Atos 5
hch (HCH) vs AAI
1 Xewitɨta tewi 'Ananiyaxi titewatɨ yɨ'ɨitatɨ Tsapira hamatɨa yukwie mekaniutuani,
1 Orot wabin Ananias aawan Sapphira hairi auman hai sawar turin hiya’aitit sabuw hitubun.
2 'ɨyayata yatimaikaku, 'etsiwa kaniyuhayewieni kemɨreituakai, yapaɨmeme xeikɨa, nɨ'ariekate wahetsɨa kani'atɨani.
2 Naatu kabay turin i botan, aawan i so’ob, naatu i ana baibasit auman iwa’an, turinawat bai in tur abarayah nahimaim ihouw ra’iy.
3 Hikɨ Pekuru mɨpaɨ katinitahɨawe:
3 Peter Ananias isan eo, “Aisim Satan not kakafin dogor wanawanan yaru’uy Anun Kakafiyin matanamaim ifuwen, a me hitutubun kabay turin o isa ibotan?
4 Kepauka mɨ'akwietɨkai katini'apiinitɨkaitɨni. Peheituaka 'akuxi heitserie pepexeiyakai hepaɨtsitana. ¿Ketitayari 'a'iyaritsie mɨyapetiu'ahɨawixɨ? 'Ekɨ teɨteri pepɨkatiwaru'itai, matsi pɨta Kakaɨyari pekatiniu'itaiya.
4 Inaso’ob iti me i o nowa, baise o a baibasitamaim sabuw hitubun, naatu sabuw hitutubun ufunamaim iti kabay i o nowa. Aisim iti na’atube isinaf? O men orot ifuw, baise God ifuw.”
5 'Ikɨ niuki 'u'enieka, 'Ananiyaxi 'atiweka pumɨ. Mepɨmamakai yemekɨ yunaitɨ me'u'enanaka.
5 Ananias tur iti nonowar ana maramaim an uy re morob, sabuw etei’imak tur iti hinonowar hai hibir ra’at.
6 Hikɨ temari me'anuku'uka hipatɨ me'iku'eimaka mekaneikweni me'ikateukuke.
6 Oro’orot boubuh hina hirun biyan hibai hisum hibai hin rahemaim hiyai.
7 Hikɨ haika hurayari 'aye'aku 'ɨyaya kaninuani 'atsikatimaitɨ kemɨtiuyɨkai.
7 Three hours na’atube sasawar ufunamaim aawan babin na tit, i men so’ob Ananias isan abisa mamatar.
8 Pekuru mɨpaɨ katinita'iwawiya:
8 Peter babin ibatiy, “Ku’o gewas anowar, aaw airi a me hitutubun baiyanaban ana fofonin iti kwabai?” Babin iya’afut eo, “Me hitutubun ana baiyan etei i nati.”
9 Pekuru mɨpaɨ katinitahɨawe:
9 Peter babin isan eo, “Aisim aaw airi kwaibasit, Regah Anunin kwarutubun? Oro’orot iyab o aaw hibai hin hiya’iy i nati etawanamaim tebatabat o hina’abar kwananamih.”
10 Yapauka mɨkɨ kanatiweni Pekuru hɨxie kaniumɨni. Hikɨ temari meheutahaxɨaka mɨkime mekaniutaxeiya. Meheikweka kɨnaya 'aurie mekaneikateuku.
10 Mar ta’imon babin Peter anamaim ra’iy rab morob, oro’orot boubuh hina hirur babin morob inu’in hi’itin hi’abar hin aawan sisibinamaim hiyai.
11 Waɨkawa mepɨmamakai mana memɨyutixexeɨriwakai, yunaitɨ metehetimaika 'ikɨ kemɨtiuyɨ.
11 Sawar iti mamatar ekaleisia sabuw naatu sabuw afa auman iti tur hinonowar hi’oror sa’irih naatu hai hibir ra’at.
12 Nɨ'ariekate wamamakɨ waɨkawa 'inɨarikɨ meta mamariwaweme katiniuyɨni teɨteri wahɨxie, yunaitɨ yurimemɨte'erie 'axeikɨa mekaniu'uwakaitɨni Tsarumuni 'Etɨpiwarieya meukuwewiya hetɨa.
12 Tur Abarayah ina’inan naatu baifofofor moumurih maiyow sabuw wanawanahimaim hisisinaf. Naatu baitumatumayah hai rou’ay mar etei i Solomon ana sebosebomaim hiruru’ay.
13 Hipatɨ teɨteri mewamakatɨ wahamatɨa mepɨka'u'uwakai, tsepatɨtɨ yemekɨ 'aixɨa memutiyuanekai wahepaɨtsita.
13 Orot babin ufunane men karam boro hitakofanih, basit baitumatumayah hai gewasih isan sabuw wabih hibobora’ara’ah.
14 Yumɨiretɨ mepakɨnirɨmekai yuri memɨte'uta'eriwakaikɨ Ti'aitame hetsie.
14 Naatu orot babin iyab Regah hibitumatum hina hirun kou’ay yayababar yen ra’at.
15 Mepɨyuwaɨkawakairi 'ukitsi meta 'ukarawetsixi yaxeikɨata tekwikwikate huyeta meputuarieximekai 'utatsie meta 'itsitsie me'aheitɨ, Pekuru tsikeretsɨ 'etɨrieya mana wahetsie tiunakeke.
15 Rou’obow nati’imaim sabuw sawusawuwih hi’abaren hitit ef gagamih yah emo’em afe’eh naatu ir yah hi’i’inuwih, saise Peter tanan ana youn afa tafahimaim tarabon isan.
16 Yumɨiretɨta Kerutsareme 'aurie kiekatari tekwikwikate mekaniwa'atɨwakaitɨni, meta kakaɨyarixi 'axamemɨ'anene memɨwa'uximatɨakai, yunaitɨ 'aixɨa meteheu'erietɨ mepakɨ.
16 Sabuw rou’ay gagamin maiyow hiru’ay, naatu bar merar afa Jerusalem sisibinamaim hima’am hai sabuw sawusawuwih naatu afa afiy kakafih hitoun buriburih hima’am hibuwih hinan etei’imak hiyayawasih.
17 Hikɨ mawari wewiwame tiwa'aitɨwame meta mana memɨhɨritɨarie me'anuku'uka, yunaitɨ mɨkɨ memɨtsarutseutsixitɨkai, mekaniwaruti'uxiwe'erieni.
17 Firis Gagamin ana ofonah etei naatu Sadducee hai kou’ay bairi hibusuruf tur abarayah isah yah so’ar hibobowen, naatu sinafumaim hiyai.
18 Hikɨ nɨ'ariekate mekaniutiwiyarieni, katsariyanata mepɨwaranutaxɨri.
18 Tur Abarayah hibow hifatumih naatu hibuwih hin dibur bar gagaminamaim hiyariyih.
19 Matsi tɨkarikɨ niuki tuayame Yawe hetsɨa mieme katsariyanata pɨreuyepiexɨa, pɨwaranuyewitɨ.
19 Baise gugumin wanawanan Regah ana tounamatar na etawan etei botawiyen tur abarayah iunawiyih hitit, iuwih eo, Tounamatar tur abarayah dibur barane botaitih|alt="angel frees the apostles from the prison" src="cn01911b.tif" size="col" loc="Act 5.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.19-20"
20 Mɨpaɨ tiwakɨhɨawetɨ: «Xekenehu, tuki manuwe muwa xeketeniwakuxaxatɨwani teɨteri naime tewi tukari kemɨrexeiyani hepaɨtsita».
20 “Kwanan Tafaror Bar gagamin wanawanan kwanabat iti yawas boubun ana tur tutufin sabuw etei hai tur kwana’owen.”
21 Mɨkɨ me'u'enanaka kememɨte'utahɨawarie, tukita ximeripaɨtɨ mekaneutahaxɨani, muwa mekateni'ɨkitakaitɨni.
21 Mar sibisib auman tur abarayah Tafaror Bar wanawanan was efanamaim hibusuruf sabuw hi’obaibiyih.
22 Tupiritsixi me'u'axɨaka mepɨkawarutaxei katsariyanata. Yu'utɨa me'akunuaxɨaka, mɨpaɨ mekateniwarutaxatɨani:
22 Baise hina dibur baremaim hititit hibouyuwih naatu ma’utenayah hai ukwarih himatabir maiye hina hai tur hio’wen hio,
23 «Neuxei katsariyana tepetaxei 'aixɨa rekunakame, tehɨwemete kitenie mepeti'ukai, perutsɨ teteheuyepieka nixeime tepɨkahetaxei kiita».
23 “Aki an dibur bar atitit etawan etei i tufatufbonen naatu etawan ma’utenayah auman hibatabat ai’itih, baise etawan abobotawiyen i men yait ta nati bar wanawananamaim atita’urimih.”
24 Tupiritsixi tiwa'aitɨwame tukita tihɨweme, meta mawari wewiwamete tewa'atɨwamete me'u'enanaka mekaniuhɨxiyani, 'atsimepɨkatemaikai wahepaɨtsita kemɨtiuyɨ.
24 Firis ukwarih naatu Tafaror Bar kaifenayan hai ukwarin iti tur hinonowar etei hai kasiy ra’at hio, “Iti orot isah abisa matar?”
25 'Ana xewitɨ nuaka katiniwarutahekɨatɨani mɨpaɨ 'utaitɨ: «Neuxei mɨkɨ 'ukitsi xemɨwaranutaxɨri, mɨkɨ tuki kuraruyarita mepɨtehekuxata teɨteri meteware'ɨkitɨatɨ».
25 Rubira’e orot ta na run eo, “Kwananowar oro’orot kwabow dibur kwaya’aya i Tafaror Bar wanawanan sabuw tibi’obaibiyih.”
26 Hikɨ tehɨwemete tiwa'aitɨwame kaneyani meta 'iparewiwametemama, hau'erietɨ mekawarahapatɨ mekaniwa'atɨani, teɨteri memɨwamakarɨkaikɨ tetekɨ mewarutituaxakɨ.
26 Naatu kaifenayan ukwarin ana orot afa bairi hin tur abarayah hibuwih bairi himatabir maiye, men hifair o hikwararihimih, anayabin sabuw agimamaim borabirabih hirouw hibir.
27 Hikɨ mewa'atɨaka 'itsɨkate wahɨxie mekaniwati'uitɨani, mawari wewiwame mɨhɨritɨarie
27 Tur Abarayah hibuwih hina hirun Kaniser (Sanhedrin) nahimaim hibat naatu Firis Gagamin ibatiyih eo,
28 mɨpaɨ katiniwarutatieni:
28 “Aki tur fokarin maiyow ao fafari iti orot wabinamaim sabuw men kwani’obaiyih, naatu baise kwa abai’obaiyen i tit Jerusalem wanawanan sabuw etei tenonowar, naatu kwakok iti orot momorob ana ubar aki bain isan kwayayamatat.”
29 Pekuru meta nɨ'ariekate mɨpaɨ mekateniwaruta'eiya:
29 Peter naatu tur abarayah afa bairi hiyafutih hio, “Aki i God fanan anab men orot fanahimih.
30 Tatutsima wakakaɨyari Ketsutsi kananukuketɨani, xeme xekanimieni kɨyetsie xe'ikuwieka.
30 It ata a’agir hai God Jesu kwa onaf tafanamaim kwa’onaf kwa’asabun momorob i morobone God bora’ah maiye,
31 Kakaɨyari yɨtɨrɨkariyakɨ kanenutiwitɨni yutserieta kaneyeni Ti'aitame meta Tiyuwikweitsitɨwame, mɨxepitɨanikɨ 'ixaheritsixi xemɨtehayewanikɨ kexemɨteyurie, xemɨteheuyehɨwiyarienikɨ.
31 God bora’ah yen uman ana asukwafune ima’an, bonawiyenayan naatu baiyawasayan matar, saise Israel sabuw hai ef nabotawiy dogor baikitabiren naatu notawiyen hinab.
32 Tame tekanihɨkɨtɨni temunenierixɨ temɨtehekɨata 'ikɨ kemɨtiuyɨ hepaɨtsita, mɨpaɨta katinihekɨatani 'Iyari Mɨtiyupata Kakaɨyari mɨwarupitɨa mɨkɨ memi'enie.
32 Aki i iti sawar hai sifrubonayah, naatu sabuw iyab hibifanabow isan God Anun Kakafiyin bitih auman siftirurubon.”
33 Mɨkɨ me'u'enanaka mekaniuyeha'ani mekaniwakwikukaitɨni.
33 Kaniser sabuw iti tur hinonowar ana veya, gagamat yen bufutih hikokok kwanekwan i boro tur abarayah hita’asbunih.
34 Peru xewitɨ 'anukukeka memayuxeɨrietsie paritseu mɨhɨkɨtɨkai, Kamarieri mɨtitewakai, 'inɨari niukiyarikɨ ti'ɨkitame mɨhɨkɨtɨkai, mariweme memɨ'eriekai yunaitɨ teɨteri, katiniuta'aita memɨwaranuyenɨ'anikɨ takwa paitɨ mɨkɨ teɨteri,
34 Baise Pharisee orot wabin Gamaliel, ofafar bai’obaiyenayan, sabuw etei iti orot hikakakafiy, kou’ay wanawanan misir iuwih tur abarayah hibuwih hitit ufunamaim mar kafai hibat.
35 mɨpaɨ katiniwarutahɨawe: «Neuxei 'ixaheritsixi, yumarima 'aixɨa kexemɨteyurieni 'ikɨ teɨteri wahepaɨtsita.
35 Naatu imaibo Kaniser iuwih eo, “Taituwau Israel, abisa iti orot isah kwayayakitifuw mata toniwa’an gewas kwananotabo kwanasinaf.
36 Meripaitɨ panukuke Teuraxi, ya'utaitɨ kename yɨwemetɨkai, nauka tsienituyari 'ukitsi yakɨtɨtɨ hetsiena mekateniwiyakaitɨni. Peru mɨkɨ pumierie, yunaitɨ memi'eniekai mepeutaxɨriexɨa, tixaɨ mepɨkate'akɨ.
36 Kwananot iti boro’omo Theudas tit orot gagamin ta rouw eorereb naatu oro’orot etei 400 na’atube hikofan, Baise hi’a’asabun ana veya ana bai’ufununayah etei hitaragiy nanabin hin, naatu ana kou’ay re rumoromorob sawar.
37 'Arikeketa kananukukeni Kura karereyatanaka kepauka memaka'utsie, teɨteri yumɨireme kaniwarewitɨni yu'utɨma. Mɨkɨta pumierie, yunaitɨ memi'eniekai mepeutayeixɨa.
37 Nati ufunamaim Judas Galilee orot sabuw hibiyab ana veya tit, sabuw bow kou’ay busuruf, baise i auman hi’asabun naatu ana bai’ufununayah hitaragiy nanabin hin.
38 Hikɨri mɨpaɨ nepaine, xekeniwaruhayewa 'ikɨ teɨteri, xekeniwarutixɨna. Kememɨteku'eriwa meta kememɨteyurie xɨka teɨteri wahetsɨa miemetɨni mekatenihayewakeyu.
38 Isan imih abisa iti boun emamatar isan au’uwi, iti orot kwaihamiyih, naatu kwa’uwih ten, anayabin orot ana notane hinayakitifuw hinasisinaf na’at boro nasawar.
39 Mexɨka Kakaɨyari hetsɨa miemetɨni, xepɨkayɨwawe xemɨwata'imaiya, tietɨtsɨ Kakaɨyari xe'aye'unieka».
39 Baise Godane nanan na’at, kwa men karam boro kwana’otanih, kwa boro taiyuw God bairi kwanabiyow kwana’itin.”
40 Yuhetsɨa mewarutahɨaweka nɨ'ariekate mewarutiwaka mɨpaɨ mekateniwaruta'aitɨani memɨkatiniunikɨ Ketsutsi hetsɨa memiemetetɨtɨ. Mekaniwarutixɨna.
40 Tur Abarayah hi’afih hirun naatu hirouw. Imaibo tur fokarin maiyow hi’uwih naatu hiofafarih Jesu wabin men hinao rerereb, naatu hi’uwih hai au ubar hin.
41 'Itsɨkate wahetsɨa mekaniwayenexɨani meyutemamawietɨ, Kakaɨyari meyɨwaweme mɨwa'eriekaikɨ memɨtawe'eriwanikɨ hetsɨana memɨmiemetetɨkaikɨ.
41 Tur Abarayah Kaniser hihamiyih hitit naatu ereyasisir auman hin, anayabin Jesu wabinamaim hibi’akir i igewasin kwanekwan.
42 Tukarikɨ tukita yukiiteta mepɨkatehayewakai mete'ɨkitatɨ metekuxatatɨ niuki 'aixɨa manuyɨne kename Ketsutsi heitserie hexeiya Kɨritsitutɨtɨ me'utiyuatɨ.
42 Mar etei Tafaror Baremaim naatu hai baremaim sabuw hibi’obaiyih naatu tur gewasin Jesu Keriso isan sabuw hai tur hi’o’owen.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.