1 Reis 8

hch (HCH) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Hikɨ ti'aitame Tsarumuni katiniwarutanɨ'airieni 'ukirawetsixi 'ixaheritsixi meta yunaime nuiwarite wa'ukiyarima, meta 'ixaheritsixi wapaapama, hɨxiena memɨyukuxeɨrienikɨ Kerutsareme, kakuni tɨratu 'inɨariyari Yawé hetsiemieme memanukwenikɨ, Rawiri kiekariena memiyekwenikɨ, Tsiyuni mɨrakutewatɨtɨ, tukita memeitatenikɨ.
1 Aí o rei Salomão convocou todos os chefes das tribos e dos grupos de famílias de Israel para irem encontrar-se com ele em Jerusalém a fim de levarem a arca da aliança de Deus, de Sião , a Cidade de Davi , para o Templo.
2 Hikɨ 'etanimi metseriyaritsie, 'atahutarieka metseriyari 'ixɨarariyaritsie, 'ana yunaitɨ 'ixaheritsixi mekaniuyukuxeɨrieni ti'aitame Tsarumuni hɨxie.
2 Todos os israelitas se reuniram durante a Festa das Barracas , no mês de etanim , que é o sétimo mês.
3 Kepauka memu'axɨa yunaitɨ 'ukirawetsixi 'ixaheritsixi, hikɨ mawari wewiwamete kakuni tɨratu 'inɨariyari mekaniutikweni.
3 Quando todos os chefes chegaram, os sacerdotes pegaram a arca da aliança
4 Rewitsixi mewaparewiekaku, kakuni tɨratu 'inɨariyari Yawé hetsiemieme mekanekweni, meta tinaime 'ixuriki tukiyarita mɨtiyepikai mɨtipatsietɨka mekatenetɨni.
4 e a levaram para o Templo. Os levitas e os sacerdotes levaram também a Tenda da Presença de Deus com todos os seus equipamentos para o Templo.
5 Ti'aitame Tsarumuni meta hamatɨana memu'uwakai 'ixaheritsixi memɨyuxeɨriekai mana tɨratu kakuniyari hɨxie mekaniwarutimawa muxatsi meta tuurutsixi meyumɨireme mɨwaruti'inɨata pɨkayɨwekai.
5 O rei Salomão e todo o povo de Israel se reuniram em frente da arca da aliança e ofereceram em sacrifício um grande número de ovelhas e touros, tantos que nem dava para contar.
6 Hikɨ mawari wewiwamete mekaneikweni kakuni tɨratu 'inɨariyari Yawé tukita mutanieretsie, Waɨkawa Muyepatsietsie, muwa Kakaɨyari teɨtametemama wa'ana hetɨa mekaniteni.
6 Então os sacerdotes levaram a arca para dentro do Templo e a colocaram onde devia ficar, no Lugar Santíssimo , debaixo das asas dos querubins .
7 Mɨkɨ Kakaɨyari teɨtametemama yu'anate metaweratɨkaitɨ mutanieretsie, kakuni mepanukanakai meta kɨyexi kɨmana mɨkukweiyane.
7 Pois as suas asas estendidas cobriam a arca e os seus cabos.
8 Kɨyexi 'ikwekweweme 'apɨtɨkai kɨtsimeyarite Muyepatsie paitɨ puyuhekɨakai Waɨkawa Muyepatsie hɨxie, takwa paitɨ pɨkayuhekɨakai, hikɨ 'akuxi yaxeikɨa pɨre'ane.
8 As pontas dos cabos podiam ser vistas por qualquer pessoa que ficasse diretamente em frente ao Lugar Santíssimo, mas não podiam ser vistas de nenhum outro lugar. (Os cabos ainda estão ali até hoje .)
9 Mɨkɨ kakunitsie tetexi hutatɨ pɨyemanekai Muitsexi mana meikamanaxɨ Huré mɨrakutewatsie, Yawé tɨratu muwewitsie 'ixaheritsixi wahamatɨa 'Ekipitu me'ayekɨneku.
9 Dentro da arca estavam somente as duas placas de pedra que Moisés havia colocado ali, quando, no monte Sinai, o Senhor Deus havia feito uma aliança com os israelitas depois que eles saíram do Egito.
10 Kepauka mawari wewiwamete memɨwayekɨ Muyepatsietsie, muwa haiwitɨri kaniutahɨne Yawé tukieyata.
10 Quando os sacerdotes estavam saindo do Lugar Santo , uma nuvem encheu o Templo do Senhor
11 Mɨkɨ hai mutahɨnixɨkɨ, mawari wewiwamete mepɨka'ɨyɨwekaxɨa tawari memɨteta'uximayatakɨ, Yawé xawatɨriyaya mumariwe muwa mɨhɨnekaikɨ.
11 com a glória do Senhor , e eles não puderam voltar para dentro a fim de realizar os seus atos de culto.
12 Hikɨ Tsarumuni mɨpaɨ kaniutayɨni:
12 Aí Salomão disse: — Tu, ó embora tivesses resolvido viver entre as nuvens escuras.
13 ne matsi tuki yemekɨ mɨmariwe nepɨmatsi'utawewiri, muwa pemayekanikɨ 'aheyemekɨ».
13 Mas agora eu construí para ti uma casa, um lugar onde viverás para sempre.
14 Hikɨ Tsarumuni 'akaniutakeni Kakaɨyari tawawirienike 'aixɨa mɨwayurienikɨ yunaime 'ixaheritsixi mana memɨti'ukai,
14 Aí Salomão virou-se, olhou para o povo, que estava todo de pé, e pediu a bênção de Deus para todos.
15 mɨpaɨ kaniutayɨni:
15 Depois disse: — Bendito seja o
16 “Kepauka paitɨtɨ 'Ekipitu nemɨwarayewitɨ neteɨterima 'ixaheritsixi, ne xeime kiekari nepɨka'anayexei 'Ixaheri nuiwarimama watsata mana nemɨtawewiyarienikɨ tuki hakewa nemayekanikɨ, matsi Rawiri pɨta nepanayexei neteɨterima 'ixaheritsixi mɨtiwata'aitɨanikɨ”.
16 “Desde o dia em que tirei do Egito o meu povo de Israel, eu não escolhi nenhuma cidade de todas as tribos da terra de Israel para ali construir um templo a fim de ser adorado nele. Mas escolhi você, Davi, para governar o meu povo.”
17 »Merikɨte, nepaapa Rawiri waɨkawa pɨyuwaɨriyakai mitawewienikɨ tuki Yawé hetsiemieme, 'ixaheritsixi takakaɨyari,
17 E Salomão continuou: — Davi, o meu pai, tinha planos de construir um templo para a adoração do
18 peru Yawé mɨpaɨ pɨtitahɨawixɨ: “Nehepaɨtsita 'aixɨa pɨ'ane pemɨ'awaɨriyakɨ tuki nehetsiemieme pemɨwewimɨkɨkɨ.
18 mas o Senhor lhe disse: “Você fez bem quando planejou construir um templo para mim,
19 Peru, 'ekɨ pepɨkahɨkɨtɨni pemɨnetsitawewirieni, 'aniwe pɨta 'ahetsie mɨyeyani pɨtiyurieni, mɨkɨ tuki pɨtawewieni nehetsiemieme”.
19 mas você não o construirá. Será o seu filho quem construirá o meu Templo.”
20 »Hikɨri Yawé katinaye'atɨani kemutayɨ: Yemekɨ kemutayɨkai, hikɨ ne nekananukakeni nepaapa Rawiri 'utɨma nemɨtita'aitakɨ 'Ixaheri kwieyaritsie meta tuki nekaniutawewieni Yawé hetsiemieme, 'ixaheritsixi takakaɨyari.
20 E agora Deus cumpriu a sua promessa. Eu fiquei no lugar do meu pai como rei de Israel e construí o Templo para a adoração do Senhor , o Deus de Israel.
21 Muwa kakuni hakewa meutahuni nepukuha'aritɨa, tɨratu 'inɨariyari mexeiya Yawé meripaitɨ ta'ukiyarima wahamatɨa miwewi kepauka 'Ekipitu mɨwarayewitɨ».
21 Também separei no Templo um lugar para colocar a arca da aliança , onde estão guardadas as placas de pedra da aliança que o Senhor Deus fez com os nossos antepassados quando os tirou do Egito.
22 Hikɨ meta, Tsarumuni mawari taiyame Yawé hetsiemieme hɨxie kaniutakeni, hikɨ yunaime 'ixaheritsixi memɨyuxeɨriekai wahɨxie, yumamate teikɨ kanetseraxɨani muyuawitsie,
22 Então, na presença de todo o povo reunido, Salomão foi e ficou em frente do altar. Levantou as mãos para o céu
23 mɨpaɨ 'utaitɨ:
23 e disse: — Ó
24 Yapepɨtiuyuri 'ari nepaapa Rawiri matsiparewiwame kepemɨtiutahɨawixɨ, 'ikɨ tukaritsie 'atɨrɨkariyakɨ pepɨraye'atɨa kepemɨtitahɨawixɨ 'aniukikɨ.
24 Pelo teu poder cumpriste a promessa que fizeste a Davi, o meu pai; no dia de hoje todas as palavras da tua promessa foram completamente cumpridas.
25 »Hikɨta, Yawé, 'ixaheritsixi takakaɨyari, yaxeikɨata kenaye'atɨa kepemɨtitahɨawixɨ nepaapa Rawiri, kepauka 'ipaɨ pemɨtitahɨawixɨ: “Xɨka 'aniwema 'aixɨa metekahuni meta xɨka menetsi'uweiyani 'ahepaɨ, yuheyemekɨ mepɨhɨkɨtɨni 'anuiwari hetsiemiemete te'aitamete 'Ixaheri kwieyaritsie nehɨxie me'u'uwatɨ”.
25 E agora, ó Senhor , Deus de Israel, eu te peço que cumpras a outra promessa que fizeste ao meu pai quando lhe disseste que sempre haveria um descendente dele governando como rei de Israel, contanto que eles te obedecessem com o mesmo cuidado com que ele obedeceu.
26 'Ixaheritsixi takakaɨyari, hikɨ kenaye'atɨa mɨkɨ kepemɨtitahɨawixɨ nepaapa Rawiri mati'uximayatsiriwame.
26 Portanto, ó Deus de Israel, faze com que se cumpra aquilo que prometeste a Davi, o meu pai, teu servo .
27 »Perutsɨ ¿tiyɨwekuta, nekakaɨyari, 'ekɨ kwiepa pemukani? Matsi muyuawitɨtɨ, tsepa kemeutitewa, mana pepɨkatinake, matsi 'ikɨ tuki nemutawewi 'etsipupe.
27 — Mas será que, de fato, ó Deus, tu podes morar no meio de nós, criaturas humanas, aqui na terra? Tu és tão grande, que não cabes nem mesmo no céu; como poderia este Templo que eu construí ser bastante grande para isso?
28 Peru, Yawé nekakaɨyari, nenenewieri keneu'eni meta waɨkawa kenemɨmatiwawirie ne matsiparewiwame. Keneu'eni nehiwari meta nenenewieri hikɨ nemiyetua 'ahɨxie.
28 Ó Senhor , meu Deus, eu sou teu servo. Escuta a minha oração e atende os pedidos que te faço hoje.
29 Kenexeiyani tukarikɨ tɨkarikɨ 'ikɨ tuki, hakewa mɨmatsihenakixɨ muwa pemayekanikɨ, pemi'eniekakɨ ne ti'a'uximayatsiriwame nenenewieri 'ena nemiyetuaya.
29 Olha de dia e de noite para este Templo, o lugar que escolheste para nele seres adorado. Ouve-me quando eu orar com o rosto virado para este lugar.
30 Keneneu'eni waɨkawa kenemɨmatiwawirie ne ti'a'uximayatsiriwame meta 'ateɨterima 'ixaheritsixi kepauka memɨyunenewie 'uwa. Ketane'enieka muyuawitsie paitɨ, hakewa 'ekɨ pemeyeika, ketaneu'eni meta ketatineuyehɨwiri.
30 Escuta as minhas orações e as orações do teu povo quando eles orarem com o rosto virado para cá. Sim, da tua casa no céu, ouve-nos e perdoa-nos.
31 »Xɨka xewitɨ 'axatiuyurieni yu'iwa hepaɨtsita, xɨka 'utanɨ'arieni 'ena 'atuki manuwe mawari taiyame hɨxie yamɨtayɨnikɨ,
31 — Quando alguém for acusado de prejudicar outra pessoa e for trazido até o teu altar neste Templo e jurar que é inocente,
32 'ekɨ keneu'eni muyuawitsie paitɨ meta kemɨtiheitserie ketineuyuri te'a'uximayatsiriwamete wahetsie. 'Uximatɨarika keneupitɨa kemɨ'ane 'axamɨtiuyuri yemekɨ kemɨreuyewetse hetsiena mieme, kemɨ'aneta 'axamɨkatiuyuri keneuxɨna heitserie 'amuyeikakɨ.
32 ó Senhor , ouve do céu e julga os teus servos. Castiga o culpado como ele merecer e declara que não tem culpa aquele que for inocente, recompensando-o como ele merecer.
33 »Kepauka 'ateɨterima 'ixaheritsixi memɨwaraye'unie memɨwara'iwa 'ahepaɨtsita 'axamemɨte'uyurikɨ, xɨka kwitɨwata mehanuaxɨani 'ahetsɨa mariweme mematsi'ayeitɨani, xɨka meyutanenewieni waɨkawamekɨ 'ena tuki manuwe,
33 — Quando, por ter pecado contra ti, o teu povo de Israel for derrotado pelos seus inimigos e, quando ele se virar para ti e vier a este Templo para te louvar e pedir o teu perdão,
34 'ekɨ keniwaru'eni taheima muyuawitsie paitɨ meta ketiniwareuyehɨwiri 'ateɨterima 'ixaheritsixi ke'axamemɨte'uyuri meta keniwarakunuitɨa 'ikɨ kwieyaritsie wa'ukiyarima pemɨwayetuiritsie.
34 escuta-o do céu. Perdoa o pecado do teu povo e leva-o de volta para a terra que deste aos seus antepassados.
35 »Kepauka 'ateɨterima 'axamemɨteyurieni 'ahepaɨtsita, xɨkata 'ekɨ pewaruhiweritɨani xɨka muyuawitsie pereunani mɨkakawiyekɨ, xɨkata mɨkɨ kwitɨwa meyutanenewieni 'ena meta mariweme mematsi'ayeitɨani meta ke'axamemɨte'uyuri mete'uhayewa,
35 — Quando o céu se fechar, e não chover, porque o teu povo pecou contra ti, e eles se arrependerem e virarem o rosto na direção deste Templo e orarem e te louvarem, depois que os tiveres castigado,
36 'ekɨ keniwaru'eni muyuawitsie paitɨ meta ketiniwareuyehɨwiri ke'axamemɨte'uyuri mate'uximayatsiriwamete, 'ateɨrima 'ixaheritsixi. Keniwaruwitɨximeni huye 'aixɨa mɨ'ane memuweiyanikɨ meta wiyeri kenanɨ'a 'ikɨ kwieyaritsie, mɨti'apiini, 'ekɨtsɨ pekaniwayetuirieni 'ateɨterima mɨtiwahetsiemiemetɨnikɨ.
36 escuta-os do céu. Perdoa os pecados do rei e do povo de Israel e ensina-os a fazer o que é direito. Então, ó Deus, faze cair chuva sobre esta tua terra que deste ao teu povo para ser deles para sempre.
37 »Kepauka 'ikɨ kwieyaritsie mɨhaakaxatɨni, kwiniya muxuaweni, mɨka'ukawiwiyeni, yatɨni kepauka waxa kwiniyayari mɨtaweni, yatɨni 'utsikari xɨka me'utixuawere, yatɨni memɨtatsi'aye'unie xeime takiekari warie xɨka mehatetɨkani, meta tsepa tita 'uximatɨarika mɨtinua yatɨni kwiniya,
37 — Quando nesta terra houver falta de alimentos, ou houver pragas, ou as colheitas forem destruídas por ventos muito quentes ou por bandos de gafanhotos, ou quando o teu povo for atacado pelos seus inimigos, ou quando houver peste ou doença entre o povo,
38 xɨka kwitɨwata yuxexuitɨ 'ixaheritsixi, yametehetimame yɨkɨmana ke'axamemɨte'uyuri, xɨka yumamate 'ikɨ tuki hepa mehatatseraxɨani, meyunenewietɨ meta waɨkawamekɨ mematsiwawirietɨ,
38 escuta as suas orações. Se alguém do teu povo de Israel, sentindo no seu coração o peso da desgraça, estender as mãos na direção deste Templo e orar,
39 'ekɨ keniwaru'eni muyuawitsie paitɨ, hakewa pemeyeika, meta ketiniwareuyehɨwiri. Yakeniwaruyuri yuxexuitɨ kememɨte'u'uwakai, 'ekɨtsɨ pekatinimaika, 'ekɨ xeikɨa tewi 'iyarieya pekanimaika.
39 escuta a sua oração. Lá do teu lar no céu, ouve o teu povo, perdoa-o e ajuda-o. Só tu conheces os pensamentos secretos do coração humano. Trata cada pessoa como merecer,
40 Mɨpaɨ mɨkɨ yunaitɨ 'ekɨ mepɨmatsimakaxeni mexi 'ena kwiepa me'u'uwani meripaitɨ ta'ukiyarima pemɨwayetuiritsie.
40 para que o teu povo te tema e te obedeça durante todo o tempo em que eles viverem na terra que deste aos nossos antepassados.
41 »Yaxeikɨata 'ateewa kiekame 'ateɨterima 'ixaheritsixi wahetsɨa mɨkamieme, peru metsihemarietɨ kepemɨtiyuriene meyetɨa 'ateewa paitɨ xeime kwieyaritsie.
41 — ausente —
42 (Mɨpaɨ pɨtiyɨni, teɨteri mepɨtetamarieni kepemɨtitewa meta 'atɨrɨkariya kepemɨranakanɨ'awa meta kepemɨtitɨrɨkaɨye). Kepauka mɨkɨ 'ateewa kiekame munuani meta muyutanenewieni 'ena 'ikɨ tuki manuwe,
42 — ausente —
43 'ekɨ keneu'eni muyuawitsie paitɨ, hakewa pemeyeika, yaketineupitɨa ketita mɨmatitawawirieni. Mɨpaɨ yunaitɨ teɨteri kwiepa memɨtama mepɨmatsihetimani meta 'ateɨterima 'ixaheritsixi wahepaɨ, 'ekɨ mepɨmatsimakaxeni meta mɨpaɨ mepɨtehetimani kename 'ikɨ tuki nemitawewita 'ekɨ pehahɨawarɨwa.
43 ouve a sua oração. Lá do céu, onde vives, escuta-o e faze tudo o que ele te pedir, para que todos os povos da terra possam te conhecer e temer, como faz o teu povo de Israel. Então eles ficarão sabendo que este Templo que eu construí é o lugar onde deves ser adorado.
44 »Yawé, kepauka pemɨwarayewitɨni 'ateɨterima memɨwaraye'unie memɨwakwiyukɨ, tsepa hakewa, xɨka nenewieri mematsipitɨaka meta xɨka kiekari pemenayexei hepa mehataneniereni, tuki nemitawewi 'ahetsiemieme hepa,
44 — Quando ordenares que o teu povo saia para a guerra contra os seus inimigos, e o teu povo orar a ti, virados para esta cidade que escolheste e para este Templo que construí em honra do teu nome,
45 'ekɨ keneu'eni muyuawitsie paitɨ wanenewieri meta waɨkawamekɨ kememɨmatewawirie, hikɨ kememɨte'anuyehu wahetsie keneutanua.
45 escuta do céu as suas orações e os seus pedidos. Ouve-os e dá-lhes a vitória.
46 »Merikɨte xewitɨ tewi 'amɨka'uyeikakɨ 'axamɨti'ane hetsiena mɨtiumawe, xɨka 'ateɨterima 'axamete'uyurieni 'ahepaɨtsita, xɨka 'ekɨ pewaruyeheka pewayetuani mɨwaraye'unie hetsɨa mɨwaranuhapanikɨ xeime kwieyaritsie, heteewakaku yatɨni hehurakaku,
46 — Quando eles pecarem contra ti — e não há ninguém que não peque — e na tua ira deixares que os inimigos deles os derrotem e os levem prisioneiros para alguma terra inimiga, longe ou perto daqui,
47 xɨka xeime kwieyaritsie mehehapanieme, memɨwara'iwaxɨ wakwieyaritsie, xɨka mete'uhayewa ke'axamemɨte'uyuri, meta xɨka 'ahetsɨa me'u'axɨani, xɨka 'ipaɨ mete'uyunenewieni: “Tame 'axatepɨte'uyuri, mɨpaɨ tepɨtehetima kwinimieme 'axatepɨte'uyuri”,
47 ouve as orações do teu povo. Se ali, naquela terra, eles se arrependerem e orarem a ti, confessando que foram pecadores e maus, escuta as suas orações, ó Senhor .
48 meta mana memɨwaraye'unie memɨwarehapa wakwieyaritsie paitɨ xɨka 'ahetsɨa yu'iyarikɨ meyuyetuani meta kememɨteyumatekɨ, xɨka nenewieri memetsiheyetuirieni meta kwie wa'ukiyarima pemɨwayetuiri hepa xɨka mehataneniereni meta kiekari pemenayexei hepa meta tuki 'ahetsiemieme nemitawewi hepa,
48 Se naquela terra eles verdadeiramente e sinceramente se arrependerem e orarem a ti, virados na direção desta terra que deste aos nossos antepassados, desta cidade que escolheste e deste Templo que construí em honra do teu nome,
49 'ekɨ wanenewieri meta waɨkawamekɨ kememɨmetewawirieka keneu'eni muyuawitsie paitɨ, hakewa pemeyeika, hikɨ kememɨte'anuyehu wahetsie keneutanua.
49 escuta as orações deles. Do teu lar no céu ouve-os e dá-lhes a vitória.
50 Ketiniwareuyehɨwiri 'ateɨterima, 'axamemɨte'uyuri 'ahepaɨtsita, ketiniwareuyehɨwiri naime titakɨ memɨmatehiweritɨakai. Yaketineuyuri memɨwaraye'unie memɨwatinenimayatakɨ,
50 Perdoa os pecados que o teu povo tem cometido contra ti e a sua revolta contra ti e faze com que os seus inimigos os tratem com bondade.
51 'ateɨterimatsɨ mekanihɨkɨtɨni 'ixaheritsixi, 'ahetsɨa mekanimiemetetɨni, 'ekɨ 'Ekipitu pemɨwarayewitɨ kwinimieme mete'uximatɨariekaku huxunuta memayeteni hepaɨ meteyumaikaku.
51 Eles são o teu povo que tiraste daquela fornalha acesa, o Egito.
52 »Keneu'eni nenenewieri waɨkawa kenemɨmatiwawirie meta 'ateɨterima 'ixaheritsixi keniwa'enieka. Tsepa kepauka memɨmatsihahɨaweni keniwa'enieka.
52 — Ó Senhor , nosso Deus, eu te peço que olhes com simpatia para o teu povo de Israel e para o seu rei e escutes as suas orações sempre que eles te chamarem pedindo ajuda.
53 'Ekɨ pepɨwaranayexei yunaime kwiepa memɨtama watsata, 'ahetsɨa miemete memɨhɨkɨtɨnikɨ. Mɨpaɨ pepɨtitaxatɨa matsiparewiwame Muitsexi teɨteri mɨpaɨ mɨtiwataxatɨanikɨ, kepauka 'ekɨ, Yawé Kakaɨyari, 'Ekipitu ta'ukiyarima pemɨwarayewitɨ».
53 Tu os escolheste entre todos os povos para serem o teu povo, conforme lhes disseste por meio do teu servo Moisés, quando tiraste do Egito os nossos antepassados.
54 Tsarumuni mawari taiyame Yawé hetsiemieme hɨxie pɨtitunumawekai teikɨ hemetɨ. Kepauka mɨtiutahayewaxɨ yunenewietɨ waɨkawamekɨ mɨpaɨ Yawé tiwawirietɨ, kananukukeni,
54 Depois que Salomão acabou de orar ao Senhor Deus, ele se levantou e ficou em frente do altar, onde havia estado ajoelhado com as mãos levantadas para o céu.
55 hikɨ 'a'utakeka, Kakaɨyari kaniutawawirieni 'ixaheritsixi memɨyuxeɨriekai 'aixɨa mɨwayurienikɨ, mɨpaɨ 'utaitɨ karima:
55 Então, em voz alta, pediu as bênçãos de Deus para todo o povo que estava reunido ali. Ele disse:
56 «'Aixɨa kerahɨawarɨwani Yawé, yemekɨ kemutayɨ pɨtatsi'uka'uxipitɨa yuteɨterima 'ixaheritsixi. Nixeime pɨkahayewa witsikemutayɨ heye'atɨwatɨ Muitsexi kemɨtiutahɨawixɨ mɨkɨta yamɨtatiutahɨawixɨ.
56 — Bendito seja o Senhor Deus, que deu paz ao seu povo, como havia prometido! Ele tem cumprido todas as abençoadas promessas que fez por meio do seu servo Moisés.
57 Yawé takakaɨyari tahamatɨa ke'uyeikani meripaitɨ ta'ukiyarima wahepaɨ, hatsuaku pɨkatatsiku'eirieni pɨkatatsinutuitani.
57 Que o Senhor , nosso Deus, esteja conosco assim como esteve com os nossos antepassados! Que ele nunca nos deixe, nem nos abandone!
58 Yaketatiu'iyaritɨani hetsiena mieme xeikɨa yatemɨtekahunikɨ, temiweiyanikɨ huyeya, yatemɨtekahunikɨ 'aitsikayatsie meripaitɨ ta'ukiyarima mɨwayetuiritsie.
58 Que Deus nos faça obedientes a ele, para que sempre vivamos conforme ele quer, obedecendo a todos os mandamentos, leis e ensinos que ele deu aos nossos antepassados!
59 Tukarikɨ tɨkarikɨ Yawé yakere'eriwani naime kenemɨtitawawiri, nehetsie munuakakɨ 'iparewiwameya nemɨhɨkɨkɨ meta xeme teɨterimama 'ixaheritsixi, xexuime tukaritsie kemɨreuyeweka.
59 Que o Senhor , nosso Deus, lembre sempre desta oração e dos pedidos que eu lhe fiz! Que ele sempre tenha misericórdia do povo de Israel e do seu rei, de acordo com o que precisarem!
60 'Ana mɨpaɨ yunaitɨ teɨteri kwiepa memɨtama mepɨtemaika kename Yawé Kakaɨyari hɨkɨ, kename tawari xewitɨ 'umawe.
60 E assim todas as nações do mundo ficarão sabendo que somente o Senhor é Deus e que não há nenhum outro.
61 Hikɨri xekenayexeiyani yuxewime Yawé takakaɨyari xeyunaitɨ, yaxeketenekahuni naime 'aitsikateyatsie yaxeketeneu'uwani hikɨ kexemɨteyurie yaxeikɨa».
61 Que vocês sejam sempre fiéis ao Senhor , nosso Deus, obedecendo a todos os seus mandamentos e leis, como fazem hoje!
62 Hikɨ ti'aitame, yunaime 'ixaheritsixi wahamatɨa, mawarite kaniuwewieni Yawé hɨxie.
62 Então o rei Salomão e todo o povo que estava ali ofereceram sacrifícios a Deus, o Senhor .
63 Tsarumuni kayuwatɨ memexeiyanikɨ mawariyari kaniuwewieni, xeitewiyari heimana huta miriyari tuurutsixi meta xeitsienituyari heimana xeitewiyari miriyari muxatsi kaniwarutimawa Yawé hetsiemieme. Mɨpaɨ ti'aitame meta yunaitɨ 'ixaheritsixi tuki Yawé hetsiemieme 'ixɨarariyari mekateniuwewieni.
63 Ele ofereceu em sacrifício vinte e dois mil bois e cento e vinte mil ovelhas como ofertas de paz. E assim o rei e todo o povo dedicaram o Templo ao serviço do Senhor .
64 Mɨkɨ tukaritsieta ti'aitame takwa hixɨapatsie mieme patsiekame kanayeitɨani, Yawé tukieya hɨxie mukuma, meta mana mawari taiyariyari kaniuwewieni meta hatsite mawariyari meta wiiya kayuwatɨ memexeiyanikɨ mawariyari hetsiemieme, mawari taiyame wurunitsekɨ mɨwewiya Yawé hɨxie muwekai 'etsipupekai, 'ikɨ mawarite pɨmɨirekai mana pɨkatinakekai.
64 Naquele mesmo dia Salomão separou, a fim de ser sagrada para Deus, a parte central do pátio que ficava em frente ao Templo. Ali ele apresentou as ofertas que foram completamente queimadas, as ofertas de cereais e a gordura dos animais que haviam sido trazidos como ofertas de paz. Salomão fez isso porque o altar de bronze era muito pequeno para todas essas ofertas.
65 Hikɨ mɨpaɨ, Yawé hɨxie, Tsarumuni meta yunaitɨ 'ixaheritsixi 'ixɨarari mekateniuwewieni 'atahuta tukari, meta tawarita 'atahuta tukari 'akuxi mekaniuyurieni: naitɨri tamamata heimana nauka tukari 'ixɨarari patɨa. Mɨkɨ 'ixɨararitsie naitsarie teɨteri mepayeixɨa, Rewu-Kamati mɨrakutewatsie meye'atɨkaitɨ 'atsita 'Ekipitu hatuxameyaritsie meye'atɨkaitɨ, yemekɨ meyumɨiretɨ mepuyukuxeɨri.
65 Naquela ocasião, ali no Templo, Salomão e todo o povo de Israel comemoraram durante sete dias a Festa das Barracas . O povo era uma enorme multidão de pessoas que tinham vindo do país inteiro, desde a subida de Hamate, no Norte, até a fronteira do Egito, no Sul.
66 'Imatɨrieka, Tsarumuni kaniwarutateutɨani teɨteri, mɨkɨta Kakaɨyari mekaniutawawirieni ti'aitame 'aixɨa mɨyurienikɨ hikɨ mekanakunuaxɨani yukiekaritetsie, meyutemamawietɨ waɨkawa yemekɨ Yawé naime hepaɨtsita 'aixɨa mɨtiuyurikɨ tiyu'uximayatsiriwame Rawiri hetsiemieme meta yuteɨterima 'ixaheritsixi.
66 No oitavo dia Salomão mandou o povo para casa. Todos pediram as bênçãos de Deus para ele e foram embora, felizes por causa de todas as coisas boas que o Senhor Deus tinha dado ao seu servo Davi e ao seu povo de Israel.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Reis 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.