɨawe: —'Ukaratsi mɨpaɨ ketinetahɨawi: “Waɨkawa pepɨ'a'uximatɨa tahetsiemieme. ¿Kenetiyurieni 'ahetsiemieme? ¿Matinake xɨka ti'aitame yatɨni kuyaxi tiwa'aitɨwame 'ahetsiemieme ne'utahɨawe?” Peru 'ukaratsi mɨpaɨ kaniutayɨni: —Ne 'aixɨa 'iyari nepuyeika neteɨterima watsata.
13 Eliseu disse a Geazi: “Diga-lhe: ‘Somos gratos por sua bondade e seu cuidado conosco. O que podemos fazer por você? Podemos falar em seu favor ao rei ou ao comandante do exército?’”. “Não”, respondeu ela. “Minha família cuida bem de mim.”
14 Hikɨ 'Eritseu Kihetsi mɨpaɨ katiniuta'iwawiya: —¿Kenetiyurieni hetsiena mieme? Ti'uximayatame mɨpaɨ kaniutayɨni: —Mɨkɨ tɨɨri pɨkawarexeiya meta kɨnaya 'ari kani'ukiratsitɨni.
14 Mais tarde, Eliseu perguntou a Geazi: “O que podemos fazer por ela?”. Geazi respondeu: “Ela não tem filhos, e o marido é idoso”.
15 'Eritseu mɨpaɨ kaniutayɨni: —Keneta'ini. Kihetsi kaneita'inieni, mɨkɨ 'ana kitenie kaniutakeni.
15 “Chame-a de novo”, disse Eliseu. A mulher voltou e, enquanto ela estava à porta do quarto,
16 Hikɨ 'Eritseu mɨpaɨ katinitaxatɨani: —Yurika 'epauka nunutsi pekanexeiyakamɨkɨ. 'Ukaratsi mɨpaɨ katinita'eiya: —Hawaikɨ, neti'aitɨwame, 'ekɨ tewi Kakaɨyari hetsɨa pemumieme. Hawaikɨ ne matsiparewiwame pepɨkaneti'itaiyaneni.
16 Eliseu lhe disse: “Ano que vem, por esta época, você estará com um filho nos braços!”. “Não, meu senhor!”, exclamou ela. “Por favor, homem de Deus, não me dê falsas esperanças.”
17 Mɨpaɨ katiniuyɨni, mɨkɨ 'ukaratsi kaniutihukata. Kemɨrahɨawarɨwakai yurikatsiena mɨkɨ tukaritsie kaniutiniweni, 'Eritseu kemɨrehɨawekai.
17 Mas, de fato, a mulher ficou grávida. No ano seguinte, naquela mesma época, teve um filho, como Eliseu tinha dito.
18 Nunutsi kaniutawere, heiwa yupaapa hetsɨa kanekuyeixɨani, mɨra'uximayatsiekaitsie meyeikakai.
18 Certo dia, quando o menino estava mais crescido, saiu para acompanhar o pai, que estava no campo com os ceifeiros.
19 Hikɨ yapauka mɨpaɨ yupaapa katiniutahiwieni: —'Ai nemu'u. Nemu'u pɨnetsi'ukukuine. Paapaya xeime tiyu'uximayatsiriwame mɨpaɨ katiniuta'aitɨani: —Maamaya hetsɨa kenetuamie.
19 De repente, o menino gritou: “Ai! Que dor de cabeça!”. Seu pai disse a um dos servos: “Leve-o para casa, para a mãe dele”.
20 Ti'uximayatame kaneitɨni maamaya hetsɨa paitɨ, hikɨ yutunutsie heikukwekaku tuka kanaye'ani, 'ana nunutsi kaniumɨni.
20 O servo levou o menino para casa, e a mãe o segurou no colo. Mas, por volta do meio-dia, ele morreu.
21 Hikɨ maamaya kananutiyani yukii heima tewi Kakaɨyari hetsɨa mieme 'utayatsie yuniwe kanateni, kitenie reunaka kaniwayeyani.
21 Ela o carregou para cima e o deitou na cama do homem de Deus; fechou a porta e o deixou ali.
22 Hikɨ yukɨna kaniutahiwieni mɨpaɨ katinitahɨawe: —Xeime ti'uximayatame keneneuniɨtɨa meta puxu 'ukaratsi, tewi Kakaɨyari hetsɨa mieme kie nekanimieni, kwitɨwata nekaninuamɨkɨ.
22 Então enviou um recado para o marido: “Mande um dos servos e uma jumenta, para que eu vá depressa falar com o homem de Deus e volte em seguida”.
23 Kɨnaya mɨpaɨ katinita'iwawiya: —¿Titayarikuta hikɨ kwitɨwa hetsɨana petimie? Metseri hekwame 'ixɨarariyari pɨkahɨkɨ meta 'uxipiya tukari. Mɨkɨ mɨpaɨ katiniuta'ani: —Tsepatsɨ.
23 “Por que hoje?”, perguntou ele. “Não é a festa da lua nova nem sábado.” Ela, porém, respondeu: “Não se preocupe”.
24 Hikɨ 'ana puxu kaniutixiratɨani meta ti'uximayatame mɨpaɨ katiniutahɨawe: —Hikɨmɨ xeiya tepɨyehu teka'uxipietɨ, kepaukake yanemetayɨni.
24 Então ela mandou selar a jumenta e disse ao servo: “Rápido! Só diminua o passo quando eu mandar”.
25 Merikɨte 'ukaratsi kanayeyani, Kaximeru hɨriyaritsie paitɨ kaniye'ani, 'Eritseu manukateitsie paitɨ, tewi Kakaɨyari hetsɨa mieme. Hikɨ mɨkɨ kanixeiya 'ateewa hamiekame. 'Ana yuparewiwame Kihetsi mɨtitewa mɨpaɨ katiniutahɨawe: —Neuxei. Huma pamie 'ukaratsi Tsunemi kiekame.
25 E partiu para encontrar-se com o homem de Deus no monte Carmelo. Quando ele a viu a distância, disse a Geazi: “Olhe! Lá vem a sunamita!
26 Xeiya kenenakimie, keneta'iwawiya mɨkɨ 'aixɨa kapɨreu'erie, nu'aya meta kɨnaya 'aixɨa mekapɨtehaka'iyuniwa. Ti'uximayatame kaneikunake, 'ukaratsi kename yunaitɨ 'aixɨa meteheu'erie kaniutayɨni.
26 Corra ao seu encontro e pergunte: ‘Está tudo bem com a senhora, com seu marido e com seu filho?’”. A mulher respondeu: “Sim, está tudo bem”.
27 Kepauka hɨritsie paitɨ munua tewi Kakaɨyari hetsɨa mieme manukateitsie, 'ɨkateyatsie kanikawiere. Kihetsi hurawa 'uyaka kaneikuhanakekaitɨni, peru tewi Kakaɨyari hetsɨa mieme mɨpaɨ katinita'imaiya: —Kenehayewani. Waɨkawa puyuhiwerie meta Yawé kanetinanukanamirieka kemɨreyɨ, 'akuxi 'atsipɨkanetitahɨawiwe.
27 Mas, quando ela chegou ao homem de Deus no monte, abraçou os pés dele. Geazi quis afastá-la, mas o homem de Deus disse: “Deixe-a em paz. Ela está profundamente angustiada, mas o S enhor não me revelou o motivo”.
28 Hikɨ 'ukaratsi mɨpaɨ kaniutayɨni: —Neti'aitɨwame, ¿nekuta 'ekɨ nunutsi nemetiutawawiri? ¿Tamɨ mɨpaɨ nekarainekai kename pekaneti'itaiyanenikekai?
28 Então a mulher disse: “Acaso eu lhe pedi um filho, meu senhor? Não lhe disse que não me desse falsas esperanças?”.
29 'Eritseu Kihetsi mɨpaɨ katiniutahɨawe: —Keni'akuha'aritɨaka, ne'itsɨ kenakwetɨ kenemie huyeta. Xɨka xeime pehanukunake, pepɨkaheiwaɨritɨaka, xɨka xewitɨ matsihahɨaweni, pepɨkaheiku'eiyani. Kepauka pemeta'ani, mɨkɨ 'itsɨ nunutsi nierikayatsie kenateka.
29 Eliseu disse a Geazi: “Prepare-se para viajar; pegue meu cajado e vá! Não cumprimente ninguém pelo caminho. Quando chegar, coloque o cajado sobre o rosto do menino”.
30 Peru nunutsi maamaya mɨpaɨ kaniutayɨni: —Ne yurikɨ mɨpaɨ nekanaineni Yawé mayeyurikɨ meta 'ekɨ, ne nekie nepɨkahakunuani xɨka pekanetsiheweiya. Hikɨ 'ana 'Eritseu kananukukeni kaneyani hamatɨana.
30 Mas a mãe do menino disse: “Tão certo como vive o S enhor , e tão certo como a sua própria vida, não voltarei para casa se o senhor não for comigo”. Então Eliseu voltou com ela.
31 Kihetsi meri manuyehaitɨakai nuaka nunutsi nierikayatsie 'itsɨ kaniutiteni, peru 'ikɨ pɨka'utaniu meta pɨka'ukuyuaxɨa tixaɨtɨ 'inɨari pɨkatiuyuri. 'Ayumieme, Kihetsi 'Eritseu kaniwarekunake mɨpaɨ katinitahɨawe: —Nunutsi pɨkahekuyuane pɨkahanutaneniere.
31 Geazi foi à frente e pôs o cajado sobre o rosto do menino, mas não aconteceu nada. Não havia sinal de vida. Geazi voltou para encontrar-se com Eliseu e lhe disse: “O menino ainda não despertou”.
32 Kepauka 'Eritseu wakie munua, nunutsi mɨkime kaniutaxeiya, 'utatsie 'akakaikame.
32 De fato, quando Eliseu chegou, o menino estava morto, deitado em sua cama.
33 Kiita hautahaka, nunutsi muyekatei, kitenie reunaka Yawé kaniutahɨawe.
33 Eliseu entrou sozinho no quarto, fechou a porta e orou ao S enhor .
34 Hikɨ 'utatsie hautiyaka nunutsi hetsie kanahuni tetana keneikahɨtsieni, meta mamateyatsie kawɨtɨ, kepaukake nunutsi mutaxɨrixɨ.
34 Depois, deitou-se sobre o corpo do menino e colocou sua boca sobre a dele, seus olhos sobre os dele e suas mãos sobre as dele. E, enquanto se estendia sobre ele, o corpo do menino começou a se aquecer.
35 Hikɨ 'Eritseu 'anukukeka kaniutiyatɨyani kiita yeyeikatɨ, kwitɨta nunutsi hetsie kaneutihuni, 'anakeri 'atahutamexɨa nunutsi kaniutakuku meta yɨhɨxite kanutayepiexɨani.
35 Eliseu se levantou, andou de um lado para o outro no quarto e, em seguida, se estendeu novamente sobre ele. Dessa vez, o menino espirrou sete vezes e abriu os olhos.
36 Hikɨ 'Eritseu Kihetsi mɨpaɨ katiniutahɨawe: —Maamaya kene'inimie. Kihetsi katineikuxatɨani, kepauka 'ukaratsi munua, 'Eritseu mɨpaɨ katinitahɨawe: —'Ari 'aniwe kenawitɨtɨri.
36 Eliseu chamou Geazi e lhe disse: “Chame a sunamita!”. Quando ela entrou, Eliseu disse: “Aqui está seu filho”.
37 Mɨkɨ hautahaka, 'Eritseu 'ɨkayatɨa kaniukahɨximakeni pamɨpariyutsi 'ipitɨanike. Hikɨ 'anake yuniwe 'awitɨtɨ kaneyani.
37 Ela caiu aos pés do profeta e se curvou diante dele. Então pegou o filho e saiu.
38 Merikɨtsɨ 'Eritseu Kirikari kaninuani 'ana mana kanihaakaxatɨkaitɨni mɨkɨ kwieyaritsie. Mana kiekatari Kakaɨyari niukametemama wahamatɨa kaniuyuhayewa, hikɨ 'Eritseu tiyu'uximayatsiriwame mɨpaɨ katiniuta'aitɨani: «Xari 'amɨnena mana taipa keneuyeyeka 'itsari keneukawewi Kakaɨyari niukametemama memɨtekwanikɨ».
38 Eliseu voltou a Gilgal, onde havia fome na terra. Certo dia, quando o grupo de profetas estava sentado diante dele, ordenou a seu servo: “Ponha no fogo uma panela grande e faça um ensopado para o resto do grupo”.
39 'Ana, xewitɨ wa'iwa kanayeyani yeuta tupiriya heupimieka, muwa 'iteɨri yeuta mieme kanetaxeiya hikɨ waɨkawa 'ikwaxiyari kaneka'inɨni kaneitahɨniya yukamixatsie. 'Akunuaka kanitixiteni yapepeme mɨkɨ 'itsarita kaneikaxɨrieni 'atsikatimaitɨ tita mɨtihɨkɨtɨkai.
39 Um dos profetas foi ao campo apanhar ervas. Encontrou uma trepadeira do campo e voltou trazendo frutos silvestres em sua capa. Cortou os frutos em pedaços e os colocou na panela, sem saber exatamente o que eram.
40 Kepauka 'ikwai makatuariexɨa, kepauka teɨteri memekwaixɨa, mɨpaɨ mekateniuhiwa: —Neuxei, tewi Kakaɨyari hetsɨa pemumieme, 'ikɨ 'ikwai pu'uayema. 'Ana mɨkɨ mepɨka'uyɨwekaxɨa memikwanikɨ.
40 O ensopado foi servido aos homens, mas, assim que provaram alguns bocados, gritaram: “Homem de Deus, há veneno neste ensopado!”. E não puderam comê-lo.
41 Hikɨ 'Eritseu mɨpaɨ kaniutayɨni: —Tɨriku harinayari xekenatu'i. Hikɨ harina 'itsarita heukawiwiekari, mɨpaɨ kaniutayɨni: —Teɨteri xekeniwarakatu'iriexɨari memɨtekwanikɨ. 'Anari 'aixɨa 'iyari mepɨte'ukwai, tawari mepɨkate'utikwikwinixɨ.
41 Eliseu disse: “Tragam-me um pouco de farinha”. Jogou a farinha na panela e disse: “Agora podem comer”. E o ensopado não lhes fez mal.
42 Xewitɨ Wahari-Tsaritsa heyeyaka kaninuani paa ha'ɨtɨ, tewi Kakaɨyari hetsɨa mieme tikutuirienetɨ 'ikwaxi mexɨakame timieme: xeitewiyari tsewara payari meta tɨriku takariyari hehekwame. 'Eritseu yuparewiwame mɨpaɨ katiniutahɨawe: —Ketiniwarumikwa teɨteri.
42 Outro dia, um homem de Baal-Salisa trouxe comida para o homem de Deus, vinte pães de cevada feitos dos primeiros grãos da colheita e também grãos frescos. Eliseu disse: “Distribua entre o povo para que comam”.
43 Ti'uximayatsiriwame mɨpaɨ kaniutayɨni: —¿Kenetiwamini teɨteri xeitsienituyari memɨhɨkɨ? Peru 'Eritseu mɨpaɨ katinitahɨawe: —Teɨteri ketiniwarumikwa, Yawé mɨpaɨ kanaineni: “Mekatenikwaikuni meta waɨkawa katiniyuhayewamɨkɨ”.
43 “Como vamos alimentar cem pessoas só com isso?”, perguntou seu servo. Mas Eliseu repetiu: “Distribua entre o povo para que comam, pois assim diz o S
44 Hikɨ ti'uximayatame paa kaniwarumini, Yawé kemainekai, teɨteri mekateniukwani meta waɨkawa katiniuyuhayewa.
44 E, quando distribuíram o alimento, houve suficiente para todos e ainda sobrou, como o S enhor tinha dito.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Reis 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.