Mateus 9
hch (HCH) vs AAI
1 Merikɨtsɨ kanuwatsie kayerɨka 'anutaɨye paitɨ kaneyani, yukiekaritsie kaninuani.
1 Jesu wa afe’en yen naatu matabir maiye rabon na ana bar ana meraramaim tit.
2 Hikɨ mana hipatɨ teɨteri huriekame mekani'atɨirieni 'itaritsie yekaime. Ketsutsi waxeiyatɨ yuri kememɨte'eriekai mɨpaɨ huriekame katiniutahɨawe:
2 Nati’imaim sabuw afa orot ta an uman murubin emo’emomaim hiwan hi’abar hina Jesu biyan hitit, naatu Jesu sabuw hai baitumatum itin, basit orot an uman murubin isan eo, “Natu men iniyababan, o a bowabow kakafih i anotanotawiyen.”
3 Hikɨ hipatɨ 'inɨarikɨ memɨte'ɨkitametetɨkai mɨpaɨ mekateniyukɨhɨawekaitɨni yu'iyaritsie: «'Ikɨ Kakaɨyari hepaɨtsita 'axaputaine.»
3 Naatu Ofafar Bai’obaiyenayah afa taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti orot i tur kakafin maiyow eo God ebi’ib.”
4 Ketsutsi wa'iyaritɨarika maitɨ, mɨpaɨ katiniwarutahɨawe:
4 Jesu abisa hinotanot itin naatu eo, “Kwa aisim dogor wanawanan not kakafih kwanotanot?
5 ¿Tita matsi katikwaniwe: “Pepɨreuyehɨwiyarie 'axapemɨtiuyurikɨ”, xɨka'utayɨni, nutsu: “Kenanukukexi kenekuyeikani, xɨka'utayɨni”?
5 Ef menatan i hamehamen, orot ana kakafih notawiyen isan anao i hamehamen ai anau namisir nabat nareremor i hamehamen?
6 Hikɨtsɨ ya'aneme xekanetimaikuni kename heitserie nehexeiya kwiepa nemɨtiwareuyehɨwirienikɨ 'axamemɨte'uyuri, Yuri Tewi nehɨkɨtɨtɨ.
6 Baise kwakakasiy, imih ani’obaiyi kwana’itin, orot Natun i tafaramamaim fair bai bowabow kakafih notawiyen isan.” Naatu orot an uman murubin isan eo, “Kumisir a ir kunuw kubai a ubar kwen.”
7 Hikɨ tewi 'anukukeka yukie kaneyani.
7 Orot misir ana ir nuw bai ana ubar in.
8 Teɨteri me'ixeiyaka waɨkawamekɨ mekanimamakaitɨni, 'aixɨa mekaniutiyuanekaitɨni Kakaɨyari hepaɨtsita, heitserie mɨwarupitɨakɨ teɨteri mɨpaɨ memɨteyurienikɨ.
8 Sabuw iti na’atube matar hi’i’itin ana mar hai hibir ra’at naatu God wabin hibora’ara’ah fair iti na’atube orot bitih isan.
9 Hikɨ kepauka Ketsutsi mana mɨyetɨa, xeime tewi kaniuxeiya Mateu titewakame mana memɨte'ayutituayatsie 'akaime. Mɨpaɨ katinitahɨawe: «Nehetsie ketinewiyani». Mateu 'anukukeka hetsiena katiniuwiya.
9 Jesu efan nati ihamiy remor inan auman, kabay o’onayan wabin Matthew ana bowabow efanamaim ma’am itin naatu iu, “Kumisir kwi’ufnunu.” Matthew ma’am misir Jesu iufunun hairi hin.
10 Hikɨ Ketsutsi katinikwakaitɨni kiita, yumɨiretɨ kuwiyexinu hetsiemieme tewawamete meta 'axateyuruwamete, me'u'axɨaka Ketsutsi matɨa meta teyɨ'ɨkitɨwametemama wahamatɨa metenikwakaitɨni 'axeikɨa.
10 Jesu Matthew ana baremaim ma bay hi’au, ana maramaim kabay o’onayah naatu bowabow kakafih sinafuyah moumurih maiyow hina Jesu ana bai’ufununayah bairi hikofanih bay aa ana efanamaim himare.
11 Kepauka paritseutsixi memɨwaruxei mɨkɨ, mɨpaɨ mekateniwarutahɨawe teyɨ'ɨkitɨwametemama:
11 Naatu Ofafar Bai’obaiyenayah hi’itih ana maramaim, Jesu ana bai’ufununayah hibatiyih, “Aisim kwa a bai’obaiyenayan kabay o’onayah naatu sabuw kakafih bairi hima bay te’aa?”
12 'Ikɨ tiu'enieka, Ketsutsi mɨpaɨ katiniwarutahɨawe:
12 Jesu hio nowar naatu iyafutih eo, “Sabuw aurih sawow en adanafur orot boro men hinakok, baise sabuw iyab sawusawuwih boro adanafur orot hinakok.
13 Peuyewetse 'akuxi yaxemɨtehetimanikɨ kemaine mɨkɨ niuki mɨpaɨ manuyɨne: “Ne nepɨxewawirie xeketeneuyukanenimayaka, nepɨkaxewawirie mawari”. Ne nepɨkanua newata'inienike mɨkɨ heitseriemekɨ yamemɨtekahu, mɨkɨ 'axamemɨteyurie pɨta newata'inienike nekaninuani.
13 Kwa Buk Atamaninamaim kwabiyab tur yabin kwa’itin? ‘Ayu i akokok kabeber, men sibor.’”
14 Hikɨ Wani hetsɨa miemete teyɨ'ɨkitɨwamete Ketsutsi hetsɨa me'u'axɨaka mɨpaɨ mekatenita'iwawiya:
14 Naatu John Baptist ana bai’ufununayah hina Jesu hibatiy hio, “Aisim aki naatu ofafar bai’ufununayah bairi mar etei ayoyohar naatu o a bai’ufununayah i en?”
15 Ketsutsi mɨpaɨ katiniwaruta'eiya:
15 Jesu iyafutih eo, “Men karam sabuw orot boubun tatatabin ana yasisir isan hitaruru’ay, hitama orot yawasin hitabotouw, baise mar boro nanan orot boro hinabosair naatu nati ana veya’amaim imaibo hinifoufur hinirowarow.
16 Nixewitɨ tewi 'ixuriki mɨye'i pɨkamanetsikitɨwa 'ixuriki mɨhekwakɨ, 'ixuriki mɨhekwa xɨka yutatuni mɨye'i pɨtatsana, tsanimeyari matsi waɨkawa 'axa'anetɨ payeika.
16 Na’atube faifuw atamanin boro men karam hinab faifuw boubun hinafitimih, anayabin faifuw boubun hinasasauw ana veya boro nakaro’om natakweb mahar nara’at.
17 Yaxeikɨata tsixai mɨyeye'itsie pɨkakatuariwa kaxie winuyari mɨhekwa mukwanakɨ. Mexɨka mɨpaɨ tiuyurieni, tsixai kanititsanikeni, winu kanitayeuriweni, meta tsixai kaneuyewautseni. Matsi kaxie winuyari mɨhekwa tsixai mɨhehekwatsie kanikatuariwani, mɨpaɨ naitɨ 'atsipɨkatiyɨni.
17 Na’atube men yait ta wine boubun ebai wine ana kibub atamaninamaim eriririmih, anayabin wine boubun boro nara’at naatu kibub natafofor wine nasuwa na re, imih wine boubun i boro wine ana kibub boubunamaim hinarir, saise hairi boro gewasih hinabat.”
18 Mexi mɨpaɨ tiwakuxaxatɨwakai, xewitɨ kaninuani teɨteri wa'ukiyari, hɨxiena kaniutitunumakeni, mɨpaɨ tikɨhɨawetɨ:
18 Iti na’atube eo auman Tafaror Bar kaifenayan orot ta na Jesu biyan tit nanamaim sun yowen eo, “Ayu natu babitai i veya boun morob, baise akokok inan umawat inabutubun nayawas.”
19 Ketsutsi 'anukukeka 'utɨmana kaneyani, teyu'ɨkitɨwamete warawitɨtɨ.
19 Basit Jesu misir ana bai’ufununayah bairi orot hi’ufunun hin.
20 Hikɨ 'ana, 'uka mɨtikuyekai tamamata heimana huta wiyari mɨyuriekai xuriyaya kaheunuawekaku, 'ahurawa kaniuyani waritana 'uyemietɨ kanimayɨani 'ɨkarieya putuniyaritsie.
20 Naatu babin ta ana faifuwamaim rara bota’ar ma’am kwamur etei 12 sasawar, na Jesu ufunane tit,
21 Mɨpaɨ katiniku'eriwakaitɨni: «Xɨka ne'imayɨani tsikere 'ɨkarieya xeikɨa, 'aixɨa nereu'erietɨ nepayani».
21 ana notamaim eo, “Jesu ana faifuw tainin ana butubun boro ana yawas.” Naatu ana faifuw tainin butubun.
22 Peru Ketsutsi ta'aurie 'aweka 'ixeiyaka mɨpaɨ katinitahɨawe:
22 Jesu tatabir babin itin eo, “Natu men iniyababan, abai tumatumamaim kubigewasin.” Iti na’at eo ana veya’amaim, mar ta’imonamo babin igewasin.
23 Hikɨ Ketsutsi teɨteri wa'ukiyari kie nuaka, kɨrautawiwamete meta teɨteri meniukixiekame waruxeiyaka,
23 Imaibo Jesu na Kou’ay Bar kaifenayan orot ana bar wanawanan run. Sabuw hiru’ay hima hirerey itih, naatu rerey ana fik hibababin nowar.
24 mɨpaɨ katiniwarutahɨawe:
24 Jesu eo, “Iti kek babitai i matan fot inu’in, men morobomih, kwamisir ufun kwatit.” Baise sabuw isan himarib, anayabin i hiso’ob kek i morob.
25 Peru kepauka memanuyenɨ'arie teɨteri, Ketsutsi kaneutahani, mamayatsie kawiereku, kananukukeni 'ɨimari.
25 Basit sabuw etei himisir ufun hitit sawar, imaibo Jesu run in kek inu’in ana efanamaim tit, naatu babitai uman bai imisiruw yawas misir.
26 Hikɨ mɨpaɨ pɨtiutamariwaxɨ mɨkɨ kwieyaritsie naitsarie.
26 Iti sisinaf ana tur ra’at tasasar in nati tafaram hima’am ana fofonin etei hinowar.
27 Merikɨtsɨ kepauka Ketsutsi mana mɨyetɨa, yuhutatɨ memɨkaheuneniere mekanenukuweiya, mɨpaɨ mete'uhiwatɨ:
27 Jesu efan nati itumar tit remor inan, orot rou’ab matah fim hitit hi’ufunun hin hi’af hio, “David uwan, kwiwanbabani.”
28 Kiita heutahaku mɨkɨ, memakɨkɨpe 'ahurawa mekaniukɨne, Ketsutsi mɨpaɨ katiniwarutahɨawe:
28 Jesu na bar wanawanan run naatu orot rou’ab hina biyan hitit, Jesu ibatiyih eo, “Kwabitumatum ayu boro aniyawasi?” Hairi hiya’afut hio, “Regah abitumitum.”
29 Hikɨ kaniwaramayɨaxɨani wahɨxita, mɨpaɨ 'utaitɨ:
29 Basit Jesu hairi matah botobonen eo, “Kwabitumatum na’atube isa namatar.”
30 Hikɨ meheunenieretɨ mekanakɨne. Peru memɨkatehaxaxatanikɨ Ketsutsi mɨpaɨ yemekɨ katiniwaruhɨritɨani:
30 Hairi matah higewasin hinuw naatu Jesu eofafarih eo, “Men yait ta ana tur kwana’owen.”
31 Peru, kepauka mɨkɨ memayekɨ, mekateniutaxata mɨkɨ hepaɨtsita naitsarie mɨkɨ kwieyaritsie.
31 Baise hairi hitit hin Jesu ana tur hibosemor ra’at, nati tafaram hima’am ana fofonin etei hinowar.
32 Hikɨ mehewayekɨkakaku mɨkɨ, hetsɨana kani'atɨarieni tewi kaniuwetɨ kakaɨyari 'axamɨ'ane miwiyakai.
32 Orot rou’ab hinan ufut sabuw afa orot ta yoyom hirab awan igug ma’am hibai hina Jesu biyan hitit.
33 Hikɨ kepauka Ketsutsi kakaɨyari 'axamɨ'ane manuyenɨ'a, mɨkaniuwekai kaniutaniuni. Teɨteri mekanihɨxiyakaitɨni mɨpaɨ me'utiyuatɨ: «Hatsuaku mɨpaɨ tepɨkatenenieriwawe 'Ixaheri kwieyaritsie».
33 Naatu Jesu yoyom mowan nun tit orot busuruf tur eo sabuw etei hifofor hio, “Sawar iti na’atube Israel wanawananamaim men ta i’itin bounabo ta’i’itin.”
34 Peru paritseutsixi mɨpaɨ mekaniutiyuanekaitɨni: «Mɨkɨ kakaɨyarixi 'axamemɨ'anene tiwa'aitɨwame 'iparewiekaku kaniwarayenɨ'awani kakaɨyarixi 'axamemɨ'anene».
34 Baise Ofafar Bai’obaiyenayah hio, “Iti i Demon Hai Ukwarin fair itin imih demon nunih titit.”
35 Merikɨtsɨ Ketsutsi naitsarie kiekaritetsie 'emɨyeyeutsie meta 'etsimɨyeyeutsie kanikuyeikakaitɨni tukiteta tiku'ɨkitanetɨ, niuki 'aixɨa manuyɨne taheima mieme kuxatatɨ, 'aixɨa meteheu'eriekame warayeitɨwatɨ naime kwiniyakɨ meta naime kememɨte'uka'eniwakai.
35 Jesu bar awan awan run tit sabuw inanawanih bar merar hai Kou’ay Baremaim sabuw i’obaibiyih, mar ana aiwob isan Tur Gewasin eo hinowar naatu sabuw hai sawow yumatah ta ta hibow hinan etei iyayawasih.
36 Hikɨ teɨteri yumɨireme waxeiyatɨ, kaniwarutinenimayata, yuxaɨtame memu'uwakaikɨ meta metaxɨrietɨkaitɨ muxatsi yɨhɨweme memɨkahexeiya wahepaɨ.
36 Jesu iti rou’ay gagamin maiyow hinan itih yan baban, anayabin hai not kwaris naatu aurih baibais en, ana itinin i sheep na’atube aurih nabatanenayan orot en.
37 Hikɨ mɨpaɨ katiniwarutahɨawe yuhetsɨa miemete teyɨ'ɨkitɨwamete: «'Itsanari pɨwaɨkawa, peru 'itsanamete mepɨkayumɨire.
37 Basit ana bai’ufununayah isah eo, “Masaw i gagamin na’in baise ana fourayah i men moumurih.
38 'Ayumieme xekeneutawawiri 'itsanari kutsiyari, 'itsanamete mɨwatanɨ'anikɨ yu'itsanarita».
38 Imih masaw matuwan isan kwanayoyoban saise bowayah afa niyafarih hinan bay hinafour, anayabin bay i hiyamur.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.