Marcos 14
Tũpa Ñehengagüer (GYRNT) vs AAI
1 Ipare ñuvɨrío arɨ judío Pascua pieta ãgua ipane, ahe pieta pɨpe yuvɨrohu pan ndayapepoi vahe yepi, pahi rerecuareta, Moisés porocuaita rese oporombohe vahe avei oyemomborandu: “¿Mara yahera Jesús mbopa ipɨsɨ yuca ãgua?” ehi yuvɨreco.
1 Tar Nowaten naatu Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw i veya rou’ab nahimaim bat. Naatu firis ukwarih, Ofafar bai’obaiyenayah i wa’iwa’iramaim ef hinuwet mi’itube Jesu hitab hita’asabun isan.
2 Ambuae rumo aipo ehi yuvɨreco:
2 Naatu hio, “Men hiyuw tanabowabow wanawanan tanasinafumih, anayabin rakit boro tanaku’ub.”
3 Ahese Jesús secoi Betania ve Simón lepra vɨreco vahecuer rẽtave. Aheve mesave chiniseve, cuña güeru mbahe sɨ̃acua vahe sɨru reseve sepɨ́ iteanga vahe. Ahe osovapɨsa rerocua, ipare oipɨyere Jesús ãca rese.
3 Jesu in Bethany orot Simon biyan kokom ani’anin ana bar wanawanan run, ma bay eaau basit babin ta kibub kabayamaim hikwak raiy yamurin gewasin hisuwai batabat bai narun, iti raiy i ana baiyan gagamin, kibub sikan ana gigiwaiyomaim takakir Jesu aribun yan isuwai re.
4 Ambuae ava aheve yuvɨnoi vahe rumo oñemoɨro tẽi aipo ehi yuvɨreco oyeupe:
4 Sabuw afa nati’imaim hima’am hi’i’itin yah so’ar naatu taiyuwih hima higam hio, “Aisim iti raiy yamurin gewasin asir ebisuwai kwanikwaniy?
5 Omondo vahe ité tie co tresciento arɨ rupindar mboravɨquɨ reprɨ rupi ava iparaɨsu vahe pɨ̃tɨvɨi ãgua viña —ehi yuvɨreco.
5 Iti raiy i 300 denari tafanamaim auman boro hitatubun naatu kabay sabuw bai’akirayah hitibaisih!” Naatu babin hi’i’iyab higam hiu kwanikwaniy.
6 Jesús rumo aipo ehi ahe ava upe:
6 Baise Jesu eo, “Babin kwaihamiy! Aisim kwaowa’awa’an? Sawar gewasin maiyow ayu isou sinaf.
7 Ava iparaɨsu vahe niha yuvɨrecoiño itera pe pãhuve, iyavei peyapoño itera mbahe avɨye vahe peyapo potase chupe; che rumo ẽgüe ndahe vɨteñoi chira vichico pe pãhuve.
7 Kwa boro mar etei bai’akirayah bairi kwanama, veya afa baibaisih isan kwanakokok boro kwanibaisih. Baise ayu boro men mar etei bairit tanama’amih.
8 Iyavei co cuña oyapo mbahe ocatugüer rupi; opa voi omoɨacua che rete che manoẽhɨ vɨteseve.
8 Babin abistan sisinaf i karam ayu isou sinaf, raiy yamurin gewasin biyau imaim isuwai re’er i ayu yanowahu biyau eyayabunai ufibo hinayai.
9 Supi eté aipo ahe pẽu: ñehesa pɨ̃sɨrosa resendar mombehuse opacatu tecua rupi, imombehusa aveira co cuña rembiapo sese mahenduha ãgua —ehi.
9 Anababatun a tur ao’owen, iti Tur Gewasin tafaram tutufin wanawanan hinao hinabibinan, iti babin abisa sisinaf sabuw boro isan hinao naatu hinanuh.”
10 Evocoiyase Judas Iscariote, semimbohe doce vahe pãhu pendar, oso pahi eta rerecuar upe imoñeta Jesús mondo ãgua.
10 Imaibo Judas Iscariot Jesu ana bai’ufununayan orot ta nah 12 wanawanahimaim tit in firis ukwarih biyah tit saise ef tanuwet Jesu umahimaim tayai hitarab tamorob.
11 Senduse, oyembovɨharete: “Yamondo guarepochi chupe” ehi voi eté yuvɨreco. Evocoiyase Judas oseca voi Jesús mondo ãgua yamotarẽhɨmbar upe.
11 Naatu abistanawat eo hinonowar hiyasisir men kafaita, naatu kabay baitinin isan hi’omatan. Judas misir ef ana gewasin nuwet imaim Jesu tab titih hita’asabun isan.
12 Yɨpɨndar arɨ pan ndayapepoi vahe husa pɨpe, ahese avei ovesa Pascua resendar yucaprɨ seropovẽhesa yepi, ahe arɨ pɨpe semimbohe oporandu Jesús upe yuvɨreco:
12 Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw aa ana veya wantoro’ot ebubusuruf, nati’imaim Tar Nowaten ana hiyuw aa isan bobaituw sheep natunatuh wabih lamb imaim terouw tisisibor. Imih Jesu ana bai’ufununayah hibatiy, “O kukokok boro menamaim Tar Nowaten ana hiyuw ana bogaigiwas o isa?”
13 Aipo oyeupe hese, omondo ñuvɨrío güemimbohe, aipo ehi chupe:
13 Basit Jesu ana bai’ufununayah orot rou’ab eobaimanih eo, “Kwanan bar oto’otowen kwanatitit nati’imaim orot ta boro noukwatamaim harew nahun na’abar nan bairi kwanitar,
14 seiquesave aipo peyera sẽta vahe upe: ‘Ore mbohesar oporandu: ¿Uma oɨ pɨpe vo Pascua pieta resendar orohura che remimbohe reseve? ehi’ peyera.
14 naatu kwani’ufunun bairi kwanan, bar menatan erur imaim kwanarun. Nati’imaim bar matuwan kwanau, ‘Bai’obaiyenayan ebibat bar awan menatan ayu au bai’ufnunayah bairi Tar Nowaten ana hiyuw anaa?’
15 Evocoiyase ahe omboyecuara oɨ guasu ɨvatendar imoingatuprɨ pẽu. Aheve pemoingatu mbahe yahu vaherã —ehi güemimbohe upe.
15 Naatu bar tafantoro’ot awan ta gewasin hiyabun inu’in nabi’obaiyi imaim kwanabogaigiwas.”
16 Evocoiyase semimbohe yuvɨraso tecuave. Aheve semimombehu rupi tuprɨ osepia mbahe yuvɨreco. Ichui omoingatu carusa Pascua pieta resendar yuvɨreco.
16 Bai’ufnunayah hitit hin bar oto’otowen hitit naatu Jesu iu’uwih na’atube sawar etei’imak hitita’uren, naatu Tar Nowaten ana hiyuw hibogaigiwas.
17 Pɨ̃tu ramomise, Jesús doce güemimbohe rese aheve oyepota yuvɨraso.
17 Veya re birabirab Jesu ana bai’ufununayah 12 bairi hina
18 Iyavei ocaruse ité mesave yuvɨnoi, güemimbohe upe aipo ehi:
18 hima bay hi’aa wanawanan Jesu misir eo, “Anababatun a tur ao’owen kwa wanawananamaim orot ta boro babau nao anamorob, nati orot i ayu airi efan ta’imon ama a’au.”
19 Evocoiyase semimbohe ndoyembovɨhai tẽi yuvɨreco, iyavei oporandu-randu tẽi ñepei-pei chupe yuvɨreco:
19 Bai’ufununayah gubamih hurir himisir ta’ita’imon Jesu hibabatiyih, “O kunotanot ayu ai en?”
20 Omboyevɨ rumo güemimbohe upe:
20 Jesu iyafutih eo, “Kwa na 12 wanawanamaim yait ana rafiy nab ayu airi tew yan anabubutu’ub orotoban nati.
21 Supi eté che, Ava Rɨquehɨr, amboavɨyera icuachiaprɨ; ¡iparaɨsu catura rumo acoi mbɨa che mondosar! Avɨye catura ahe mbɨa ndoyesuise viña —ehi.
21 Orot Natun i boro namorob Bukamaim hikikirum na’atube, baise yait Orot Natun baban eo emomorob i boro bai’akir kakafin maiyow nab, gewasin nati orot iti tafaramaim men tatufuw.”
22 Yuvɨrocaru vɨteseve, Jesús oipɨsɨ pan, “Avɨye ndeu” ehi Vu upe. Aipo ohe pare, ombohi-mbohi imondo güemimbohe upe aipo ehi:
22 Bay hi’aa wanawanan Jesu rafiy bai merar yi yoyoban sawar imasib, ana bai’ufununayah itih eo, “Kwabai kwa’aan, iti i ayu biyou.”
23 Ipare oipɨsɨ ɨgua rɨru, “Avɨye ndeu” ehi Vu upe. Aipo ohe pare omondo güemimbohe upe, ipare opacatu yuvɨroɨhu.
23 Naatu kerowas bai God ana merar yi sawar, ana bai’ufununayah itih etei’imak hitom.
24 Ahese aipo ehi:
24 Naatu iuwih eo “Iti i ayu au rara au Obaibasit Boubun kwa etei isa abisuwai.
25 Supi eté aipo ahe pẽu: ndaɨhu iri chietera uva rɨcuer cheu arɨ oyepotase voi che Ru Tũpa mborerecuasave aɨhura uva rɨcuer ipɨasu vahe —ehi.
25 Anababatun a tur ao’owen, Ayu iti wine boro men anatom maiye, anama’am wine boubun Tamai ana aiwobomaimibo anatom.”
26 Osapucaire, opa yuvɨraso ɨvɨtrɨ Olivo ve.
26 Naatu ew hitabor sawar himisir hitit hin Olive oyawemaim hitit.
27 Ahese Jesús aipo ehi:
27 Jesu ana bai’ufununayah hai tur eowen eo, “Kwa etei’imak boro kwanabihir ayu kwanihamiyu, anayabin Bukamaim iti na’atube hikirum.”
28 Che cuerayevɨre rumo aso voi etera pe renonera Galilea ve —ehi.
28 Baise morobone ana mimisir ufunamaim ayu boro wan anan Galilee anatit.”
29 Evocoiyase Pedro aipo ehi chupe:
29 Peter iya’afut eo, “Au ofonah boro hinabihir, baise ayu boro men anihamiy ana bihiramih.”
30 Aipo ehi rumo Pedro upe:
30 Jesu Peter isan eo, “Anababatun a tur ao’owen boun gugumin o mar tounu ayu inayayoubu ufunamaim kokorere boro mar rou’ab nao’o inanowar.”
31 Ahe rumo,
31 Peter fair raro’on rab eo, “Ayu boro men kafa’imo nati tur ana’omih, ayu o airit morobomih wabin abatun.” Naatu bai’ufununayah etei’imak tur ta’imon hio.
32 Ipare yuvɨraso Getsemaní ve yuvɨreco. Aheve Jesús aipo ehi güemimbohe upe:
32 Naatu hina efan wabin Gethsemane imaim hitit, Jesu ana bai’ufununayah isah eo, “Iti’imaim kwanama ayu anan anayoyoban.”
33 Aheve vɨraso Pedro, Santiago, Juan oyeupi. Ahese ndoyepɨhambovɨhai eté oico
33 Peter, James, naatu John buwih bairi hin. Dogoron wanawanan busuruf yababan naatu biyababan ana bit tatam.
34 aipo ehi:
34 Naatu ana bai’ufununayah nah tounu isah eo, “Dogorou wanawanan yababan i ra’at kwanekwan kafa’imo nimfufuru, imih iti’imaim kwamare naatu mata nanuw kwanama.”
35 Evocoiyase oso tenonde catumi. Aheve oyaɨvɨ ɨvɨ rese oso, oporandu Tũpa upe mbahe tasɨ vahe reimeẽhɨ ãgua oyeupe.
35 Jesu in kafa’imo yumatan aubabe me yan ra’iy naatu yoyoban saife ef tama’am na’at bai’akir ana veya tanan men tab.
36 Oyeroquɨ pɨpe aipo ehi: “Che Ru, che rembiaɨsu, ndeu niha mbahe ndayavai vahe ité: che renose co mbahe-mbahe tẽi sui eve; tayapo eme che remimbotar tẽi, nde remimbotar rupi catu tayapo” ehi.
36 Jesu yoyoban eo, “Tamai, Taimaya! Sawar etei i hamehamen karam boro inasinaf iti biyababan ana kerowas biyau’umaim kubosair, men ayu au kok baise o a kok.”
37 Ipare oyevɨ güemimbohe upe. Ahe rumo opaño yuvɨroque yuvɨrocua. Ahese aipo ehi Pedro upe:
37 Naatu Jesu matabir maiye nan ana bai’ufununayah nah tounu hi’inu’in itih Peter isan eo, “Simon o mata fot ku’inu’in? Karam boro one hour ana fofonin mata hitanuw bairit tatama?”
38 Pemahemoha, peyeroquɨ mbahe tẽi pɨpe pe vɨapiẽhɨ ãgua. Pe niha pequerẽhɨ ité viña, pe retecuer tẽi rumo nipiratai pẽu —ehi.
38 Nah tounu isah eo, “Mata to’iwa’an kwayoyoban saise men routobon kwanab, ayub i ekokok baise biya i himorob.”
39 Ichui oso iri oyeroquɨ, aipo ehi tuprɨ avei oñehe.
39 Jesu matabir maiye yoyobanamih in, tur ta’imonabanak eo yoyoban.
40 Ipare oyevɨse, osesapɨha iri iqueseve tẽi avei. Esepia, sopesɨi nomboyeroyai eté yuvɨreco, ahese ndoicatui eté iñehe mboyevɨ yuvɨreco.
40 Naatu matabir maiye nan ana bai’ufununayah biyah tit matah koun bit sawar hi’inu’in itih, naatu Peter tur o isan kasiy awan bit.
41 Imombosapɨsa rupi oso irise aipo ehi chupe:
41 Jesu mar baitounin matabir maiye na ana bai’ufununayah biyah tit eo, “Kwa i boro’ika kwai’in kwabiyarir? Kwaiyariraka! Mata tenuw. Orot Natun i sabuw kakafih umahimaim hiyai hinab hinafatumimih.
42 Pepũha, yaso. Esepia, cõimi eté che amotarẽhɨsar upe che mondo vaherã secoi —ehi.
42 Kwamisir tan, kwa’itin, orot yanuwayan i natitaka, nabuwu’umih.”
43 Jesús oñehe vɨteseve ohã, Judas oyepota oso chupe, ahe doce pãhu pendar semimbohe, iyavei setá ava yugüeru quɨse pucu, ɨvɨra reseve-seve supi. Ahe pahi eta rerecuar, Moisés porocuaita rese oporombohe vahe, judío rerecuareta porocuaita rupi oyapo yuvɨreco.
43 Jesu ana tur eo sawara’e, bai’ufununayah nah 12 wanawanahimaim Judas yanuwayan, firis ukwarih, Ofafar bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in kou’ay gagamin kaiy kefat auman Judas nawiyih bairi hina hitit.
44 Yɨpɨndar rumo imondosar Judas aipo ehi: “Asovaupɨte vahe rese peicuara. Ahe peipɨsɨ tuprɨ itera seraso” ehi.
44 Yanuwayan i kou’ay eobaimanih, “Orot menatan ayu anab ana mamamay kwa a kok orotoban nati, kwanab kwanafatum naatu kwanakaif auman kwanan.”
45 Oyepotase Jesús upe, oyemboya voi oso sese aipo ehi chupe:
45 Basit hina hititit ana veya Judas mutufor in Jesu biyan tit eo, “Bai’obaiyenayan!” Naatu mamay.
46 Ahese oipɨsɨ Jesús yuvɨreco.
46 Naatu Jesu hibai hirab hifatum.
47 Semimbohe secoi vahe supi ovɨnose oquɨse pucu. Ipɨpe oyasɨa pahi rerecuar ɨvate catu vahe rembiguai nambi.
47 Baise orot ta nati’imaim batabat kaiy bai firis ukwarin ana akir wairafin tainin buru’um.
48 Ahese Jesús aipo ehi ava upe:
48 Jesu awan tara’ah kou’ay isah eo, “Kwa a kaiy, a kefat kwaiteten kwanan ayu fatumu’umih ana itinin ayu i bainowan orot na’atube.
49 Arɨ yacatu rupi niha pe pãhuve aporombohese tũparove vichico, na ndapeyei eté cheu. Co rumo ẽgüe peye icuachiaprɨ mboavɨye ãgua cute —ehi.
49 Mar etei Tafaror Baremaim ama abibinan men imaim kwatafatumu? Baise abisa Bukamaim hi’o hikikirum i nan niturobe.”
50 Ahese semimbohe oñemosaipa oseya Jesús ahe ae tuprɨ imoha yuvɨreco.
50 Nati’imaim ana bai’ufununayah etei’imak hihamiy hibihir.
51 Mbɨa chĩhivahe rumo turucuar pɨpe güerañomi oñemama vahe supive secoi viña;
51 Orot boubun ta ana faifuw baban akisin ius Jesu bi’ufunun, hisinaftobon hitab hitafatumimih,
52 ahe avei oipɨsɨ yuvɨreco. Oipoequɨiño rumo oturucuar reya oso nani tuprɨ.
52 baise ana faifuwawat hibai i segar bihir.
53 Evocoiyase Jesús vɨraso pahi rerecuar ɨvate catu vahe rovai yuvɨreco. Aheve oñemonuha pahi eta rerecuar, judío rerecuar, Moisés porocuaita rese oporombohe vahe avei no.
53 Firis Gagamin, orot ai’in, Ofafar bai’obaiyenayah, etei hiru’ay hima’am Jesu hibai hina firis ukwarih ana baremaim hirun.
54 Pedro avei amombrɨ rupive tẽi oique ité oso pahi rerecuar ɨvate catu vahe rẽta ãchisa pɨpe. Aheve oguapɨño mbɨa sundao pãhuve tata ɨpɨve oyepehe oĩ.
54 Peter ef yokaika i’ufnunih bairi hina Firis Gagamin ana bar merar hitit imaim ma’utenayah wairaf hi’asir hima rararih i na bairi hima rarih.
55 Pahi eta rerecuar rumo iyavei opacatu porandusa ɨvate catu vahe pendar oseca-seca tẽi ava oñehe-ñehe tẽi vaherã Jesús rese yamotarẽhɨsave yuca uca ãgua yuvɨreco; ndoicatui eté rumo yuvɨreco.
55 Firis ukwarih naatu kanisel ana kou’ay sabuw tutufin etei hisinaftobon baifuwen tur hibow hitit saise imaim Jesu hita’asabun isan, baise ana kakafin men ta hitita’urimih.
56 Iyavei setá iteanga tẽi semira yuvɨreco sese; oyeecopɨ-copɨ tẽi rumo güemira pɨpe.
56 Sifrubonayah moumurih maiyow Jesu isan hifufuwen, baise hai tur hio men Jesu sisinafumaim hi’o’omih.
57 Amove aipo ehi tẽi yuvɨreco seco momara ãgua:
57 Naatu sabuw afa himisir Jesu isan baifuwen tur hibow hit hio.
58 —Ore orosendu iñehe aipo ehise: ‘Che opara amonduru co tũparo ava tẽi rembiapo. Ipare rumo mbosapɨ arɨ rupi opara amopuha. Ndahe iri chira evocoiyase ava tẽi rembiapo’ ehi —ehi tẽi yuvɨreco chupe.
58 “Aki eo anowar, ‘Sabuw umahimaim Tafaror Bar hiwowowab ayu boro anataraboun nare naatu veya tounu ufunamaim boro ana wowab maiye, men sabuw umahimaim hiwowowab na’atube.’”
59 Ndahoyoyai rumo ambuae imombehusa rese.
59 Baise hai tur hio men ta sisinafumaim hi’o’omih.
60 Ahese pahi rerecuar ɨvate catu vahe opũha oporandu Jesús upe:
60 Imaibo Firis Gagamin misir sabuw nahimaim bat Jesu ibatiy, “Orot hairi sif hirurubon inowar naatu boro hai tur wan inay ai en?”
61 Noñeheiño ité rumo chupe. Pahi rerecuar ɨvate catu vahe rumo oporandu iri chupe:
61 Baise Jesu men kafa’imo tur ta eomih, Firis Gagamin ibanak ibatiy maiye, “O i Roubininayan God Baigegewasinayan Natun?”
62 —Taa, ahe ité niha che aico. Pe niha che repiara peye che, Ava Rɨquehɨr, aguapɨse che Ru mbahe mboavaisarẽhɨ acato cotɨ; ayevɨse avei ɨva quɨha rese curi —ehi chupe.
62 Jesu iya’afut eo, “Ayu i Natun, naatu kwa etei boro Orot Natun God fairin uman asukwafune namare rofom wanawanan nanan kwana’itin!”
63 Evocoiyase pahi rerecuar ɨvate catu vahe omondoro oturucuar aipo ehi:
63 Naatu Firis Gagamin iti tur nonowar ana faifuw bow seb naatu eo, “Aki men akokok sif rubonayah!
64 Yasendupa niha aipo Tũpa upe iñehe-ñehe tẽisa, ¿mara ehi aipo evocoiyase pe pɨhave? —ehi.
64 Baigigimen tur eo kwanowar, mi’itube kwanotanot?” Etei’imak hio, “I bowabow kakafin sinaf naatu i boro namorob?”
65 Ahese amove ava ondɨvɨ-ndɨvɨ sese iyavei osesacua, ipare yuvɨrocua-rocua sese aipo ehi yuvɨreco:
65 Sabuw afa Jesu yumatan hikwaitututur naatu matan faifuwamaim hisum hirab hio, “Kuo anowar yait o rabi?” Ma’utenayah auman rebareban hifafar.
66 Pedro ɨvɨve ñachimbrɨ pɨpe secoi. Aheve cuña oyepota ou pahi mborerecuar ɨvate catu vahe rembiguai chupe.
66 Peter ufun bar meraraka ma’am basit Firis Gagamin ana akirwairafin babitai na sisibinamaim tit,
67 Osepiase Pedro iyepehese tata ɨpɨve, omahengatu ohã sese aipo ehi chupe:
67 Naatu Peter ma wairaf rarar babitai bat itin kikin naatu eo, “O auman Jesu airi Nazarethane kwana.”
68 Ahe rumo aipo ehiño:
68 Baise Peter youb, “Ayu men aso’ob o abitur ku’o.” Basit i bar merar ana etawan gagamin ufunane tit, naatu kokorere eo.
69 Omahe irise co cuña mbiguai sese, ahe aipo ehi ahe pendar ava yuvɨrecoi vahe upe:
69 Akir babitai Peter itin maiye, naatu nati’imaim sabuw hibatabat tur ta’imon hai tur eowen, “Iti orot i Jesu ana bai’ufununayan ta!”
70 Pedro rumo, “Ndahei eté che” ehiño. Iparemi tẽi ambuae ava aheve yuvɨrecoi vahe aipo ehi iri yuvɨreco chupe:
70 Baise Peter ibanak youb maiye, hima kikimin sabuw bairi hibatabat Peter hiu, “Tur anababatun o i Jesu ana bai’ufununayan orot ta, anayabin o auman i Galilee orot.”
71 Pedro evocoiyase,
71 Peter eobaifaro eo, “Anababatun a tur ao’owen, God baimakiy nitu ayu ana bifufuwen na’at, ayu nati orot men aso’ob!”
72 Aipo iheseve, tacura oñehe imoñuvɨriosa rupi. Ahese Pedro oyemomahenduha, “Tacura ñehe yupagüesa renondeve, mbosapɨ oyupagüer rupi, ‘Ndaicuai vahe evocoi mbɨa’ erera cheu” ihe agüer rese. Sese oyasehó iteanga.
72 Mar ta’imonamo kokorere mar bairou’abin eo, naatu imaibo Peter nuhin taseb Jesu mi’itube eo not, “Kokorere mar rou’ab nao ana veya o boro mar tounu ayu inayoubu.” Naatu Peter busuruf rerey.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.